2-15-5260/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-5260

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Reet Allikvere Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

NP hagi KL vastu Tallinnas XXXXXX XX-XX asuva korteriomandi KL ja tema pereliikmete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võla väljamõistmiseks

Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NP (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Maksim Fedotov

Kostja: KL (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus osas, millega keelduti menetlusse võtmast NP hagi KL vastu Tallinnas XXXXXX XX-XX asuva korteriomandi KL ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võla 3836,41 eurot väljamõistmiseks. Saata selles osas tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus muutmata osas, millega keelduti menetlusse võtmast NP hagi KL vastu Tallinnas XXXXXX XX-XX asuva korteriomandi KL pereliikmete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtule 06.04.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt on NP (hageja) Tallinnas XXXXXX XX-XX asuva korteri omanik alates 2005.a veebruarist. Korteris elavad ebaseaduslikult KL, tema ema ja kaks alaealist last. Hageja hinnangul puudub neil eluruumi kasutamiseks õiguslik alus. Kommunaalteenuste eest nad samuti ei maksa. Eeltoodule tuginedes palus hageja nõuda korteriomand KL ja tema pereliikmete ebaseaduslikust valdusest välja.

2. Harju Maakohus jättis 10.07.2015 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Määruse kohaselt tuli hagejal esitada kohtule kostja kõikide pereliikmete nimed, aadressid, sidevahendite andmed ning isikukoodid. Samuti on hageja nõue ebaselge. Hageja ei saa esitada nõuet konkreetselt määratlemata isikute vastu. Nõue tuleb kõikide kostjate suhtes eraldi välja tuua. Samuti peaks olema täpsemalt määratletud vaidluse esemeks olev korteriomand (märkida registriosa number). Hagejal tuleb hagiavalduses ka konkreetselt viidata, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot, kuigi tuleks tasuda riigilõivu 300 eurot iga kostja kohta.

3. 23.07.2015 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hageja märkis, et kostja poolt kommunaalteenuste tasumata jätmise tõttu on hagejal tekkinud võlg korteriühistu ees summas 3836,41 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga. Hageja palus välja nõuda XXXXXX XX-XX asuv korteriomand KL ja tema pereliikmete ebaseaduslikust valdusest ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 3836,41 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. 03.08.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 alusel. Hageja ei ole märkinud kostja pereliikmete nimesid ega muid seaduse kohaselt esitamisele kuuluvaid andmeid. Samuti ei ole valduse üleandmise nõue iga kostja suhtes eraldi välja toodud, mistõttu on nõue endiselt ebaselge. Lisaks peaks vaidluse esemeks olev korteriomand olema täpsemalt määratletud (näiteks saanuks märkida registriosa numbri). Välja toomata on ka kahjunõude aluseks olevad asjaolud. Ebaselge on, kuidas on kahjunõue kujunenud. Puudustega hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja leiab, et maakohus keeldus põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja on käsitlenud kostjana üksnes KL. Tema pereliikmeid hageja kostjatena ei käsitlenud. Samuti on hageja selgitanud võlgnevuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on märkinud, et kostja elab korteris, kuid ei maksa kommunaalteenuste eest. Seetõttu on hageja sunnitud ise tasuma korteriühistule kommunaalteenuste eest.

Vastus määruskaebusele

6. Kostja vastas 24.08.2015 e-kirja teel, et ta likvideerib kahe nädala jooksul võlgnevuse ning arvatavasti lahkub siis ka ruumidest. Kostja viibib ruumides lepingu alusel, kuid teadet lepingu lõpetamise kohta ta saanud ei ole.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu 03.08.2015 määrus tühistada osas, millega keelduti menetlusse võtmast hagi KL vastu vaidlusaluse korteriomandi KL ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võla väljamõistmiseks. Selles osas tuleb tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, millega keelduti menetlusse võtmast hagi KL vastu vaidlusaluse korteriomandi KL pereliikmete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Hageja esitas KL vastu nõude, milles palus Tallinnas, XXXXXX XX-XX asuv korteriomand välja nõuda KL ja tema pereliikmete ebaseaduslikust valdusest. Kostjana on hageja märkinud üksnes KL. Õige on maakohtu seisukoht, et kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagis tuleb kostjana ära märkida iga isik, kelle valdusest soovitakse kinnisasja välja nõuda. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et üks isik (KL) on kostjana märgitud. Asjaolu, et teisi isikuid ei ole kostjatena märgitud, ei anna alust keelduda menetlusse võtmast nõuet, mis on suunatud kinnisasja vabastamisele KL valdusest. Samas ei saa KL vastu esitada nõuet, mis on suunatud kinnisasja vabastamisele tema pereliikmete valdusest. Selles osas ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 372 lg 2 p 2), kuna valdusest vabastamise nõue peab olema esitatud iga isiku vastu, kelle valdusest kinnisasja vabastamist taotletakse (AÕS § 80 lg 1).

10. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja nõue on ebaselge seetõttu, et märkimata on korteriomandi registriosa number. Hagiavaldusest tuleb selgelt, et vaidluse esemeks on korteriomand Tallinnas, XXXXXX XX-XX. Kolleegiumi hinnangul on sellest üheselt arusaadav, millise kinnisasja vabastamist hageja soovib. Lisaks on hageja lisanud hagile kinnistusraamatu väljavõtte, kus nähtub ka korteriomandi registriosa number.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti menetlusse võtmata hagi KL vastu kinnisasja väljanõudmiseks KL ebaseaduslikust valdusest. Osas, milles jäeti menetlusse võtmata hagi KL vastu kinnisasja väljanõudmiseks KL pereliikmete ebaseaduslikust valdusest, tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

12. Samuti on maakohus alusetult keeldunud menetlusse võtmast võla (3836,42 eurot) väljamõistmise nõuet. Kui maakohus leidis, et hageja võlanõude aluseks olevad asjaolud ning võlasumma kujunemine on ebaselge, siis tulnuks maakohtul anda hagejale tähtaeg selle nõude osas puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Maakohus seda teinud ei ole. Nõude menetlusse võtmisest saab keelduda üksnes juhul, kui puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata ning sedagi vaid siis, kui puudus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (TsMS § 371). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka selles osas maakohtu määrus tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm

Reet Allikvere