2-12-37198/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-37198

Tsiviilasi

Ester Muuli hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

12 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. juuni 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ester Muuli apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Ester

Muuli

(isikukood:

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja

(kostja):

Swedbank

AS

(registrikood:

10060701), esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. juuni 2014.a otsus

muutmata.

2. Jätta Ester Muuli apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta maakohtus kantud menetluskuludets 80 % Ester

Muuli kanda ja 20 % AS-i Swedbank kanda.

2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Ester

Muuli kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ester Muuli (hageja) esitas 17. septembril 2012.a Tartu Maakohtule AS-i Swedbank (kostja)

vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2011/352, tsiviilasi nr 2-

12-37198. 29. novembril 2012.a esitas Ester Muuli Tartu Maakohtule hagi AS-i Swedbank

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2011/3652, tsiviilasi nr 2-12-

50190. 8. mai 2013.a määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse, liidetud tsiviilasja

numbriks jäi 2-12-37198.

2. Hagiavalduste ning hagiavalduste täpsustuste kohaselt esitas kostja 4. jaanuaril ja

28. septembril 2011.a Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile avaldused hageja suhtes

täitemenetluse algatamiseks TMS § 2 lg 1 p 19 alusel.

2.1. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/352 toimub kostja 4. jaanuari 2011.a avalduse alusel.

Kostja tugineb Peeter Muuliga 10. juunil 2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule

(notariaalakt nr 2388) ning PM Arendus OÜ-ga 9. septembril 2008.a sõlmitud laenulepingule

nr 08-128722-JI ja 5. detsembril 2007 sõlmitud arvelduskrediidilepingule nr 07-218063-KT.

2.2. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3652 toimub kostja 28. septembri 2011.a avalduse

alusel. Kostja tugineb Peeter Muuliga 18. märtsil ja 8. juulil 2004.a ning 24. novembril 2005.a

sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingutele (notariaalaktid nr 1393, 1475 ja 14723) ning Peeter

Muuliga 16. märtsil 2004.a sõlmitud laenulepingule nr 04-152221-EV ja 21. novembril 2005.a

sõlmitud laenulepingule nr 05-243636-EV.

3. Hageja omandas hüpoteekidega koormatud kinnistud oma endiselt abikaasalt Peeter Muulilt

2009. a kinkelepingute alusel.

Kostja ei ole tõendanud laenulepingute lõpetamist. Kostja vastusele on lisatud laenulepingute

nr 04-152221-EV ja nr 05-243636-EV korduvad ülesütlemise teated, kuid tõendatud ei ole

teadete

adressaadile

kättetoimetamine.

Laenulepingu

nr

08-128722-JK

ja

arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT ülesütlemise kohta ei ole kostja teateid ülesütlemise

kohta. Lepingud kehtivad ja puudub alus nõuda sundtäitmist kogu laenulepingu summa

ulatuses.

Hageja on maksnud võla tasumiseks 6000 eurot 26. oktoobril 2011.a ja 44 699 eurot 68 senti

31. oktoobril 2011.a Kostja võlaarvestuse kohaselt on 31. oktoobri 2011.a maksest laekunud

laenulepingu nr 08-128722-JK põhivõla katteks 6755 eurot 94 senti. Ülejäänud summa on

läinud tõenäoliselt lepingu nr 07-218063-KT järgse võla maksmiseks. Hageja loeb lepingu

nr 07-218063-KT järgse võla 36 398 eurot 24 senti tasutuks, mistõttu puudub kostjal hageja

vastu lepingust nr 07-218063-KT tulenev nõue. Eeltoodust üle jääv 7545 eurot 50 senti

(50 699,68 - 36 398,24 - 6755,94) oleks tulnud arvestada laenulepingu nr 08-128722-JK

katteks. Kostja arvestuses seda summat kajastatud ei ole.

Kostja on 4. jaanuari 2011.a täitmisavalduses viidanud laenulepingule nr 08-128722-JI, mida

täitmisavaldusele lisatud ei ole. Kostja on taotlenud täitemenetlust olematu lepingu alusel.

Sõlmitud on sama numbriga laenuleping lõputähtedega JK. Laenulepingutest nr 08-128722-JI

ja 05-243636-EV tulenevad nõuded ei ole tagatud kehtiva hüpoteegi seadmise lepinguga ning

nende sundtäitmine ei ole võimalik ilma sellekohase kohtuotsuseta. Tegemist ei ole TMS § 2

lg 1 p 19 mõttes sundtäitmise alusega.

18. märtsi ja 4. juuli 2004.a ning 24. novembri 2005.a hüpoteegi seadmise lepingutes puutuvad

igasugused märked laenulepingu nr 05-243636-EV kohta. 10. juuni 2008.a hüpoteegi

seadmise lepingus puuduvad märked laenulepingu nr 08-128722-JI kohta. Hagejal puudusid

võimalused kontrollida või mõjutada täiendavate krediidilepingute sõlmimist kostja ja PM

Arendus OÜ / Peeter Muuli vahel. Samuti ei ole kostja hagejale varasemalt teatanud, et loeb

vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded kaetuks hüpoteegi seadmise lepingutega. Rikutud on

määratletuse põhimõtet, misläbi on tagatavate kohustuste maht ebamõistlikult laiaulatuslik

ning hageja jaoks üllatuslik. Kuna laenulepingu nr 08-128722-JK sõlmisid kostja ja PM

Arendus OÜ, laenulepingut tagas Peeter Muuli endale kuuluva kinnistuga, on tegemist tagatise

seadmisega kolmanda isiku poolt. Kui kostja soovis, et laenu tagaks hageja kinnisasi, oleks

hagejat tulnud sellest informeerida ja poolte vahel saavutada kokkulepe tagatava nõude

suurendamiseks. Kostja on rikkunud teavitamiskohustust.

18. märtsi ja 8. juuli 2004.a tagatiskokkuleppe kohaselt on tagatud nendest lepingutest

tulenevad nõuded, kus on tagatisena märgitud XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX.

Laenulepingus nr 05-243636-EV on viidatud XXX kinnistule registriosa nr-ga XXX.

Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal kuulusid lepingu esemeks olnud kinnistud Peeter

Muuli lahusvara hulka. 14. jaanuari ja 12. mai 2009.a kinkelepingutest nähtuvalt kinkis Peeter

Muuli hagejale oma lahusvara. Lepingute p-s 1 on kajastatud kinnistute omanikuna Peeter

Muuli. Omanikuandmeid on kontrollinud notar.

Kostja ei ole selgitanud lepingu nr 07-218063-KT järgse võla (eelkõige viivise) kujunemist.

Laenu nr 07-218063-KT viiviste katteks arvestatud summa on põhjendamatult suur, ületades

põhiosa jääki rohkem kui kaks korda (põhiosasse on tasutud 12 108 eurot 56 senti, viivisteks

25 048 eurot 10 senti). Viivist oleks tulnud oluliselt vähendada ning arvestada vähendatud osa

teiste vaidlusaluste laenulepingute järgsete kohustuste katteks.

Lepingu nr 05-243636-EV laenumaksete ülevaates on (korrektselt) kajastamata Peeter Muuli

kontolt 22. ja 23. augustil 2011.a tehtud maksed 1000 eurot ja 400 eurot.

Laenulepingu nr 08-128722-JK arvestusest nähtuvalt ületab viivis põhiosa võlga enam kui 3,5

korda. Viivis on ebamõistlikult suur ega kanna enam kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju

väljendavat iseloomu. Kostja ei ole tõendanud oma tegelikku kahju. Hageja palub vähendada

viivise mõistliku suuruseni.

4. Kostja palus jätta hagid rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et PM Arendus OÜ ja kostja sõlmisid 9. septembril 2008.a laenulepingu

nr 08-128722-JK, mille kohaselt sai PM Arendus OÜ laenu 25 564 eurot 66 senti, mis tuli

tagastada 28. veebruariks 2009.a Leping lõppes tähtaja saabumisel ning ülesütlemisteatist ei

olnud vaja. Kostja nõue nimetatud lepingu alusel on 46 308 eurot 38 senti. Lepingust tulenevat

nõuet tagab 10. juuni 2008.a notariaalse lepingu nr 2388 p-i 4.1.2 alusel hüpoteek kinnistul

registriosa nr-ga XXX.

Lepingute sõlmimise hetkel oli vara omanik Peeter Muuli. Kostjal ei olnud kohustust teatada

hagejale laenulepingu sõlmimisest, sest hageja omandas tagatisvara kinke teel ja kanti

kinnistusraamatusse omanikuna alles pärast laenulepingu sõlmimist.

Tagatisvara oli hageja ja Peeter Muuli ühisvara, hageja allkirjastas 10. juuni 2008.a lepingu

koos Peeter Muuliga ning oli teadlik laenukohustustest, hüpoteegisummast ja sellest, et vara

tagab PM Arendus OÜ seniseid ja tulevikus sõlmitavaid laene. Hageja teadlikkust

laenukohustustest kinnitab 2004.a koos Peeter Muuliga hüpoteegi seadmise lepingute nr 1475,

nr 1393 allkirjastamine, 2009.a kinkelepingud, Peeter Muuli 2009.a notariaalne volitus

hagejale, ülekanded endiste abikaasade vahel 2011.a ja 2012.a Lisaks suhtles Ester Muuli

kostja esindajaga telefoni teel seoses PM Arendus OÜ võlgadega juba 2010.a Nimetatud vara

ei ole ainus hagejale ega ka ainus Peeter Muulile kuuluv vara, mistõttu saab öelda, et selle

sundvõõrandamine ei kahjusta hageja majanduslikke huve ega piira majandusvabadust.

16. märtsil 2004.a sõlmis Peeter Muuli kostjaga laenulepingu nr 04-152221-EV.

Laenulepingust tulenevat nõuet tagab 18. märtsi 2004.a notariaalse lepingu nr 1393 alusel

hüpoteek XXX kinnistule (registriosa nr 262).

21. novembril 2005.a sõlmis Peeter Muuli kostjaga laenulepingu nr 05-243636-EV.

Laenulepingust tulenevad nõuded on tagatud hüpoteegiga XXX kinnistule (registriosa nr

XXX) ja selle jagamisel tekkivatele kruntidele 18. märtsi 2004.a notariaalse lepingu nr 1393

p 4.1, 19. novembri 2004.a notariaalse lepingu nr 15647 p 3 ja 24. novembri 2005.a

notariaalse lepingu nr 14723 p 4.1 alusel.

Peeter Muuli ei täitnud laenulepinguid nõuetekohaselt. Kostja saatis võlgnikule 14. aprillil ja

9. augustil 2011.a lepingu ülesütlemise teatised, milles andis 14 päeva kohustuste täitmiseks.

Kostja ütles lepingud üles 24. augustil 2011.a, saates selle koha 25. augustil 2011.a teate

hagejale ja laenusaajale.

Laenuleping nr 05-243636-EV sõlmiti 2005. a, mil tagatisvara omanik oli Peeter Muuli.

Hageja omandas vara 2009. a Peeter Muulilt kinkelepingu alusel. Hageja oli 5. aprilli 2010.a

notariaalse lepingu nr 1172 sõlmimise juures, millega kustutati osa hüpoteeke ning mis

kajastab laenulepinguid, mille katteks raha osaliselt tagastati. Sama lepinguga fikseeriti ka

allesjäävad hüpoteegid. Seega pidi hageja mõistliku isikuna aru saama olemasolevatest

laenulepingutest ning tagatisvara staatusest. Hagejale ei saanud tulla 2011. a täitemenetlus

üllatusena.

Kostja võlaarvestus on selge. Kostja on arvesse võtnud hageja 2011. a tasutu ja võlga

vähendanud. Lepingust nr 08-128722-JK tulenev nõue on 31. oktoobri 2011.a seisuga

46 308 eurot 38 senti, lepingust nr 04-152221-EV tulenev võlg 25. juuni 2012.a seisuga

42 160 eurot 35 senti ja lepingust nr 05-243636-EV tulenev võlg 22. mai 2012.a seisuga

144 971 eurot 91 senti. Nimetatud summad sisaldavad põhiosa, intressi, kohustistasu ja

nimetatud kuupäevade seisuga viivist. Lepingust nr 07-218063-KT tulenev võlg sai tasutud

31. oktoobril 2011.a Ajavahemikul 3. mai kuni 31. oktoober 2011.a teostatud maksete

selgitustes viitas hageja vaidlusalustele laenulepingutele, seega oli hageja nendest teadlik.

Arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT tähtaeg saabus lisa 1 p 1.3 kohaselt 5. juunil 2009.a

Tähtaja saabumisel oli tagastamata põhiosa jääk 19 108 eurot 56 senti. Viivisevõlg oli

31. oktoobri 2011 seisuga 25 084 eurot 10 senti, viivisemäär 0,15% päevas. Viiviste katteks

arvestatud summa ei ole põhjendamatult suur. Hageja ei saa vaidlustada viiviste suurust, sest ei

ole laenulepingu pool. Peeter Muuli kontolt 22. ja 23. augustil 2011.a tehtud maksed summas

1000 eurot ja 400 eurot on võetud arvesse.

Laenulepingu nr 08-128722-JK alusel arvestas kostja viivist lepingu p-i 2.14 kohaselt 0,15 %

päevas. Põhiosa katteks viimase makse tegemise, 20. detsembri 2013.a seisuga oli viivisevõlg

48 407 eurot 67 senti. Viivisevõlg suureneb iga päevaga 21 euro 60 sendi võrra (põhiosa võlg

14 399,46 eurot × 0,15%). 29. aprilli 2014.a seisuga on viivisevõlg 51 215 eurot 67 senti.

Kostja saatis laenulepingute nr 04-152221-EV ja 05-243636-EV ülesütlemise teatised nii

Peeter Muulile kui ka hagejale 14. aprillil 2011.a, teatised on kätte toimetatud 3. mail 2011.a

Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale 2. aprilli 2014.a otsuse kohtuasja nr 3-2-1-

190-13 p-s 23 ning lähtudes asjaolust, et 14. aprilli 2011.a ülesütlemise teade on kätte

toimetatud, tuleb lugeda laenulepingud ülesöelduks 14. aprilli 2011.a teatise alusel.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 27. juuni 2014. a otsusega Ester Muuli hagi AS Swedbank vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks osaliselt ning tunnistas lubamatuks sundtäitmise

täiteasjas nr 084/2011/352 osas, milles AS-i Swedbank viivisenõue PM Arendus OÜ-ga

5. detsembril 2007.a sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT järgi ületab

19 108 eurot 56 senti ja 09. septembril 2008.a sõlmitud laenulepingu nr 08-128722-JK järgi

21 364 eurot 2 senti. Rahuldamata jäeti Ester Muuli nõue tunnistada sundtäitmine lubamatuks

täiteasjas nr 084/2011/3652. Menetluskuludest jäeti 80% Ester Muuli kanda ja 20 % AS-i

Swedbank kanda.

Kohus tuvastas, et hageja Ester Muuli suhtes viib kohtutäitur Oksana Kutšmei läbi järgmisi

täitemenetlusi:

5.1. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/352, kostja 4. jaanuari 2011.a täitmisavalduse alusel,

milles kostja taotleb hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist XXX 2 XXX külas Tartu vallas

Tartumaal asuva kinnistu (registriosa nr XXX) sundenampakkumisest saadu arvelt.

Täitmisteatest nähtuvalt on täiteasjas nr 084/2011/352 täitedokumendiks AS-i Swedbank ning

Peeter ja Ester Muuli vahel 10. juunil 2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Nimetatud

lepingu p-i 3 kohaselt koormatakse Tartu vallas XXX külas XXX 2 asuv kinnistu (registriosa

nr XXX) hüpoteegiga summas 1 510 000 krooni kostja kasuks ning kinnistu igakordne omanik

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Lepingu p-i 4.1 kohaselt on hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded: 4.1.1. PM Arendus

OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja PM Arendus OÜ vahel 5. detsembril 2007.a sõlmitud

laenulepingust nr 07-218063-KT, sõlmitavast garantiilepingust nr 08-082357-GF ning

nimetatud lepingute muudatusest ja lisadest; 4.1.2. PM Arendus OÜ vastu, mis tulenevad

kostja ja PM Arendus OÜ vahel sõlmitud ja sõlmitavatest lepingutest. Kinnistusraamatu

väljavõttest (II kd lk 112-116) nähtuvalt on kinnistu registriosa nr-ga XXX aadress käesoleval

ajal XXXtähe 4, eelnevalt on aga olnud nii XXX 2 kui XXX 4.

5.2. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3652, kostja 28. septembri 2011.a täitmisavalduse

alusel, milles kostja palub rahuldada hüpoteegiga tagatud nõude hagejale kuuluvate XXX külas

Tartu vallas Tartumaal asuvate kinnistute XXX 4 (registriosa nr XXX), XXX 17//19

(registriosa nr XX), XXXX 2 (registriosa nr XX), XXXX 6 (registriosa nr X), XXXX 7

(registriosa nr X), XXXX 8 (registriosa nr X), XXXX 9 (registriosa nr X), XXX 5//7

(registriosa nr X), XXX 9//11 (registriosa nr X), XXX 13//15 (registriosa nr 4198104), XXXX

1 (registriosa nr X), XXX 7 (registriosa nr X) sundenampakkumisest saadu arvelt.

Nõude sisuks kostja ja Peeter Muuli vahel on 16. märtsil 2004.a sõlmitud laenulepingust nr 04-

152221-EV ja selle võimalikest lisadest tulenev võlg 40 904 eurot 99 senti, millele lisandub

viivis põhiosalt 0,023 % päevas; 21. novembril 2005.a sõlmitud laenulepingust nr 05-243636-

EV ja selle võimalikest lisadest tulenev võlg 146 966 eurot 20 senti, millele lisandub viivis

põhiosalt 0,023 % päevas.

Täitmisteatest nähtuvalt on täiteasjas nr 084/2011/3652 täitedokumendiks järgmised lepingud:

1) 18. märtsil 2004.a Peeter Muuli, AS-i Swedbank ja Ester Muuli allkirjastatud hüpoteegi

seadmise leping, mille p-i 3 kohaselt koormatakse Tartu vallas XXX külas asuv XXX kinnistu

(registriosa nr XX ) hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni kostja kasuks ning kinnistu

igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks. Lepingu p-i 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Peeter

Muuli vastu, mis tulenevad kostja ja Peeter Muuli vahel sõlmitavatest lepingutest, milles on

viide tagatisena käesoleva lepingu esemele; hüpoteegiga on tagatud ka nõuded, mis tulenevad

16. märtsil 2004.a sõlmitud laenulepingust nr 04-152221-EV ja selle võimalikest lisadest;

2) 8. juulil 2004.a Peeter Muuli, AS-i Swedbank ja Ester Muuli allkirjastatud hüpoteegi

seadmise leping, mille p-i 3 kohaselt koormatakse Tartu vallas XXX külas asuv XXX kinnistu

(registriosa nr 262) hüpoteegiga summas 650 000 krooni kostja kasuks ning kinnistu igakordne

omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Lepingu p-i 4 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Peeter Muuli vastu, mis

tulenevad kostja ja Peeter Muuli vahel sõlmitavatest lepingutest, milles on viide tagatisena

käesoleva lepingu esemele. Hüpoteegiga on tagatud ka 16. märtsi 2004.a laenulepingust nr 04-

152221-EV ja lisadest nr 1, 2, 3 ja nende võimalikest lisadest tulenevad nõuded;

3) 24. novembril 2005.a Peeter Muuli ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise

leping, mille p-i 3 kohaselt koormatakse Tartu vallas XXX külas asuv XXX kinnistu

(registriosa nr XXX) hüpoteegiga summas 2 510 000 krooni kostja kasuks ning kinnistu

igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks. Lepingu p-i 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Peeter

Muuli vastu, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded;

4) 2. juuni 2006.a kinnistu jagamise leping;

5) 20. mai 2008.a kinnistu jagamise leping.

6. 19. novembril 2004.a sõlmisid Peeter Muuli, Erki Plumer ja AS Swedbank kinnistu jagamise

avalduse, tekkinud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel jagati XXX kinnistu

(registriosa nr XX) 19 kinnistuks. Kostja kasuks seatud hüpoteegid 1 000 000 krooni ja 650

000 krooni jäid senises suuruses ja tingimustel ühishüpoteegina koormama mh jagamise

tulemusel tekkinud XXX kinnistut. Lepingu p-i 3.1 viimase lause kohaselt on

ühishüpoteekidega tagatud kostja kõik nõuded Peeter Muuli vastu, sh tingimuslikud ja

tulevikus tekkivad. Kinnistusraamatu andmetel sai tekkinud XXX kinnistu registriosa nr-i

XXX. XXX kinnistu registriosa nr-iga XXX suleti 20. mai 2008 kinnistamisavalduse alusel. 20. mai

2008 kinnistu jagamise avalduse alusel on 28. septembri 2011 täitmisavalduse aluseks olevad

hüpoteegid ühishüpoteegid, mis on kantud ka kinnistute registriosa nr XX, XX, XX, 4197104,

XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX ja XX registriosa neljandasse jakku.

7. Maakohus leidis, et PM Arendus OÜ ja kostja vahelise 9. septembri 2008.a laenulepingu

numbri ebaõige tähistus täitmisavalduses (08-128722-JK asemel 08-128722-JI) ei anna alust

tunnistada sundtäitmist nimetatud lepingu osas lubamatuks.

Kostja ja Peeter Muuli vahelistest kinnistusraamatusse kantud kokkulepetest tulenevalt on

hagejal kui kinnistute igakordsel omanikul kohustus alluda kohesele sundtäitmisele ning taluda

temale kuuluvate, hüpoteegiga koormatud kinnistute sundmüüki.

Maakohus märkis, et 5. detsembri 2007.a arvelduskrediidileping nr 07-218063-KT ja

garantiileping nr 08-082357-GF (V kd lk 5-9), millest tulenevaid nõudeid algselt tagati, ning

9. septembri 2008.a laenuleping nr 08-128722-JK on omavahel seotud: lepingute pooled olid

samad isikud, kostja ja PM Arendus OÜ; Peeter Muuli osales kõigi lepingute sõlmimisel ning

laenusaajaks (garantiilepingu nr 08-082357-GF puhul garantii tellijaks) oli OÜ PM Arendus,

mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli Peeter Muuli. Seega sõlmis Peeter Muuli

tagatiskokkuleppe huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu, äriühingu

käitumine laenulepingute sõlmimise ajal oli täielikult Peeter Muuli kontrolli all ning

tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

Täitmisteates viidatud 18. märtsi 2004.a lepingu nr 1393 p-s 4.1 ja 24. novembri 2005 lepingu

nr 14723 p-s 4.1 sätestatud tagatiskokkulepete alusel on tagatud kostja nõuded, mis tulenevad

kostja ja Peeter Muuli 21. novembri 2005.a laenulepingust nr 05-243636-EV. Tagatiseks

olevad kinnistud kuulusid lepingute sõlmimise ajal Peeter Muulile ning olid tema lahusvara.

16. märtsi 2004.a laenuleping nr 04-152221-EV, millest tulenevaid nõudeid 18. märtsi 2004.a

lepinguga nr 1393 algselt tagati, ja 21. novembri 2005.a laenuleping nr 05-243636-EV, on

omavahel seotud, sest lepingute pooled olid samad isikud, kostja ja Peeter Muuli. 21. novembri

2005.a laenulepingus nr 05-243636-EV on tagatisena viidatud XXX kinnistule registriosa nr-ga

XXX, mitte nr-iga 262. Samas nähtub 19. novembri 2004.a kinnistu jagamise lepingust ja

kinnistusraamatust, et XXX kinnistu registriosa nr-iga 262 sel ajal enam ei eksisteerinud, vaid

sellest oli jagamise tulemusel tekkinud mh XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX (uus nr

XXX). 24. novembri 2005.a lepingus nr 14723 sisalduvas tagatiskokkuleppes ei olnud

konkreetseid tagatavaid laenulepinguid märgitud. Samas on selles eritingimus (p 2.15), et

kostja annab laenulimiidi Peeter Muuli kasutusse pärast XXX kinnistule registriosa nr-ga XXX

kostja kasuks järgmise järjekoha hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist, hüpoteegiga seotud

kulude tasumist ja hüpoteegi seadmise lepingu esitamist kinnistusametile. Pärast 21. novembri

2005.a laenulepingu nr 05-243636-EV sõlmimist sõlmitigi 24. novembri 2005.a leping nr

14723 ja laenulimiit anti Peeter Muuli kasutusse. Seega olid nõuded piisavalt määratletud ja

kinnistu omanikule Peeter Muulile pidi olema ettenähtav, et tagatud on ka nimetatud

laenulepingust tulenevad nõuded.

Maakohtu arvates ei pidanud kostja hagejat laenulepingute sõlmimisest teavitama ega

saavutama temaga kokkulepet tagatava nõude suurendamiseks, sest sel ajal ei olnud hageja

veel kinnistute omanik.

Täitemenetlus ja tagatavad nõuded ei saanud olla hagejale üllatuslikud. Maakohus ei pidanud

usutavaks hageja väiteid endise abikaasaga mittesuhtlemise kohta. Peeter Muuli on andnud

17. veebruaril 2009.a volikirja, milles volitab hagejat esindama ennast kõikide isikute ja

asutuste ees, valitsema, kasutama ja käsutama oma igasugust vara. 2012. a on hageja teinud

Peeter Muuli kontole ülekandeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja Peeter

Muuli abielu oli lahutatud juba enne 18. märtsi XXX.a, samas on hageja koos Peeter Muuliga

allkirjastanud 18. märtsi 2004.a lepingu nr 1393, 8. juuli 2004 lepingu nr 1475, 10. juuni 2008

lepingu nr 2388. Samuti on Peeter Muuli kinkinud hagejale 14. jaanuaril ja 12. mail 2009.a

vaidlusalused kinnistud. Kinkelepingutest nähtuvalt on kingisaaja teadlik lepingu eset

koormavatest hüpoteekidest ning notar on kinkelepingu sõlmimisel selgitanud, et hüpoteegid

jäävad püsima ja hüpoteegipidajal on õigus nõuda oma nõuete rahuldamist kinnisasjast.

1. oktoobril ja 5. aprillil 2010.a on hageja sõlminud hüpoteekidega koormatud kinnistute

müügilepingud (notariaalaktid nr 3650 ja 1172), milles leppis kokku, et müügist saadud raha

kantakse mh laenulepingu nr 05-243636-EV katteks. Samuti on hageja märkinud juba 2011.a

enne täitemenetluse nr 084/2011/3652 alustamist tehtud maksete selgitusse mh laenulepingu

nr 05-243636-EV. Seega oli hageja teadlik, et kinnistutele seatud hüpoteegid tagavad ka

tagatiskokkuleppes konkreetselt märkimata laenulepingutest tulenevaid nõudeid.

9. septembri 2008.a laenulepingu nr 08-128722-JK kohaselt oli laenu tagastamise lõppkuupäev

28. veebruar 2009.a 5. detsembri 2007.a arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT lisa 1

kohaselt oli kasutusaja lõpptähtpäev 5. juuni 2009.a Kostja esitas täitmisavalduse eelnimetatud

lepingutest tulenevate nõuete täitmiseks alles 4. jaanuaril 2011.a Seega on asjakohatud hageja

väited, et kostja ei ole tõendanud eelnimetatud lepingute ülesütlemist, lepingud kehtivad, võla

tasumise kohustust ei ole ja puudub alus nõuda sundtäitmist.

Kostja 4. veebruari 2013.a vastuse kohaselt ütles ta laenulepingud üles 24. augustil 2011.a

9. mai 2014.a vastuses leidis kostja, et laenulepingud tuleb lugeda ülesöelduks 14. aprilli

2011.a ülesütlemiseteatise alusel. Laenulepingute nr 05-243636-EV ja 04-152221-EV p-

i 13.1.2 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste

lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui

laenusaaja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme

üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlga ka pärast kahe nädala

möödumist pangalt vastavasisule nõude saamisest) või ei tasu viivist.

14. aprilli ja 9. augusti 2011.a kirjades teatas kostja hagejale kui laenulepingute

nr 05-243636-EV ja 04-152221-EV tagatise omanikule, et Peeter Muuli ei ole täitnud

laenulepingutest tulenevaid kohustusi, ning palus võla tasuda. Hageja ja Peeter Muuli said

14. aprilli 2011.a kirjad kätte 3. mail 2011.a. 25. augusti 2011.a teatises Peeter Muulile märkis

kostja, et lõpetas laenulepingud nr 05-243636-EV ja 04-152221-EV ühepoolselt 24. augustil

2011.a ning palus võla 25. augusti 2011.a seisuga tasuda hiljemalt 9. septembriks 2011.a

Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja Peeter Muuli oleksid 9. ja 25. augusti kirjad kätte saanud

või et kirjad võiks lugeda kättesaaduks.

Kohus asus seisukohale, et laenuleping nr 05-243636-EV on üles öeldud kostja 14. aprilli

2011.a ülesütlemiseteatise alusel, mille Peeter Muuli sai kätte 3. mail 2011.a Võlga ei

likvideeritud täielikult kahe nädala jooksul ülesütlemiseteatise saamisest. Seega on laenuleping

nr 05-243636-EV alates 18. maist 2011.a üles öeldud (VÕS § 416 lg 1, Riigikohtu 2. aprilli

2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-190-13 p 25).

Maakohus ei nõustunud, et laenuleping nr 04-152221-EV on üles öeldud kostja 14. aprilli

2011.a teatise alusel. Laenulepingul nr 04-152221-EV sooritatud operatsioonide väljavõttest

nähtuvalt oli Peeter Muulil 2011.a aprilli seisuga tasumata täielikult või osaliselt vähemalt

kolm üksteisele järgnevat osamakset. Samas likvideeris ta kogu võla ülesütlemisteatise

kättesaamisele järgneval päeval, 4. mail 2011.a Seega ei olnud laenulepingus ja VÕS § 416

lg-s 1 sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud.

Tõendatud ei ole laenulepingu nr 04-152221-EV ülesütlemine kostja 9. augusti 2011.a teatise

alusel. Laenulepingul nr 04-152221-EV sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtuvalt oli

Peeter Muulil 2011.a augusti seisuga tasumata täielikult või osaliselt vähemalt kolm üksteisele

järgnevat osamakset. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada

sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1

I lause). Laenulepingu nr 04-152221-EV p-i 14.4 kohaselt vormistatakse lepinguga seotud

teated kirjalikult ja saadetakse teise poole aadressil (lepingu p-s 13.1 toodud juhtudel, s.o

ülesütlemise korral, annab pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjana). Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust selle kohta, et Peeter Muuli on kätte saanud (või võiks

lugeda kättesaaduks) kostja 9. augusti 2011.a kirja, milles antakse tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks ja teatatakse tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et laenulepingutest tuleneva võla arvestus on ebaselge.

Kostja selgituste tulemusel on võlaarvestus siiski arusaadav. See, et võlaarvestus ei pruugi olla

õige ja hageja ei nõustu viivise suuruse ega sellega, millise kohustuse katteks on tasutud

summad arvestatud, ei muuda arvestust ebaselgeks.

Kohtu

hinnangul

puudus

alus

kahelda

kostja

esitatud

laenukaartide

väljavõtete

usaldusväärsuses. Hageja ei ole tõendanud, et lepingute katteks oleks tasutud raha suuremas

ulatuses

kui

väljavõtetes

kajastatud.

Võlaarvestused

nähtuvad

lepingul

sooritatud

operatsioonide väljavõtetest ja kostja selgitustest nähtub, et arvesse on võetud ka kõik 3. ja

4. mail, 22. ja 23. augustil ning 26. ja 31. oktoobril 2011.a tasutud summad. Samuti nähtub

väljavõtetest, et 1. oktoobri 2010.a ja 5. aprilli 2010.a lepingute alusel kinnistute müügist

laekunud summad on arvesse võetud vastavalt müügilepingute p-s 2 kokku lepitule.

Kostja arvestuse kohaselt on laenulepingust nr 08-128722-JK tulenevad nõuded 29. aprilli

2014.a seisuga kokku 66 099 eurot 47 senti, millest põhiosa 14 399 eurot 46 senti, intress

404 eurot 34 senti, sissenõudekulud 80 eurot, viivis 51 215 eurot 67 senti.

Arvelduskrediidilepingust nr 07-218063-KT tulenevad nõuded on 31. oktoobri 2011.a seisuga

täidetud.

Laenulepingust nr 04-152221-EV tulenevad nõuded on 29. aprilli 2014.a seisuga kokku 47 898

eurot 11 senti, millest põhiosa 38 992 eurot 60 senti, intress 426 eurot 30 senti, menetlustasu

3 eurot 20 senti, viivis 8476 eurot 1 senti.

Laenulepingust nr 05-243636-EV tulenevad nõuded on 29. aprilli 2014.a seisuga kokku

165 684 eurot 67 senti, millest põhiosa 134 057 eurot 81 senti, intress 2372 eurot 54 senti,

menetlustasu 6 eurot 40 senti, viivis 29 247 eurot 92 senti.

Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja ei saa vaidlustada viivise suurust, sest ei ole

laenulepingu pool. Kostja on arvestanud mõlema lepingu alusel viivist määraga 0,15 % päevas,

mis ületab viivise seadusjärgset (VÕS § 113 lg 1 II ja III lause järgset) suurust.

Arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT lõppemise seisuga oli põhivõlg 19 108 eurot 56

senti, viivise katteks on kostja arvestanud 25 084 eurot 10 senti. Laenulepingu nr 08-128722-

JK tähtaja saabumise, 28. veebruari 2009.a seisuga oli tagastamata põhiosa 21 364 eurot 2

senti; viivisevõlg on 29. aprilli 2014.a seisuga kokku 51 215 eurot 67 senti ning see suureneb

iga päevaga.

Maakohus asus seisukohale, et sundtäitmine täiteasjas nr 084/2011/352 on lubamatu osas,

milles kostja nõuab viivist arvelduskrediidilepingu nr 07-218063-KT järgi suuremas ulatuses

kui 19 108 eurot 56 senti ja laenulepingu nr 08-128722-JK järgi suuremas ulatuses kui 21 364

eurot 2 senti.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Ester Muuli esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. juuni 2014.a

otsuse tühistamist osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata Ester Muuli nõue tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2011/352 ja täielikult rahuldamata nõue tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2011/3652 ning uue otsuse tegemist, millega hagi

rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohus analüüsinud tagatiskokkulepete sisu. Tagatiskokkulepete puhul võib

apellandi hinnangul tegemist olla Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-12 viidatud kokkuleppega,

mis ei määratle piisava selgusega tagatavaid nõudeid ja kohustavad apellanti oma

kinnisasjadega sisuliselt piiramatult vastutama mistahes vastustajal apellandi vastu tekkivate

nõuete eest. Vastustaja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et apellandi õigusi ei ole rikutud.

Maakohus ei ole vaadelnud vastavat küsimust oma otsuses;

2) ei ole Peeter Muuli teadmine sõlmitud lepingutest samastatav apellandi teadmisega. Isikute

vahel tehtud pangaülekanded, väljastatud volikiri jms ei kinnita, et apellanti oli informeeritud

konkreetsete laenulepingute – nr 08-128722-JK ja 05-243636-EV – sõlmimisest. Samuti ei saa

kinkelepingus sisalduvast kinnitusest sundtäitmisele allumise kohta teha järeldust apellandi

teadmise kohta. Tegemist on tagatiskokkuleppe standardse sõnastusega. Pank ega notar ei ole

selgitanud, mida tagatiskokkulepe endast täpsemalt kujutab ja milliseid lepinguid on hüpoteek

kõnealusel hetkel konkreetselt taganud. Kinnisasja omaniku suurenenud vastutusest

informeerimise asemel on pank tugevama lepingupoolena lähtunud üksnes enda kasust

täiendavast laenust saadava intressitulu näol;

3) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et apellandi teadmatus laenulepingute sõlmimisest

ja kontrolli puudumine selle üle ei mõjuta tagatiskokkulepete kehtivust. Apellandi arvamusel ei

ole käendaja ja laenu tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku õiguslikus

positsioonis siinkohal erinevust. Igal juhul kohustab tava ja lepingupartnerite heas usus

käitumise nõue vastustajat teavitama kinnistu omanikku (apellanti) tema kohustuste

suurenemisest. Maakohus oleks pidanud hindama tagatiskokkuleppe lubatavust. Kohus seda

teinud ei ole, jättes apellandi seisukohad tähelepanuta;

4) on apellant vastavalt hea usu põhimõttele eeldanud, et kui pank soovib kõnealuste

tagatistega siduda täiendavaid (sealjuures tagatislepingus nimetamata laenulepingutest

tulenevaid) kohustusi, siis vähemalt informeeritakse sellest apellanti kui kinnistu omanikku

sarnaselt käendajaga. Vastustaja on jätnud apellandi olulistest asjaoludest informeerimata.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-12 p-s 24 toonitanud, et krediidiandjal on ka krediidisaaja

kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel kõigist olulistest asjaoludest

ja krediidiga seotud riskidest (seega loomulikult ka krediidi andmisest endast);

5) on apellandil kui kinnistu omanikul võimalus nõuda kahju hüvitamist võlausaldaja

teavitamiskohustuse rikkumise tõttu (Riigikohtu otsus tsiviilasja nr 3-2-1-136-12 p 26, VÕS §

146 lg 3, § 14 ja 115 lg 1, § 127 lg 1,2). Kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada

võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste

rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.

Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles

ulatuses täitmisest keelduda;

6) jääb apellandile arusaamatuks, kuidas saab maakohus, mööndes, et võlaarvestus ei pruugi

olla õige, siiski leida, et arvestus on selge. Pank ei ole piisavalt avanud sooritatud maksete

arvestamist laenulepingute lõikes, s.o kuidas ja miks on üks või teine makse just nimetatud

lepingust tuleneva kohustuse katteks arvestatud. Kohtu lakooniline käsitlus ei veena apellanti

võlaarvestuse õigsuses;

7) apellant ei nõustu maakohtuga ja leiab, et laenukaartide väljavõtted ei ole usaldusväärsed.

Apellant on arvamusel, et kõnealused panga poolt esitatud dokumendid ei ole

tsiviilkohtumenetluses lubatavaks tõendiks. Maakohus ei ole vastupidist seisukohta

põhjendanud;

8) ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid laenulepingu nr 05-243636-EV

lõpetamist, s.o et apellandil oleks tekkinud nimetatud lepingu alusel kogu võlgnevuse tasumise

kohustus. Maakohus märgib, et kõnealune leping on alates 18. maist 2011.a üles öeldud, kuid

asja materjalide juures ei ole tõendeid, et apellant sai kätte 14. aprilli 2011.a teate. Seega ei ole

ülesütlemine kehtiv.

9. Swedbank AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, et tagatiskokkulepete puhul võib olla tegemist

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-12 viidatud kokkuleppega. Põhjendatud ja korrektne on

maakohtu otsuses märgitu, et apellant omandas tagatiseks olevad kinnistud Peeter Muulilt alles

14. jaanuaril 2009.a ja 12. mail 2009.a kinkelepingute alusel ning enne seda olid kinnistud

Peeter Muuli lahusvara, mistõttu ei mõjuta apellandi võimalik teadmatus laenulepingute

sõlmimisest ja kontrolli puudumine selle üle tagatiskokkuleppe kehtivust;

2) ei pidanud vastustaja apellanti laenulepingute sõlmimisest teavitama ega saavutama temaga

kokkulepet tagatava nõude suurendamiseks, sest sel ajal ei olnud apellant veel kinnistute

omanik. Kõik isiklikud laenulepingud, ettevõtte laenulepingud ja hüpoteekide seadmise

lepingud on vastustajaga sõlminud Peeter Muuli isiklikult. Nõuded olid piisavalt määratletud

ning kinnistute omanikule Peeter Muulile oli üheselt selge, et tagatud on kõik tema poolt

sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et

tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega;

3) on vastustaja seisukohal, et sõlmitud tagatavate nõuete kokkulepped on piisavalt määratletud

ning hüpoteegi seadmise lepingud ei sisalda globaalseid tagatiskokkuleppeid;

4) oli apellant kui kingisaaja kinkelepingutest nähtuvalt teadlik lepingu eset koormavatest

hüpoteekidest ning notar on kinkelepingu sõlmimisel selgitanud, et hüpoteegid jäävad püsima

ja hüpoteegipidajal on õigus nõuda oma nõuete rahuldamist kinnisasjast. Apellandil oli õigus ja

võimalus hüpoteekidega tagatud nõudeid täpsustada;

5) sõlmis apellant 01. oktoobril ja 05. aprillil 2010.a hüpoteekidega koormatud kinnistute

müügilepingud, milles leppis kokku, et müügist saadud raha kantakse mh laenulepingu nr 05-

243636-EV katteks. Samuti on apellant märkinud juba 2011.a enne täitemenetluse

nr 084/2011/3652 alustamist tehtud maksete selgitusse mh laenulepingu nr 05-243636-EV.

Seega ei vasta tegelikkusele apellandi väide, et ta ei olnud teadlik, et kinnistutele seatud

hüpoteegid tagavad ka tagatiskokkuleppes konkreetselt märkimata laenulepingutest tulenevaid

nõudeid, s.h laenulepingust nr 05-243636-EV tulenevaid nõudeid;

6) ei nõustu vastustaja apellandiga, et antud juhul kulub kohaldamisele VÕS § 146, mis näeb

ette käendaja teavitamiskohustuse. Käesoleval juhul ei ole tegemist käendussuhtega, seega ei

kuulu käenduslepingut puudutavad sätted kohaldamisele. Apellant sai kinnisasjade omanikuks

alles pärast laenulepingute sõlmimist ning hüpoteekide seadmist, mistõttu puudus vastustajal

apellandi teavitamise kohustus;

7) on vastustaja nõue selge, arvestuse käik on mõistetav ning jälgitav. Kui võlaarvestus

sisaldab ebaõigeid arvutusi, siis ei tähenda see, et arvestus oleks ebaselge;

8) ei muutu vastustaja poolt esitatud dokumentides kajastatud info ebaõigeks või

mitteusaldusväärseks seetõttu, et apellant nende õigsuses kahtleb. Kui apellant on seisukohal,

et vastustaja arvestus on vale, tulnuks apellandil esitada omapoolne arvestus ning tõendada, et

vastustaja arvestus on vale. Seda apellant teinud ei ole. Järelikult ei ole apellandi väited nõude

ebaselguse osas asjakohased ega põhjendatud ja tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata;

9) on laenulepingu nr 05-243636-EV ülesütlemine tõendatud vastustaja poolt 09. mail 2014.a

menetlusdokumendi lisaga nr 7, millest nähtuvad 14. aprilli 2011.a ülesütlemise teatise

kättesaamise kinnitused. Seega on lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetamine tõendatud ja

järelikult on lepingu ülesütlemine kehtiv.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS

§ 657 lg 1 p1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel täies

ulatuses. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

11. Põhjendatud ei ole apellandi etteheide, nagu oleks maakohus jätnud analüüsimata

tagatiskokkulepete sisu ning andmata hinnangu, kas tagatiskokkulepetes määratleti tagatavad

nõuded piisava selgusega. Maakohus on oma otsuse p-des 13-14 (lk 10-12) käsitlenud hageja

väiteid,

mille

kohaselt

sisaldusid

hüpoteegi

seadmise

lepingutes

nn

globaalsed

tagatiskokkulepped (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-12).

11.1. Kohus on analüüsinud 10. juuni 2008 lepingus nr 2388 (I kd tl 196) sisalduvat

tagatiskokkulepet. Lepingu punkti 4.1.2 kohaselt on tagatud kostja nõuded, mis tulenevad

PM Arendus OÜ ja hüpoteegipidaja (s.o Swedbank AS-i) vahel sõlmitud ja sõlmitavatest

lepingutest. Seega peeti sõnaselgelt silmas ka tulevikus sõlmitavaid laenulepinguid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on sõltuvalt asjaoludest

lubatavad kokkulepped, millega laiendatakse kinnisasja vastutust ka tulevikus tekkivatele

nõuetele. Käesoleval juhul on maakohus arvesse võtnud nii laenulepingu nr 08-128722-JK

sõlmimist 9. septembril 2008.a (s.o ca 3 kuud pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist),

lepingupoolte kattuvust kui ka Peeter Muuli osalemist kõigi lepingute sõlmimisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Peeter Muuli sõlmis tagatiskokkuleppe

tulenevalt huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu, äriühingu käitumine

laenulepingu sõlmimise ajal oli täielikult Peeter Muuli kontrolli all ning puudub alus lugeda

tagatiskokkuleppest tulenevate õigustes teostamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

11.2. Samuti on maakohus analüüsinud tagatiskokkuleppeid (I kd tl 108, II kd tl 32), mis

sisalduvad 18. märtsi 2004.a lepingus nr 1393 (p 4.1) ja 24. novembri 2005.a lepingus nr

14723 (p 4.1). Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse p-s 14 toodud seisukohtade

ja põhjendustega, mille kohaselt ka nende tagatiskokkulepete puhul olid tagatavad nõuded

piisavalt määratletud ning XXX kinnistu(te) nr 262/XXX (uus nr XXX) tolleaegsele omanikule

Peeter Muulile pidi olema ettenähtav, et tagatud on nii laenulepingust nr 04-152221-EV kui ka

nr 05-243636-EV tulenevad nõuded.

11.3. Seega on maakohus mh tuvastanud, et hiljem sõlmitud laenulepingud olid varasematega

majanduslikult seotud, piisavalt määratletavad ning laenusaajale ettenähtavad. Kokkulepped,

mille kohaselt tagati hüpoteekidega ka tulevasi nõudeid, olid asjaolude kohaselt majanduslikult

mõistlikud.

Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud apellandi etteheited, nagu oleksid vaidlusalused

tagatiskokkulepped toonud apellandile kaasa sisuliselt piiramatu vastutuse määratlemata ajal ja

ulatuses tekkida võivate kohustuste eest.

12. Asjakohased ei ole apellandi etteheited seoses sellega, nagu oleks vastustaja rikkunud

tagatise omaniku (apellandi) teavitamise kohustust seoses hiljem sõlmitud võlaõiguslike

(laenu-)lepingutega.

12.1. Asja materjalidest nähtuvalt omandas hageja tagatiseks olevad kinnistud oma endiselt

abikaasalt Peeter Muulilt 14. jaanuari 2009.a ja 12. mai 2009.a kinkelepingute alusel (VI kd

tl 12-38). Kõik laenulepingud, millest tekkinud võlgnevuste sissenõudmine toimub täiteasjade

nr 084/2011/352 ja 084/2011/3652 raames, on sõlmitud enne seda, kui hageja sai tagatiseks

olevate kinnistute omanikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse punktis 14

märgituga, mille kohaselt ei olnud kostjal kohustust teavitada hagejat laenulepingute nr 08-

128722-JK ja 05-243636-EV sõlmimisest, kuna nende lepingute sõlmimise ajal ei olnud hageja

veel kinnistute (ainu-)omanik.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei tekkinud kostjal kohustust teavitada hagejat kõigist

hüpoteekidega tagatud võlasuhetest seoses sellega, et hageja omandas 2009.a jaanuaris ja mais

hüpoteekidega koormatud kinnisasjad. Nii 14. jaanuari 2009.a kui ka 12. mai 2009.a

kinkeleping on sõlmitud Peeter Muuli ja Ester Muuli vahel ning Swedbank AS ei olnud

kinkelepingute pooleks. Asjaolu, et kinkelepinguid sõlmides ei kasutanud apellant võimalusi

selgitada täpsemalt välja, missugustele võlakohustustele laienevad kinnistuid koormavad

hüpoteegid, ei saa mõjutada tagatiskokkulepete kehtivust. Ringkonnakohtu arvates puudub alus

rääkida kinnistutel lasuva vastutuse suurenemisest, kuna apellant omandas kinnistud pärast

asjaomaste laenulepingute sõlmimist ja hüpoteekide seadmist. Eeltooduga seoses ei ole

asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud viide VÕS §-le 146.

12.3. Samuti ei ole asjakohane viide VÕS § 14 lõikele 2, mille kohaselt on lepingueelseid

läbirääkimisi pidaval või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistaval isikul kohustus

teavitada teist poolt kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi. Krediidilepingute sõlmimise ajal ei olnud hageja (apellant)

isikuks, kes oleks taganud krediidisaaja kohustusi – s.o ta ei olnud hüpoteekidega koormatud

kinnisasjade omanik. Seega ei tekkinud vastustajal (pangal) apellandi suhtes ka lepingueelsete

läbirääkimiste pidamisega kaasnevaid kohustusi, sh teavitamiskohustust. Eelöeldu põhjal ei saa

ringkonnakohtu

hinnangul

pidada

asjakohaseks

apellandi

käsitlust

võimalikust

kahjuhüvitisnõudest võlausaldaja vastu.

13. Ringkonnakohtu arvates puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormi rikkumist või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ka vastustaja võlaarvestuse puhul.

13.1. Kohus on analüüsinud võlaarvestusega seonduvat otsuse punktis 17. Asjaolu, et kostja ei

suutnud koheselt võlaarvestust arusaadavalt ja selgelt välja tuua, ei muuda ebaseaduslikuks

kohtu lõppjäreldust, et menetluse lõpptulemusena ning kostja viimaste selgituste põhjal on

võlaarvestus siiski arusaadav. Seejuures ei ole maakohus asunud seisukohale ega möönnud, et

kostja võlaarvestus oleks tõepoolest ebaõige. Kohus on viidanud hageja väidetele, mille

kohaselt „ei pruugi võlaarvestus olla õige“, kuid samas ei ole hageja esitanud mistahes

konkreetseid osundusi, milles väidetav ebaõigsus seisneb või kus sisaldaksid kostja arvestused

ebatäpsusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja esitas asja arutamise lõpptulemusena

maakohtu jaoks arusaadavad ja selged võlaarvestused, siis ei piisa hageja poolt nende

ümberlükkamiseks üksnes üldsõnalistest väidetest, mille kohaselt on arvestused endiselt

„ebaselged“ ning „ei pruugi olla õiged“.

13.2. Põhjendatud ei ole apellandi väited, nagu ei saaks kostja poolt esitatud laenukaartide

väljavõtted olla tsiviilkohtumenetluses lubatavateks tõenditeks. Maakohus on laenukaartide

ehk lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtetest nähtuvat teavet analüüsinud, märkides

sealjuures, et väljavõtetest ning kostja selgitustest nähtuvalt on arvesse võetud kõik 2011.

aastal tasutud summad, samuti kinnistute müügist saadud summad. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hagejal endal tulnuks esile tuua konkreetsed ebatäpsused ja väärarvestused, mh

tõendada, et lepingute katteks oleks tasutud raha suuremas ulatuses kui on väljavõtetes

kajastatud. Hageja (apellant) ei ole esitanud ühtki konkreetset etteheidet arvestuste õigsusele

ega toonud esile, et tasutud summasid oleks arvestatud erinevate kohustuste katteks vääras

järjekorras või muul viisil ebaõigesti.

14. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, mille kohaselt ei ole vastustaja tõendanud

laenulepingu nr 05-243636-EV lõpetamist, millega kaasnenuks apellandil kogu nimetatud

lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise kohustus.

Maakohus on lepingu nr 05-243636-EV lõpetamisega seonduvat analüüsinud otsuse punktides

16.1 ja 16.2, asudes seisukohale, et leping on üles öeldud kostja 14. aprilli 2011.a

ülesütlemisteatisega, mille Peeter Muuli sai kätte 3. mail 2011.a.

Ringkonnakohus märgib, et laenulepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse esitamisega

teisele lepingupoolele. Hüpoteekidega koormatud kinnisasjade omanik ei ole laenulepingu

pool, mistõttu ei sõltu ülesütlemise õiguslike tagajärgede saabumine sellest, kas koormatud

kinnisasjade omanikku on ülesütlemisest teavitatud.

Kui laenulepingu nr 05-243636-EV järgi kohustatud isikul endal puudub alus tugineda väitele,

et laenulepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud, siis ei saa niisugust õigust olla ka pantijal

ehk hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul (AÕS § 279 lg 7).

15. Eeltoodust

lähtudes

jätab

ringkonnakohus

maakohtu

otsuse

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

15.1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

15.2. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,

p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja

või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/