2-15-11013/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagi hind hageja I 1755 eurot hageja II 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: Välja mõista XXX pojatütre XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 23.07.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni 20.02.2029), summas 50% elatise miinimummäärast, s.o ulatuses, mis vastab 50%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2015 on igakuise elatise miinimummääraks 195 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-15-11013/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: XXX ja XXX(seadusliku esindaja XXX kaudu) 23.07.2015 esitatud hagi XXX vastu elatise nõudes PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustusena, kuna hagejate isalt XXX on ülalpidamist ülemäära raske saavutada. Kostja pojalt XXX on hagejate kasuks välja mõistetud elatis miinimumsummas Harju Maakohtu 17.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-15502.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev
25. september 2015 Tsiviilasja number 2-15-11013
Tsiviilasi XXXja XXXvs XXXelatise nõudes
Hagi hind hageja I 1755 eurot hageja II 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I:
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja II:
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hagejate seaduslik esindaja:
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kostja:
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX ) Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2-15-11013
2. Välja mõista XXX pojatütre XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 23.07.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni 20.02.2029), summas 50% elatise miinimummäärast, s.o ulatuses, mis vastab 50%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2015 on igakuise elatise miinimummääraks 195 eurot.
3. Välja mõista XXX pojapoja XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 23.07.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni 12.10.2024), summas 50% elatise miinimummäärast, s.o ulatuses, mis vastab 50%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2015 on igakuise elatise miinimummääraks 195 eurot.
4. Anda Helina Kivistikule ainuõigus lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks laste ülalpidamiseks.
5. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „XXX ja XXX elatis“.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus ja kohtu selgitused
XXX ja XXX(seadusliku esindaja XXX kaudu) 23.07.2015 esitatud hagi XXX vastu elatise nõudes PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustusena, kuna hagejate isalt XXX on ülalpidamist ülemäära raske saavutada. Kostja pojalt XXX on hagejate kasuks välja mõistetud elatis miinimumsummas Harju Maakohtu 17.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-15502.
Kohus on menetlenud käesolevat hagi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg
1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9, § 444 lg 4). TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust TsMS §
448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 4¹ kohaselt, apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
TsMS § 448 lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula
2-15-11013
kohtunik