3-15-1511/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1511 Haldusasi K.V.i kaebus Sisekaitseakadeemia magistritöö eelkaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele Menetlusosalised Kaebaja – K.V. Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje Asu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K.V. asus 2012. aasta septembris õppima Sisekaitseakadeemia (edaspidi ka SKA) Sisejulgeoleku Instituudi magistriõppesse ning täitis 2014. aprilliks õppekava 90 ainepunkti ulatuses täielikult. 09.04.2014 esitas K.V. magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ eelkaitsmiseks. 21.04.2014 toimunud eelkaitsmisel otsustas Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaitsmisekomisjon lubada K.V.i magistritöö edasi kaitsmisele tingimustega. 04.05.2014 esitas K.V. täiendatud magistritöö eelkaitsmise komisjonile ülevaatamiseks. 2. Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjon otsustas 09.05.2014 mitte lubada K.V.i magistritööd „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele järgmiste põhjendustega: „Töö on oluline antud valdkonnas, kuid vajab veel korralikult läbi töötamist, kuna sisaldab kriitilist viga. Eelkaitsmise tulemusena oli esitatud tingimus: analüüsi osa vaja viia vastavusse magistritöö nõuetega. Magistritöö hindamiskriteeriumite miinimumtase sätestab: „Töö tulemused on esitatud arusaadavalt. Töös sisalduv analüüs on vastavuses töö eesmärgi ja uurimisprobleemiga ning asjakohaste uurimismeetodite kasutamise tulemusena on saavutatud osaliselt eesmärk, on jõutud järeldusteni“. Esitatud tingimus ei ole täidetud. Esitatud töös on kvantitatiivses andmeanalüüsis põhimõttelised vead – näiteks Hii-ruut test ei ole töös adekvaatselt käsitletud. Hii-ruut statistik ei saa olla negatiivne ning seda ei tõlgendata kui korrelatsioonikoefitsienti selliselt, nagu töö autor on

2(10) teinud. Näide lk 47: „Sellest tulenevalt võib öelda, et Hii-ruudu väärtused on statistiliselt olulised (p= -6,0124 ehk siis p<0,05), millest võib järeldada seose olemasolu tunnuste vahel, kuid negatiivse kordaja puhul on vastassuunaline seos, st ühe tunnuse väärtuste kasvades teise väärtused kahanevad“. Komisjon märgib ka, et kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuringu tulemusi omavahel ei ole seostatud.Palume töö analüüsiosa korrastada ning esitada töö kaitsmisele järgmisel kaitsmiskorral (näiteks 2014/2015 õppeaasta talvisele kaitsmisele).“ 3. 13.05.2014 esitas K.V. vaide Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsusele. Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjon jättis 16.05.2014 vaide otsusega nr 6.1-19/2143 rahuldamata. K.V. esitas 19.05.2014 vaide Sisekaitseakadeemia prorektor Krista Haakile taotlusega tühistada 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus. 10.06.2014 jättis Sisekaitseakadeemia õppeprorektor vaide otsusega nr 6.1-19/2608 rahuldamata. 4. K.V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse tühistamiseks ning Sisekaitseakadeemia kohustamiseks lubama kaebajat magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning kohustas Sisekaitseakadeemiat otsustama uuesti kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine. 5. K.V. korrigeeris Hii-ruut statistikut ja esitas uuesti magistritöö 8.04.2015. 21.04.2015 otsusega nr 6.1-9/9 (I kd lk 141-143) lubati K.V.i magistritöö kaitsmisele tingimisi ning määrati täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, et otsustada selle järel, kas lubada magistritöö kaitsmisele või mitte. Magistritöö vaadati uuesti täies ulatuses üle. Lisaks esitati K.V.ile samas otsuses neljal leheküljel täpsustatud tingimusi, tähelepanekuid ja soovitusi. Tööle tehti järgmised etteheited/ettepanekud: - töö teoreetilise käsitluse osas viia teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks; - kvantitatiivses analüüsis jagada gruppidesse, siis saab analüüsida seoseid; - andmeanalüüsis teha põhjalikumaks (nt gruppide võrdlus); - esitada eraldi kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, mis on hetkel läbisegi; - kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit; - kvalitatiivses osas tuleb transkriptsioonid kodeerida ja esitada tulemused kategooriate kaupa ning seostada teooriaga; - viia uurimisprobleemi esmärkm ülesanded ja küsimsued omavahel kooskõlla; - täiendada põhjalikult analüüsi osa; - esitada ettepanekud konkreetselt; - korrastada töö struktuur. Otsus tehti K.V.ile teatavaks e-kirjaga 27.04.2015 kell 16.49. 6. 21.04.2014 toimunud magistritööde eelkaitsmisel hindas K.V.’i magistritööd Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/76 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2013/2014. õppeaasta magistritööde eelkaitsmise komisjon, mille 21.04.2014 koosseisu kuulusid: Raul Savimaa (esimees), Harry Lahtein (aseesimees), Shvea Järvet, Tanel Järvet, Aare Kasemets, Maiko Martsik, Priit Männik, Indrek Saar ja Külli Saluste. K.V.’i magistritöö teistkordseks hindamiseks 8.04.2015 kogunes 21.04.2015 Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 14.04.2015 käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/2015. õa magistritööde eelkaitsmise komisjon koosseisus Raul Savimaa (esimees), Harry Lahtein (aseesimees), Anne Valk,Shvea Järvet, Mairit Kratovitš, Priit Heinsoo, Aire Mill, Indrek Saar. 7. K.V. esitas magistritöö 4.05.2015 muutmata kujul koos põhjendustega, miks ta muudatusi sisse ei viinud, leides, et kuue kalendripäeva jooksul ei oleks muudatuste sisseviimine olnud võimalik. 8.05.2015 otsusega nr 6.1-9/15 otsustas Sisekaitseakadeemia magistritöö eelkaitsmise komisjon mitte lubada K.V.i magistritööd „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Otsuse põhjendused olid järgmised:

3(10) - Töö teoreetilise käsitluse osas viia teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks (MA programm (2013): töö teoreetiline käsitlus) – ei ole täidetud. Komisjoni hinnangul ei ole töö teooria osasse teemakohaseid allikaid lisatud nii, et allikate arv oleks vastavuses miinimumnõuetega. - Analüüsi osa vaja viia vastavusse magistritöö nõuetega – ei ole täidetud. Kvantitatiivses analüüsis jagada gruppidesse, siis saab analüüsida seoseid; Andmeanalüüs teha põhjalikumaks (nt gruppidesse võrdlus); - Komisjoni hinnangul ei ole kvantitatiivset andmeanalüüsi korrastatud ja põhjalikumaks muudetud. - Hetkel on läbisegi kvantitatiivne ja kvalitatiivne ning kumbki ei vasta nõuetele, esitada eraldi – osaliselt täidetud. Komisjon märgib, et valimit on eraldi kirjeldatud 3.3 ja 3. 4 peatükkide alguses. Järelduste osas (lk 71) on endiselt esitletud uuringut, mida esialgselt ei tutvustatud - Kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit – ei ole täidetud. Komisjoni hinnangul ei ole kvantitatiivset andmeanalüüsi edasi arendatud. Näiteks võrdlused (nt lk 59) on endiselt puudulikud ja ebakorrektsed. - Kvalitatiivses osas tuleb transkriptsioonid kodeerida ja esitada tulemused kategooriate kaupa + seos teooriaga – ei ole täidetud. - Komisjoni hinnangul on formaalselt (lk 72-73) viited allikatele, kuid kuna teoreetilises osas oli vähe kasutatud teadusallikaid, siis on need seosed kunstlikud ja ei loo sisulist ühendust teooria ja empiirilise osa vahel. Endiselt on kasutatud õpikulaadseid allikaid (Virovere jt, Üksvärav, Arumäe lk 72-73). Otsuses oli ka märgitud, et komisjon oli saanud ka magistrandi kommentaari koos esitatud tööga, et edastas magistritöö muutmata kujul. Komisjon märgib, et oodati siiski tingimuste kohaselt täiendatud tööd. Eelkaitsmiskomisjon ei seadnud 2015 aprillis uusi tingimusi vaid, soovides magistranti aidata, täpsustas 21.04.2014 esitatud tingimusi näidete ja põhjendustega. Seega on sisuliselt tegemist 2014. aastal esitatud tingimustega. Komisjoni hinnangul ei ole tingimused esitatud töös endiselt täidetud. 8. 11.05.2015 esitas K.V. juhindudes SKA õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕKE) alapeatüki 7.1.2 punktist 344 komisjoni esimehele kirjaliku taotluse vaidlustada 8.05.2015 otsus magistritöö mitte kaitsmisele lubamises. 20.05.2015 teatas komisjon kaebajale, et komisjoniliikmed vaatasid magistritöö ja eelkaitsmiskomisjoni 8.05.2015 otsuse veelkord läbi ja leidsid, et eelkaitsmiskomisjoni poolt täpsustatud tingimused ei ole täidetud (magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015 protokoll nr 6.1-9/9 lisa 5). 9. 26.05.2015 esitas kaebaja vastavalt ÕKE alapeatüki 7.1.2 punktile 345 õppeprorektorile vaide. 09.06.2015 edastati K.V.ile õppeprorektori vaideotsus 9.06.2015 nr 6.1- 6/120, millega jäeti vaie rahuldamata. 10. 11.06.2015 esitas K.V. kaebuse Tallinna Halduskohtule Sisekaitseakadeemia magistritöö eelkaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1- 6/120 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 11. Kaebaja taotleb seda, et kohus kohustaks vastustajat lubama tema esitatud magistritööd kaitsmisele. Kaebaja leiab, et talle ei saa heita 08.05.2015 otsusega ette selliseid magistritöös esinevaid vigu, mis olid olemas ka magistritöö eelkaitsmisel 2014. aastal, kuid mida magistritöö kaitsmise komisjon siis puudustena välja ei toonud. Kaebaja esitas oma töö juba eelmisel aastal ning võrreldes eelmise aastaga muudeti töös vaid Hii-ruudut statistikuga seonduv. Siis peeti Hii-ruut statistikuga seonduvat veaks, mille tõttu töö ei vastanud miinimumnõuetele. Muid vigu, mis viitaksid miinimumnõuete mittetäitmisele, ei toodud välja 2014. aastal ja seda kinnitas SKA oma 16.05.2015 vaideotsuses: Komisjoni täiendav märkus selle kohta, et kvantitatiivne ja kvalitatiivse uuringu tulemusi omavahel ei ole seostatud, puudutas sisulise võrdluse ja analüüsi osa. Tegemist

4(10) ei ole kaitsmisele mittelubamise tingimusega või selle mittetäitmisega vaid täiendava märkusega. Samuti kinnitas seda ka Tallinna Halduskohus 15.12.2014 kohtuotsuses. Kaebaja leiab, et ainult sel põhjusel, et Hii-ruut statistikus oli viga, ei olnud põhjendatud kogu töö uuesti läbivaatamine. Kõrvutades 21.04.2014 ja 21.04.2015 otsuseid kaitsmisele lubamise kohta tingimustega olid 2014. aastal enamus tingimusi täidetud või osaliselt täidetud, kuid 2015. aastal sama magistritöö läbivaatamisel ei olnud täidetud. 21.04.2014 välja toodud tingimusi täitis kaebaja enda teadmiste kohaselt etteantud kuupäevaks 2014. aastal ning ei saanud tagasisidet, et lisaks Hii-ruudule esineks veel vigu. Kuna ei ole tuvastatud 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 tühisust, saab kaebaja tugineda põhjenduste esitamisel kehtetuks tunnistatud haldusaktidele ja nende lisadele, tõendamaks 2015. aastal välja toodud puuduste põhjendamatust. 12. Kaebaja hinnangul on osa 08.05.2015 otsuse etteheiteid sellised, mis ei välista iseenesest tööle positiivse hinde panemist ja mis 16.05.2015 vaideotsuse kohaselt ei olnud kaitsmisele mittelubamise tingimusteks. Kaebaja hinnangul peaks eelkaitsmisel hindama kohustuslike nõuete täidetust, sisulised vaidlused peaks lahendatama magistritöö kaitsmisel. 13. Kaebaja hinnangul ei ole 2014 aastal magistritöö esitamisega seoses tehtud otsused, mille kohus 15.12.2014 tühistas, tühised algusest peale, kuna nende osas ei esitatud tühistamiskaebust ja haldusakt kehtis kuni nende tühistamiseni vastavalt haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 61 lõikele 2. 14. Kaebaja leiab, et SKA ei ole soovinud probleemi lahendada ning on ületanud vaiete läbivaatamise tähtaegu, samuti viivitanud põhjendamatult kaebajale 21.04.2015 komisjoni otsuse kättetoimetamisega, mistõttu jäi kaebajale vaid kuus kalendripäeva kaitsmisele lubamise tingimuste täitmiseks, mis oli ebareaalne. 15. Kaebaja märgib, et 24.04.2015 ei ole Sisekaitseakadeemia poolt koostatud mitte ühtegi kaebaja magistritööd puudutavat otsust ja on arusaamatu, millele vastustaja viitab. Protokollilise otsuse kuupäevaks on 21.04.2015 (II kd lk 88) ja on arusaamatu, miks see otsus edastati kaebajale alles 27.04.2015 kell 16.49, mis jättis kaebajale paranduste sisseviimiseks aega vaid kuus kalendripäeva. Sellele, et midagi otsustati 24.04.2015, ei viita ükski tõend. 16. Eelkaitsmise komisjoni koosseis 2014 aastal koosnes järgmistest isikutest: R. Savimaa, H. Lahtein, A. Kasemets, I. Saar, K. Saluste, M. Martsik, P. Männik, S. Järvet, T. Järvet. 2015. aastal oli komisjoni koosseis järgmine: R. Savimaa, H. Lahtein, A. Valk , S. Järvet, M. Kratovitš, P. Heinsoo, I. Saar, A. Mill. Lisaks oli 2015 aasta komisjoni liige A. Mill 2014 aasta eelkaitsmise komisjoni 10.06.2014 vaideotsuse eksperthinnangu andjaks. Kuna 2015. aasta komisjoni koosseisust 8-st isikust 5 isikut (62,5% koosseisust) on otseselt seotud 2014.a otsuse, minu magistritöö mitte kaitsmisele lubada, koostamisega ja osalenud ka vaidemenetluses, on alust kahelda nende objektiivsuses. Tekib küsimus, kuidas saab 2015. aastal suures osas sama komisjoni poolt läbi vaadatud sama magistritöö (parandatud ainult Hii-ruutu puudutav) olla nendest vigadest kubisev, mis 2014. aasta komisjoni liikmete poolt vastupidiselt täidetud tingimusteks peeti. 17. Sisekaitseakadeemia on menetlenud kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamist ebaobjektiivselt, mis väljendub järgmistes asjaoludes: - 15.12.2014 kohtuotsust ei täidetud mõistliku aja jooksul, viidates korduvalt sellele, et mõistlik aeg ongi lähtumine Sisekaitseakadeemia akadeemilisest kalendrist, mis ei võimaldagi varem, kui 4 kuu pärast kohtuotsuse jõustumist otsust täita. - 16.01.2015 ja 21.01.2015 kaebaja poolt esitatud pöördumistele Sisekaitseakadeemiasse ei vastatud ning 25.01.2015 telefonivestluses SKA juristi Sirje Asuga oli viimane äärmiselt ebaviisakas ja teatas, et temal ei ole aega sellega tegeleda ja tegeleb sellega siis, kui tähtsad ülesanded saavad tehtud ning ütles, et minu nn kaasusega keegi niikuinii enne kevadet ei tegele.

5(10) - Kaebaja pöördus kahel korral (03.02.2015 ja 09.02.2015) e-kirjaga Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi poole, kus palus aega tema vastuvõtule arutamaks antud magistritöö kaitsmise võimalust. Lauri Tabur vastas antud palvetele 19.03.2015 ehk 46 päeva pärast tema poole pöördumist ning põhjendas vastuse viibimist muude toimetuste tegemisega. 25.03.2015 kohtumisel rektor Lauri Taburiga teatas viimane üleolevalt et „keegi ei hakka Teie pärast mingit komisjoni erandkorras looma, tulete kaitsmisele akadeemilise kalendri järgi juunis ning Siseministeeriumil meile mingeid ettekirjutusi õigus teha ei ole“. - 08.04.2015 esitas kaebaja, arvestades Sisekaitseakadeemia akadeemilist kalendrit, magistritöö SKA Sisejulgeoleku instituudi referendi Diana Lüütsepp´a emailile. 20.04.2015 saatis Sirje Asu teatise, et 21.04.2015 vaadatakse tema magistritöö eelkaitsmise komisjoni poolt läbi. 20.04.2015 helistas Instituudi referent Külli Saluste ja soovis teada, kas kaebaja soovib 21.4.2015 magistritöö läbivaatamise arutelul osaleda. Kaebaja osaleda ei soovinud. 22.04.2015 uuris kaebaja Sirje Asult e-kirjaga, millal saab ta kätte eelkaitsmiskomisjoni otsuse. Kuna Sirje Asu tema e-kirjale ei vastanud, pöördus kaebaja 27.04.2015 e-kirjaga Sisejulgeoleku referendi Külli Saluste poole. 27.04.2015 õhtul edastas Sirje Asu e-kirja, mille manuses oli eelkaitsmise komisjoni otsus koostamise kuupäevaga 21.04.2015, allkirjastamise kuupäevaga 27.04.2015 ning kiri ise sisaldas Sirje Asu poolset selgitust, kus ta tõi välja, et vastamine viibis, sest komisjon kogunes tegelikult alles 24.04.2015. Arvestades asjaolu, et komisjoni otsus sisaldas neli ja pool lehekülge tingimusi, mida magistritöö kaitsmisele pääsemiseks täitma oleks pidanud, oli paranduste läbiviimiseks väga oluline selleks ette nähtud aja pikkus. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et Sisekaitseakadeemia venitas põhjendamatult otsuse teatavaks tegemist, et ette antud kuupäevaks ja kellaajaks, milleks oli 04.05.2015 kell 09.00, ei oleks olnud tal võimalik parandustega tööd esitada, kuna selleks jäi vaid kuus kalendripäeva. - Vesteldes 11.05.2015 eelkaitsmise komisjoni esimehe Raul Savimaaga telefoni teel avaldas ta arvamust, et kaitsmisel ei pruugi kaebaja saada hinnet A või B. Kaebaja osundab, et kui ta ka saaks oma töö eest hinded C, D või E, siis on need positiivsed sooritused ning võimaldavad magistriõpingute lõpetamist. 18. Kaebaja edastas 26.05.2015 õppeprorektorile e-maili teel vaide, mis lahendati alles 09.06.2015 vaideotsusega nr 6.1- 6/120, ületades lubatud 10-päevast menetlustähtaega. 19. Kaebaja leiab, et on teinud suheldes Sisekaitseakadeemiaga teinud kõik endast oleneva, et leida kompromissi, lahendust ning lõpetada kool, kuid tema pingutused on jäänud ühepoolseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT 20. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib esmalt, et eelkaitsmiskomisjon vaatas 8.04.2015 saadetud magistritöö läbi juhindudes magistritöö kaitsmise komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde kuuluvast lisast nr 6 (I kd lk 157) ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest ning otsustas töö täies ulatuses läbi vaadata, kuna töösse on lisatud võrreldes 24.04.2014 otsusega sellised arendused (Hii-ruut statistik). 21. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning kohustas Sisekaitseakadeemiat otsustama uuesti K.V.’i magistritöö kaitsmisele lubamine. Sellest tulenevalt on Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2608 tühised haldusaktid ja vastavalt HMS § 63 lg 1 seega kehtetud algusest peale ning nende põhjendustele enam tugineda ei saa. 22. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest jäi kehtima 21.04.2014 toimunud ning 24.04.2014 protokollilise otsusena 6.19-/10 vormistatud eelkaitsmiskomisjoni otsus koos otsuses toodud tingimustega.

6(10) 23. Eelkaitsmiskomisjon otsustas teisipäeval 21.04.2015, et teisipäevase komisjoni liikmed kujundavad oma arvamuse K.V.’i magistritöö tingimustele vastavuse osas reedeks, 24.04.2015 ning komisjon teeb siis otsuse. Kuna K.V.’i töö läbivaatajaks oli Sisekaitseakadeemia poolt määratud 21.04.2015 koosseis, tegi seesama koosseis ka otsuse. Nimetatud asjaoludest teavitati K.V.’it eposti vahendusel 07.05.2015. 24. 21.04.2014 toimunud magistritööde eelkaitsmisel ja 21.04.2015 toimunud magistritööde eelkaitsmisel hindasid K.V.’i magistritööd erinevad eelkaitsmiskomisjonide koosseisud, ning Sisekaitseakadeemial puudub teave ja seetõttu ka alus arvata, et komisjonid kollegiaalsete organitena võiksid olla mingil viisil huvitatud asja lahendist. Komisjoni liikmed on määratud oma tööülesannetest lähtuvalt ning nende puutumus K.V.’iga on Sisekaitseakadeemiale teada olevalt seotud komisjoni liikmete tööülesannete täitmisega, komisjoni liikmed ei saa olla muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist ja Sisekaitseakadeemia ei ole tuvastanud muid asjaolusid, mis tekitaksid kahtlust komisjoniliikmete erapooletuses. Samuti ei ole K.V. nimetatud asjaolusid esitanud ka oma vaides. 25. Eelkaitsmise kohustuslikkus tuleneb ÕKE punktidest 300. ja 301. 24.04.2015 otsuses on muuhulgas kehtestatud palju samu tingimusi. mis olid välja toodud eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2014 protokollilises otsuses nr 6.19-/10, ning seega ka K.V.’ile teada juba nimetatud otsuse teatavaks tegemisest alates. Eelkaitsmiskomisjon vaatas 08.04.2015 saadetud magistritöö läbi juhindudes magistritöö eelkaitsmise komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde kuuluvast lisast nr 6. Komisjon juhindus samuti Tallinna Halduskohtu otsusest (15.12.2014), põhjendusest nr 17 [Kuna kohus kohustas Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaitsmiskomisjonil uuesti otsustada kaebaja lõputöö kaitsmisele lubamine ning sellest tulenevalt viib eelkaitsmise komisjon uuesti läbi haldusmenetluse, võib ta selle käigus anda magistrandile täiendava tähtaja tööst puuduste kõrvaldamiseks.] ning otsustas töö täies ulatuses läbi vaadata, kuna töösse on lisatud võrdluses 24.04.2014 otsusega sellised arendused (Hii-ruut statistik), mis tingis vajaduse töö täies ulatuses täiendavalt läbi vaadata. Tingimisi kaitsmisele saanud magistritööd pidid olema nõutavalt täiendatud ja saadetud 04.05.2015 kella 9:00. Magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2015 protokolliline otsus nr 6.1.9-/9 on tehtud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 26. Magistritööde eelkaitsmiskomisjon otsustas oma 08.05.2015 protokollilises otsuses nr 6.1-9/15 (II kd lk 10) K.V.’i magistritööd kaitsmisele mitte lubada, kõik komisjoni poolt välja toodud puudused ei olnud kõrvaldatud. Komisjon lähtus oma otsuse tegemisel ÕKE punktist 302.2. Nimetatud punkt sätestab, et lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon esimeses otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele. Seega on magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 08.05.2015 protokolliline otsus nr 6.1-9/15 samuti tehtud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 27. Magistritöö programm sätestab, et magistritöö edukaks kaitsmiseks peab üliõpilane olema saavutanud magistritööga kõik õpiväljundid. Seega, kui jääb magistritööga saavutamata kas või üks õpiväljund, ei ole üliõpilane läbinud eelkaitsmist positiivsele tulemusele. ÕKE punktide 300. ja 302.2 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine ning kui üliõpilane ei ole likvideerinud eelkaitsmisel tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele. 28. HMS § 64 lg 2 ja ÕKE punktide 300. ja 302. kohaselt saab magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 tühistada vaid Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 14.04.2015 käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/2015. õa magistritööde eelkaitsmise komisjon 21. aprilli 2015 koosseis. Sisekaitseakadeemia õppeprorektoril selleks õiguslikud alused puuduvad.

7(10) 29. Kuna K.V. on esitanud kaebuse eelkaitsmiste komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja õppeprorektori 09.06.2015 vaideotsuse käskkirja nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning lõputööde kaitsmisele saab lubada ainult eelkaitsmiskomisjoni otsusega, siis puudub Sisekaitseakadeemia arvates K.V.’il õiguslik alus nõuda Sisekaitseakadeemia kohustamist kaebaja lubamiseks magistritöö kaitsmisele. KOHTU PÕHJENDUSED 30. Kohus, hinnanud asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ning vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 31. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on läbinud nõuetekohase kohtueelse menetluse, kuna vastustaja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punktid 550 ja 551 (http://www.sisekaitse.ee/public/SJ_magistriope/OKE_uus_augustist_.pdf) näevad ette kahekordse vaidemenetluse. Seetõttu tuleb ka õppeprorektori 10.06.2014 kirja käsitleda ÕKE punkti 551 kohase vaideotsusena. Sellest vaideotsusest nähtub, et õppeprorektor on kokku kutsunud komisjoni, kes on vaadanud vaide sisuliselt läbi ja kelle seisukoht on toodud prorektori vaide mitterahuldamise otsuses. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 87 lg 2 p 1 sätestab, et vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata. 32. Ehkki asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja ületas kaebaja vaiet lahendades menetlustähtaega, ei too vaidemenetluse tähtaegade rikkumine ja puudused vaideotsuses antud juhul kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuna kohus hindab vastustaja magistritöö kaitsmise komisjoni 08.05.2015 otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kaebaja on kaebuses taotlenud vaideotsuste tühistamist koos vaidlustatud haldusaktiga ega ole märkinud, et vaideotsused rikuksid iseseisvalt kaebaja õigusi. Seetõttu kuuluvad vaideotsused tühistamisele juhul, kui kohus tühistab vaidemenetluse aluseks oleva haldusakti. 33. Kohus nõustub kaebajaga selles, et asjas ei nähtu, et vastustaja oleks andnud 24.04.2015 välja kaebajat puudutavat haldusakti. Kohtule on esitatud 21.04.2015 kuupäevaga magistritöö kaitsmise komisjoni protokolli nr 6.1-9/9 juurde kuuluv lisa nr 5, mille kohaselt komisjon lubas kaebaja magistritöö kaitsmisele tingimisi. 34. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on tegutsenud erapoolikult. Samas ei nähtu kohtule siin asjas ühtegi põhjust, miks mõni asja otsustamisega seotud isik oleks pidanud olema isiklikult huvitatud sellest, et K.V.i magistritöö ei pääse kaitsmisele. Seda, kas vastustaja on tegutsenud õiguspäraselt, kontrollib kohus igas aspektis eraldi, ent erapoolikust, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuste õigusvastasuse, käesolevas asjas iseenesest tuvastatud ei ole. 35. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja sai 2015 aprillis esitatud magistritööd läbi vaadates kontrollida vaid 21.04.2014 komisjoni otsuses toodud tingimuste täidetust. Komisjoni 21.04.2014 otsus oli kehtiv, seda ei olnud kohus tühistanud (I kd lk 157). Samas algas kaebaja poolt magistritöö uue esitamisega aprillis 2015 uus haldusmenetlus, milles kaebaja taotleb tema magistritöö kaitsmisele lubamist. Kuna töös oli 2014 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, ei saa heita SKA-le õiguslikult ette seda, et kogu magistritöö otsustati uuesti läbi vaadata ja ei lähtutud vaid 21.04.2014 otsusest (otsuses märgitud tingimustest). Nagu kaebaja on osundanud, moodustati 2015. aastal uus komisjon, mis koosnes 62,5 % ulatuses uutest liikmetest. Juba sel põhjusel ei saa nõuda, et uues koosseisus komisjon langetaks sama otsuse, mille eelmine komisjonikoosseis oli 21.04.2014 langetanud. 21.04.2014 komisjoni otsus oli küll siduv eelhaldusakt 9.05.2014 otsusele (millega otsustati töö kaitsmisele mitte lubada ja mille kohus 15.12.2014 otsusega tühistas), ent see ei olnud siduv vastustajale uuesti esitatud magistritöö läbivaatamiseks. ÕKE punkti 297.2 kohaselt määratakse tingimisi kaitsmisele lubamisel täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon puuduste kõrvaldamist ja nende likvideerimata jätmisel ei lubata lõputööd kaitsmisele. Tallinna Halduskohus leidis ka 15.12.2014 otsuses, et kui

8(10) lõputöö teistkordsel läbivaatamisel on uuendatud töösse lisandunud uus viga, mis välistaks iseseisvalt kaitsmisele lubamise, saab komisjon sellisele puudusele tugineda. Inimlikult mõistab kohus kaebaja segadust, kuid esitades magistritöö parandatud versiooni käivitus uus haldusmenetlus, kuna magistritöö esitamine oli HMS § 14 lg 1 kohaselt kaebaja taotlus talle magistrikraadi väljastamiseks, mida SKA asus haldusorganina menetlema. Tegemist ei ole 2014. aastal esitatud magistritöö (kui taotluse) edasi menetlemisega, vahepeal on esitatud uus töö ja isegi kui seal ei tehtud olulisi muudatusi, on SKA-l õigus see uuesti tervikuna läbi vaadata ja selle nõuetekohasuses seisukoht võtta. 36. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kuivõrd 15.12.2014 kohtuotsusega tühistati Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjon 9.05.2014 otsus, mitte ei tuvastanud selle tühisust, siis kehtis 9.05.2014 otsus kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning selle põhjendused olid vastustajale ka 8.05.2015 otsuse tegemisel siduvad. On tõsi, et kohus ei tuvastanud 15.12.2014 otsusega komisjoni 9.05.2014 otsuse tühisust, vaid tühistas selle. Halduskohtu volitus haldusakt tühistada tuleneb HKMS § 5 lõike 1 punktist 5. HKMS kommenteeritud väljaande kohaselt (lk 50-51) on tühistamine haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale (ex tunc). Tühistamise korral loetakse fiktiivselt, et tühistatud haldusakt ei ole kunagi kehtinud. Tühisus on haldusakti automaatne kehtetus. Sel juhul ei kehti haldusakt algusest peale, seda ei pea täitma ka juhul, kui kohus ei ole akti tühisust tuvastanud. Tühisuse alused on HMS § 63 lõikest 2 tulenevalt ilmselged haldusakti puudused, mis on kergesti äratuntavad: kui haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või adressaat, kui see ei ole antud pädeva haldusorgani poolt või sunnib panema toime õigusrikkumise. Õigusvastane haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik kuni selle tühistamiseni. Kui haldusakti tühistab haldusorgan ise, võib ta teha seda nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt (HKMS § 65 lg 1). Edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel loetakse, et haldusakt kehtis selle jõustumisest kehtetuks tunnistamiseni, tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel loetakse, et haldusakti ei ole üldse eksisteerinud. Seega puudus vastustajal õiguslik vajadus arvestada 9.05.2014 komisjoni otsuse põhjendustega. 37. Kohtupraktikas on selgitatud, et haridusasutustel on oma õppetöö kujundamisel ja hindamisel lai kaalutlusruum. Riigikohus on 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12 leidnud, et ülikoolide institutsionaalne autonoomia hõlmab eelkõige teadusja õpetustegevuse vabadust, samuti sisemist organisatsiooni, juhtimisstruktuuri, töökorraldust ja tingimuste seadmist õppetööks. Kohus leiab, et rakenduskõrgkooli seaduse piires on ka vastustajal kaalutlusõigus kujundada sisemistele standarditele tuginedes lõputöö kaitsmisele lubamise tingimused, mille kohtulik kontroll on piiratud. Viidatud Riigikohtu otsuses on ka selgitatud, et hindamisotsustuste iseärasusest tulenevalt võib eksamitulemus olla vormistatud haldusaktile tavapärasest erineval moel. Sellistele otsustustele ei pea laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Eksamitulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest (nt õppekorralduseeskirjas sätestatust) ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. 38. ÕKE punktid 300. ja 301. sätestavad, et lõputööde kaitsmisele eelneb eelkaitsmine, mille eesmärgiks on hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö kaitsmisele lubamine ning eelkaitsmiskomisjoni moodustab kolledži ettepanekul õppeprorektor, määrates komisjoni esimehe ja komisjoni põhiliikmed. Kohtupraktikas on ka varem kontrollitud eelkaitsmiskomisjoni otsuste sisulist õiguspärasust ja kaalutlusnõuete täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2011 otsus nr 3-09- 1581). Samas otsuses selgitas ringkonnakohus, et eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on (võimaliku hilisema) rektori käskkirja suhtes eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes, mis tähendab, et HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse selle otsuse suhtes haldusakti sätteid. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja ta on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. ÕKE p-st 244 tulenevalt hindab eelkaitsmiskomisjon töö nõuetele vastavust ja otsustab töö lubamise kaitsmisele. Eelkaitsmiskomisjon vormistab otsuse lõputöö kaitsmisele lubamise kohta komisjoni protokollis, kusjuures kaitsmisele mittelubamist tuleb kirjalikult põhjendada. Sama tingimus on vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud eeskirja punktis 297.3. Eeltoodust

9(10) tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlusja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. 39. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 SKA magistritööde kaitsmise 9.05.2014 otsuse põhjendustega, et otsus oli tehtud kaalutlusveaga. Otsuses sisalduv etteheide Hii-ruut testi väärkasutuse kohta ei olnud kohtuotsuse kohaselt piisav, et magistritööd kaitsmisele mitte lubada, samas muid põhjendusi, mis sisaldusid küll 2014 vaideotsustes ning mida esitati ka kohtule, vaidlustatud 9.05.2014 otsus ei sisaldanud. Erinevalt 9.05.2014 otsusest on 8.05.2015 otsuses toodud välja mitmed sisulised põhjendused, miks magistritööd kaitsmisele lubada ei saa. Põhjendused on kirjas käesoleva otsuse punktis 7 ja kohus ei hakka neid siinkohal üle kordama. Siduvaks eelhaldusaktiks komisjoni 8.05.2015 otsuse suhtes oli komisjoni 21.04.2015 otsus kaitsmisele lubamise kohta tingimisi, mis sisaldas kaitsmisele mittelubamise põhjenduse ning lisaks neli lehekülge täpsustatud tingimusi ja tähelepanekuid. SKA ei ole korranud eelmise aasa viga ja on põhjendanud töös esinevad puudused adekvaatselt ja arusaadavalt. 40. Kaebaja ei väida otseselt, et tema töö ei sisaldaks neid puudusi, mis komisjoni 21.04.2015 otsusega esile tõi, kuna kaebaja positsioon on, et ta pidi täitma vaid 21.04.2014 otsuses toodud tingimused. 28.03.2014 käskkirjaga nr 46 kinnitatud magistritööde koostamise ja kaitsmise korra punkti 32 kohaselt lähtub komisjon nii eelkaitsmisel kui lõppkaitsmisel magistritööle hinnangu andmisel programmis kirjeldatud hindamiskriteeriumitest. Korra punkti 22 kohaselt peab magistritöö vastama eelkaitsmisel hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele ning võib sisaldada märkusi plaanitavate täienduste kohta. 41. Õiguskirjanduse kohaselt on kaalutlusveaks muuhulgas asjaolude ebaõige väärtustamine ehk mõne asjaolu üle tähtsustamine või olulise asjaolu teisejärguliseks lugemine. Kohus saab sellisel juhul sekkuda siis, kui väärtustamine on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgi, õiguse üldpõhimõtete või kohtupraktikaga. Komisjoni 08.05.2015 otsuses on välja toodud, et komisjoni hinnangul ei vasta töö mõne hindamiskriteeriumi osas magistritöö programmis toodud miinimumnõuetele. 16.09.2013 kinnitatud magistritöö programmis nr 6.1-14/107 on välja toodud nõuded magistritööle ja hindamiskriteeriumites lähtutakse allolevatest punktidest: teema aktuaalsuse põhjendamine, probleemipüstitus, magistritöö eesmärk, uurimisküsimused, uurimisülesanded, magistritöö struktureerimine, töö teoreetiline käsitlus, empiirilise uuringu disain ja läbiviimine, vormistus, analüüs ja uurimistulemused. 8.05.2015 otsusest nähtuvalt on magistritöö kaitsmiskomisjon leidnud, et töö analüüsi osa tuleb viia vastavusse magistritöö nõuetega (nõuded toodud kohtuotsuse p 5) ja teoreetilise käsitluse osas viia teadusallikate arv nõuetele vastavaks. Vastustaja on adekvaatselt põhjendanud, milles puudused seisnesid ning miks magistritööd kaitsmisele ei lubata, ning need puudused on kooskõlas ka 21.04.2015 otsuses kui eelhaldusaktis väljatoodud puudustega. Kohus ei leia 8.06.2015 otsusest kaalutlusveaga, otsus on piisavalt põhjendatud, haldusorgani kaalutlused on arusaadavad ja õiguspärased. Seetõttu puudub 8.05.2015 komisjoni otsuse ning ühes sellega ka vaideotsuste tühistamiseks alus. 42. Ehkki see antud juhul ei toonud kaasa 21.04.2015 ja/või 8.05.2015 otsuste õigusvastasust, tõusetub kohtul siiski küsimus, miks tegi vastustaja kaebajale 21.04.2015 otsuse teatavaks alles 27.05.2015, jättes kaebajale aega kuus päeva paranduste sisseviimiseks. Kuivõrd 21.04.2015 otsusest tulenes kaebajale üsna mahukas magistritöö ümbertegemise vajadus, oleks pidanud vastava otsuse tegema kaebajale teatavaks esimesel võimalusel, et suurendada tõenäosust, et kaebaja jõuab enne magistritöö esitamist vastavad muudatused sisse viia. Kuivõrd ÕKE-s ega üheski teises õigusaktis ei sisaldu sätteid selle kohta, milline ajavahemik tuleb magistrandile paranduste sisseviimiseks jätta, ei ole vastustajale õiguslikult võimalik otsuse teatavakstegemisega viivitamist ette heita. Samas ei ole Sisekaitseakadeemia siin käitunud parimal võimalikul moel. Selline tõdemus siiski vaidlustatud haldusaktide tühistamist antud juhul kaasa ei too.

10(10) 43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise nõuet, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik