4-15-6942/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-6942

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6942 (2316,15,010037) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Juri Pilve, ik 39412305235, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Juri Pilve süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.11.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. Juri Pilvelt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Juri Pilve, 4-15-6942, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Juri Pilvele posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 28.09.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

31.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1452879 nähtuvalt peeti 31.07.2015 kell 20.23 Tallinnas Estonia pst 9 juures kinni Juri Pilve, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas amfetamiini.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusaluse isiku elukoha aadressina nimetatud elukohas üle antud menetlusalusele isikule endale. Kohus loeb seetõttu kutse üleantuks ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlkik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ning menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 25 päeva aresti, kuivõrd varasemad pikemaajalised karistused ei ole mõju avaldanud. Samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitusi kohtuvälisel menetlusel, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis narkootilise aine (fentanüül) sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

31.07.2015 menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg

1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on Juri Pilve käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka isikuvastase kuritego toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võiks karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades vahetult enne väärteo toimepanemist mõietetud pikaajalist karistust leiab kohus, et vaatamata sellele, et süü on suhteliselt väike, tuleb menetlusaluses isikus keelunormi kehtivuse kinnistamiseks mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/