2-14-40233/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-40233 Tsiviilasi PlusPlus Legal OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks Tsiviilasja hind 182,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, Jõe 3

– II korrus, Tallinn 10151) Hageja esindaja Tarvo Ilves (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XXX´ilt PlusPlus Legal OÜ kasuks kostja ja AS XXXvahel sõlmitud 29.11.2011 liitumislepingu nr XXX alusel 113,23 eurot, sh põhivõlg 91,11 eurot ja viivis 22,12 eurot (perioodil 19.05.2012 – 07.05.2015).

3. Menetluskulud jätta osaliselt XXX´i kanda.

4. Välja mõista XXX´ilt PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskuluna 120,90 eurot.

5. XXX´il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda PlusPlus Legal OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldaja tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302

Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või avalikust e-toimikust saadud unikaalset viitenumbrit.

Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Põhivõlast Kohus tuvastas, et kostja sõlmis XXXAS-iga 29.11.2011 liitumislepingu nr XXX. Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja põhivõlg on 91,11 eurot. 19.12.2013 loovutas XXXAS nõude kostja vastu hagejale. Kooskõlas VÕS § 101 lg

1 p 1 ja 6, VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 91,11 eurot.

Viivis Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 911,11 eurolt summas 91,11 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,15% päevas (54,75% aastas) ja arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast alates 19.05.2012 kuni 07.05.2015. Lähtudes hea usu põhimõttest, ei nõua hageja viivist suuremas summas kui põhivõlg.

VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et kostja sõlmis kõnesoleva lepingu tarbijana. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. XXXAS lepingute lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused, milles on ette nähtud, et tasumata summadelt arvestatakse viivist 0,15% päevas. Seega leping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg

1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.3. on tühine võlgnetavalt summalt aastas arvutatava 54,75% suuruse viivise määra osas (0,15% päevas), sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Kohus on seisukohal, et 54,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus esitab oma viivisearvestuse. Viivist tuleb arvestada tagastamata põhivõlalt:

Perioodi algus Perioodi lõpp

Viivitatud päevi Viivise määr Võlgnetav summa Viivis kokku 19.05.2012 31.12.2012 8% 91,11 € 4,53 € 01.01.2013 14.04.2013 7,75% 91,11 € 2,01 € 15.04.2013 30.06.2013 8,75% 91,11 € 1,66 € 01.07.2013 31.12.2013 8,5% 91,11 € 3,90 € 01.01.2014 30.06.2014 8,25% 91,11 € 3,73 € 01.07.2014 31.12.2014 8,15% 91,11 € 3,74 € 01.01.2015 07.05.2015 8,05% 91,11 € 2,55 €

Seega võlgneb kostja hagejale perioodil 19.05.2012-07.05.2015 viivisena 22,12 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 62% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 62% ulatuses.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks on maakohtu hinnangul hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (ilma km). Maakohus leiab, et põhjendatud ajakulu

2 tunni hulka tuleb lugeda hagiavalduse asjaolude analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud aeg. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 195 eurot ning kostjal tuleb sellest hüvitada 62%, mis teeb 120,90 eurot.

Hageja on taotlenud, et kostja tasuks välja mõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/