4-15-4391/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-15-4391

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2015.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja nr 4-15-4391 (üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410115009321)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi V.I esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse

Tallinna Munitsipaalpolitsei üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410115009321;

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: V.I

isikukood:

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, töökoht: xxx, elukoht: xxx;

Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet (Pärnu mnt 139c/1, Tallinn, 11317)

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine istungimenetluses;

Kohtuistungi toimumise aeg 07. septembril 2015.a

Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V.I;

Kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg;

Tunnistaja XXX;

Kohus juhindub

V™S § 132 p 1, § 109 – 111;

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V.I poolt Harju Maakohu Liivalaia kohtumajale

05.06.2015.a esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 21.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 410115009321.

2. Jätta muutmata Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

21.05.2015.a otsus väärteoasjas nr 410115009321.

3. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks V.I-le ja Tallinna Linnavalitsuse

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 21.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr

410115009321 karistati menetlusalust isikut V.I (V.I) Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 241 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o summas 32.- eurot.

2

Väärteoasja üldmenetluse otsuse nr 410115009321 kohaselt V.I 23.03.2015.a kella 12.22 ajal, Hobujaama 4, Tallinnas, taksojuhina parkis taksotunnustega mootorsõiduki Mercedes Benz reg nr XXX peatumise keelumärgi (märgi 361) mõju piirkonnas, rikkudes selliselt LS § 21 lg 4 p 1 nõudeid s.t parkis kohas kus ei tohi sõidukit peatada, pannes toime LS § 241 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo s.t sõiduki parkimise keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või – viisi rikkudes. (tl 4 ja 4 pöördel) Kohtumenetluse poolte seisukohad: Eelpool märgitud otsusele V.I 05.06.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises taotleb kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist. (tl 3) Nimelt selgitab Igor V.I kohtule esitatud kaebuses, et kohtuväline menetleja 25.05.2015.a tunnistas ta süüdi LS § 241 lg 1 järgi ja karistas teda rahatrahviga summas 32 eurot. Kaebuse esitaja Igor V.I juhib kohtu tähelepanu sellele, et tema on ametlikult registreeritud taksojuht FIE V.I ning tema osutab ühistranspordi teenuseid.

23.03.2015.a umbes kella 12.00 ajal tõi tema kliendi Mustamäelt kesklinna, Peapostkontori juurde, aadressile Hobujaama tn 4, Tallinn. Kuna klient otsustas maksta sularaha, kuid tasumiseks oli viimasel üksnes suur rahatäht, siis vastastikusel kokkuleppel viimane väljus autost, et raha

lahti vahetada ning seejärel arve maksmiseks tagasi tulla. Peale selle avaldas klient talle võimalikku kavatsust sõita temaga edasi ka teisele aadressile. Kaebuse esitaja V.I on asunud seisukohale, et tegemist oli peatumisega sõitja välja laskmiseks ning ka sõitja peale võtmiseks väga lühikese ajavahemiku jooksul. V.I selgitab kohtule esitatud kaebuses, et kuna parkimisala oli täis, siis tema teostas

taksost sõitja väljumiseks peatumist s.t ühistranspordi peatumist ja ta otsustas teha peatuse ühissõiduki peatumiskoha teelaiendil. Kinnitab ta seda, et kui sõitja oli autost väljunud, jäi ta rooli, automootor töötas ja töötas ka taksomeeter, kuna maksmist ei olnud veel teostatud, vilkus ka parem suunatuli. Koheselt astus tema juurde ka taksokontrolli töötaja XXX, kes hakkas temaga suhtlema väga jämedas vormis. Viimane hakkas teda ja ta autot pildistama, samuti andis viimane talle kviitungi nõudega ilmuda munitsipaalpolitseisse. Kohapeal talle protokolli ei koostatud. (tl 1) Kella 12:35 ajal tuli klient takso juurde tagasi ja tasus sõidu eest, millise kohta on väljastatud tšekk ning, mis kinnitab seda, et tema osutas ühistranspordi teenust.

Kaebuse esitaja V.I on asunud seisukohale, et liikluskorraldusvahend märk 362,

milline keelab peatumise ja parkimise ühissõiduki kohta ei keeldu. Tema juhtumi puhul oli tegemist ühiskasutatava transpordivahendi peatumisega lühikeseks ajaks, mis oli seotud sõitja

väljumise ja peale võtmisega. Kohe kui klient taksost väljus, tuli tema juurde liikluse organiseerija, kes takistas tal autoga edasist liikumist, kuna viimane hakkas teostama sündmuse jäädvustamisega seotud toiminguid. Asub ta seisukohale, et tema – V.I käitumises puudub nii süü kui ka väärteotunnused, tegemist on inspektori eksimuse ja eksiarvamusega. (tl 2- 3) 12.06.2015.a kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet edastas kohtule omapoolse kirjaliku seisukoha V.I kohtule esitatud kaebuse osas ja

nimelt selgitatakse kohtule, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 23.03.2015.a kell 12.22 Tallinnas, Hobujaama tn 4 vastas asuva ehitisi ees peatumise keelumärgi

(liiklusmärk 361) mõjupiirkonnas parkivat hõbedast värvi taksotunnustega mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, mille juhiks oli V.I. Oma tegevusega rikkus V.I LS § 21 lg 4 p 1 nõudeid s.o parkis sõidukit kohas, kus ei tohi peatuda. Menetlusalusele isikule määrati 21.05.2015.a LS § 241 lg 1 järgi rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses s.o summas 32.- eurot. (tl 15)

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et väärteomenetluse käigus on V.I poolt toimepandud õigusvastane tegu tuvastamist leidnud ja tõendatud ja nimelt on kohtuvälise menetleja hinnangul tuvastamist leidnud asjaolu, et V.I parkis

23.03.2015.a kella 12.22 ajal Tallinnas, Hobujaama tn 4 vastas oleva ehitise ees sõidukit

3

Mercedes Benz reg nr XXX, millesse ei sisenenud ega väljunud reisijad, samuti ei toimunud kauba maha laadimist. Sellise tegevusega rikkus V.I LS § 21 lg 4 p 1 nõudeid, mis seisnes selles, et ta parkis mootorsõidukit peatumise keelumärgi mõjupiirkonnas. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud kirjalikus seisukohas viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-30-14 p 7. Samuti on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et V.I ei osutanud väärteootsuses etteheidetud ajal ja kohas peatumise keelumärgi (märk 361) mõjualas parkides tasulist sõitjaveo teenust, vaid väidetalvalt ootas klienti, kes oli sõidukist lahkunud ja olnud eemal kauem kui 10 minutit – kohtuväline menetleja on lugenud tõendatuks V.I poolt temale süüks arvatud teo – sõiduki parkimine kohas, kus sõidukit ei tohi peatada – toimepanemine, mis on kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 järgi, täidetud on teo objektiivne koosseis ning teo õigusvastasust välistavad ajaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kuna kontrollimise hetkel olid sõidukil taksotunnused ning sõidukist ei väljunud ega sisenenud kedagi, samuti võttes arvesse, et V.I on läbinud ka koolituskursuse tasu eest töötavale taksojuhile, kes peab tundma oma valdkonda reguleerivaid õigusakte ning nendest ka juhinduma, siis pidi V.I

teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu s.t pargib taksotunnustega sõidukit peatumiseks keelatud kohas. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale,

et antud asjas ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. (tl 16) Karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti asuvad nad seisukohale, et menetlusalusele

isikule karistuseks määratud rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses s.o summas 32 eurot on proportsionaalne toimepandud teoga, märgitust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja kohtult kaebuse esitaja V.I esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja 21.05.2015.a otsuse väärteoasjas nr 410115009321 muutmata jätmist. (tl 17) Kohtus tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.09.2015.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja V.I kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde ja palub, et kohus talle esitatud süüdistuse tühistaks. V.I asus kohtus seisukohale, et väärteootsuse koostajad on eksitusest. Selgitas ta seda, tema – V.I tuli Mustamäelt kesklinna, kus ta peatus tee laiemas osas kuna parka kõik kohad olid kinni, seal on ainult seitse parkimiskohta ning nii kiiresti ta ka uut parkimiskohta ei leidnud. Oli väga kiire. Kliendil oli kaasas sularaha ja viimane läks seda vahetama. Kui klient väljus, siis paar minutit hiljem jõudis tema autoni buss ja temalt küsiti esitamiseks dokumente, mida ta ka tegi. Taksos oli tal sisse lülitatud taksomeeter, olemas oli reaalne läbisõit, et millal alustati ja, millal lõpetati. Tema – V.I kutsuti bussi. Autost väljuski ta dokumentide kontrollimiseks ja selgituste andmiseks. Samal ajal teine isik pildistas ta sõidukit siis, kui mootor oli juba välja lülitatud. Talle selgitati, et ta parkis valesti, kuid ta ei parkinud. Tema sõidukil mootor töötas ja suunatuli oli sees. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja V.I, et ta mäletab seda, et kliendi võttis ta peale Mustamäelt, sõiduarvesti lülitas ta välja kella 12.35 paiku, kui reisija tagasi tuli, siis ta andis viimasele tšeki ja ütles kliendile, et ta edasi sõita ei saa. Kinnitab ta seda, et kui tal on klient, siis ta on ühistransport ning ühissõiduki võib seal seista kui on taksomeeter sisse lülitatud. Kaebuse esitaja V.I juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema oli seal selleks, et klient saaks väljuda. (tl 22 pöördel, 23)

Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse raames kuulati 07.09.2015.a toimunud kohtuistungil

tunnistajana üle XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja on talle võõras, kuid viimasega puutus ta kokku taksos, selgitades, et nemad sõitsid Mustamäel ringi ja käisid mööda poode, siis sõitsid kesklinna. Sõitu alustasid nad kuskil kell 10.00 ja lõpetasid kuskil kella 12

paiku. Kinnitab ta seda, et tal – XXX oli asja panka, mis asus postkontori juures. Ta palus taksojuhti, et viimane ootaks teda, lubades veel sõita kui peaks vaja olema. Kui ta tagasi tuli, siis olid takso juures mingid inimesed, mitte politseinikud vaid kontroll. Taksojuht seletas talle, et ta parkis vales kohas ja tema vastu on esitatud pretensioonid. Taksojuht palus temalt igaks juhuks

4

telefoninumbrit, et kui midagi peaks juhtuma. Kinnitab ta seda, e kui tema taksost väljus, siis takso jäi teda vana postimaja juurde ootama, kui ta tagasi tuli olid seal juba ametnikud. (tl 22 pöördel) Kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg 07.09.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

toimunud kohtuistungil vaidles V.I esitatud kaebusele vastu, jäädes nende

seisukohtade juurde, millised kohtuväline menetleja avaldas oma kohtule esitatud kirjalikes

seisukohtades. Samuti pidas kohtuväline menetleja vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu praktikale, milline sedastab, et keelumärgi mõjupiirkonnas pargitud sõiduk s.t kui on tegemist

ühissõidukina käsitletav sõiduk, siis võib peatuda vaid sõitjate peale võtmiseks või maha minekuks või kauba laadimiseks.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et nii väärteomenetluse käigus kui ka kohtus on tõendamist leidnud, et isik, kes taksoteenust kasutas lahkus taksost pikemaks ajaks, mis ei ole käsitletav kehtiva õiguse mõistes sõiduki peatamiseks lubatud viisil. Asub ta seisukohale, et nii kohtuvälise - kui ka kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebajale süüks arvatud tegu on toime pandud, see on õigesti kvalifitseeritud LS § 241 lg 1 järgi ning menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. See tähendab kohtuvälise menetleja otsus on seaduspärane ning see tuleb jätta muutmata. (tl 23) Kohtuotsuse motiivid: Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja V.I selgitused, tunnistaja XXX tunnistuse ja

kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg seisukoha ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate seisukohtadeni: Nimelt vaidlustab kaebuse esitaja V.I temale inkrimineeritud väärtegu, milline on kvalifitseeritud Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 241 lg 1 järgi, menetlusalune isik ei nõustu sellega

nagu tema oleks 23.03.2015.a kella 12.22 ajal Hobujaama tn 4, Tallinn taksojuhina parkinud taksotunnustega mootorsõiduki Mercedes Benz reg nr XXX peatumise keelumärgi (märgi 361) mõjupiirkonnas, rikkudes selliselt LS § 21 lg 4 p 1 tulenevaid nõudeid, pannes toime väärteo,

milline on kvalifitseeritud LS § 241 lg 1 järgi. Märgitud väärtegu on kirjeldatud nii menetlusalusele isikule 22.04.2015.a koostatud väärteo protokollis (tl 39-40) kui ka kohtuvälise menetleja 21.05.2015.a koostatud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 410115009321. (tl 42-44) Kohus tõdeb, et käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et V.I töötab taksojuhina, märgitu loeb kohus tõendatuks menetlusaluse enda kohtus antud ütlustega, Äriregistri

teabesüsteemi väljavõttega (tl 38) ning käesoleva väärteoasja menetluse raames sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 26-27) ja fototabelites (tl 28-30) kajastatuga.

Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas V.I poolt

väärteoprotokollis ja väärteootsuses märgitud kuupäeval juhitud taksotunnustega sõiduautot Mercedes Benz reg nr XXX, milline oli pargitud Tallinnas, Hobujaama tn 4 asuva hoone

lähedusese, kus asus ka peatumise keelumärgi (märgi 361) mõjupiirkond saab vaadelda kui ühissõidukit LS § 2 p 97 tähenduses.

Kohus juhib tähelepanu faktile, et LS § 2 p 97 kohaselt ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto. Samuti juhib kohus tähelepanu määrusele "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" keelab märk „Peatumiskeeld" peatumise ja parkimise; ja nimelt § 9 lg 1 p 35 kohaselt märk ei kehti ühissõiduki kohta.

Kohtu hinnangul märgitu tähendab seda, et kui muid sõidukeid ei või LS § 2 p 52 kohaselt

peatumiskeelu piirkonnas üldse seisma jätta, tohivad ühissõidukijuhid oma sõiduki sellises piirkonnas ettekavatsetult seisma jätta sõitjate peale - või mahamineku või veose laadimise ajaks. Märgi „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas sõiduki seismajätmine mõnel muul põhjusel kui sõitjate

pealevõi mahaminek või veose laadimine ei ole lubatav, sõltumata sellest, kas tegemist on ühissõidukiga või mitte. Antud seisukohta on toetanud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-30-14.

Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on kaebuse esitaja V.I 07.09.2015.a

toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et

tema ei parkinud vaid peatus selleks, et

5

kliendil oleks võimalik sõidukist väljuda ning kuna lähedal asuvas parklas vaba ruumi ei olnud, siis oli ta sunnitud klienti ootama, peatades oma sõiduki tee laiemas osas, autol tal mootor töötas, sisse oli lülitatud suunatuli ja taksomeeter käis. (tl 22, 22 pöördel) Kohus asub seisukohale, et käesoleval hetkel tuleb anda hinnang selle kohta, kas V.I

väärteoprotokollis – ja otsuses etteheidetud ajal ja kohas jättis auto seisma sõitja peale – või mahamineku ajaks. Kohus välistab laadimise aja, sest käesoleva väärteoasja menetluse käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et V.I oleks midagi laadinud. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus on kaebuse esitaja V.I kinnitanud, et tema jäi ootama klienti, kes läks raha lahti vahetama ning samuti oli viimasel vaja apteeki minna. (tl 22). Tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi selle kohta, et tõepoolest alustasid nad kella 10.00 paiku, esmalt sõideti Mustamäel ja sõit lõpetati kesklinnas kella 12 paiku, millal täpselt seda ta ei

mäleta tema – XXX oli vaja minna panka uurima, kuidas teha . (tl 22 pöördel) Ning, et rahaülekannet Ukrainasse ja apteeki. (tl 22 pöördel ja 23) Väärteoasja materjalidest nähtub, et

sündmuskohta s.t esimest menetlustoimingut on kohtuväline menetleja hakanud toimetama

23.03.2015.a alates kella 12.22 (tl 26), märgitut toetab ka fototabelitel fotodelt nähtav fotode tegemise aeg – ja kuupäev s.o 23.03.2015.a kella 12.24 kuni 12.30.

Kaebuse esitaja V.I on kohtule esitanud tõendina hindamiseks koopia Takso – Kviitungist nr 1152/01, milline on väljastatud FIE V.I poolt 23.03.2015.a kell 12:35. Märgitud tõendist nähtub, et 23.03.2015.a alustati sõitu kell 9.47 ning kokku sõideti 17,5 km ja, et ooteaeg on olnud 11 minutit. (tl 7) Kohus asub seisukohale, et kviitungil märgitud ooteaega 11

minutit ei saa vaadelda ooteajana, mil kaebuse esitaja V.I oma sõidukit parkis Hobujaama tn 4 juures, kuna märgitud kviitungist ei saa teha ühtset järeldust selle kohta, et just

nimetatud 11 minutit oleks menetlusalusel isikul kulunud Hobujaama tn 4 klienti oodates. Käesoleva väärteoasja kohtuliku menetluse raames on nii kaebuse esitaja ise kui ka tunnistaja XXX andnud ütlusi selle kohta, et enne kesklinna jõudmist sõitsid nad ringi ka Mustamäel ning käisid erinevates poodides. Kohus asub seisukohale, et arvestades fakti, et kohtuvälise menetleja ametnikud alustasid esimese menetlustoiminguga kella 12.22 ajal, märgitud aeg on fikseeritud 23,03.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 26-27) ning, et taksomeeter on kinni pandud kell 12.35 (tl 7), siis kulus kaebuse esitajal oma kliendi – käesoleval hetkel tunnistaja XXX ootamiseks vähemalt 13 minutit, mida aga kohtu hinnangul ei saa lugeda sõiduki seismajätmiseks ei sõitja maha – ega pealemineku ajaks LS § 2 p 52 mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja peab vajalikuks juhtida tähelepanu veelkord Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-30-14 ja nimelt punktile 7, millises selgitatakse, et sõiduki seismajätmine on mõnes kohas keelatud liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise eesmärgil. Seetõttu ei saa anda ühissõiduki juhile peatamiskeelu või tavasõiduki juhile parkimiskeelu (LS § 2 p 49) piirkonnas

peatumisõiguse kaudu liiga laialdast auto seismajätmise õigust, sest see läheks vastuollu liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise sooviga. Sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Kohus märgib, et käesoleva väärteoasja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et V.I seisis autoga peatumiskeelu alal vähemalt 13 minutit (aeg, mil kohtuväline menetleja alustas sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisega kuni ajani, mil XXXväljastati

kviitung taksoteenuse kasutamise eest), ilma, et sõidukisse oleks keegi sisenenud. Tuvastatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud auto seismajätmisega sõitja pealemineku ajaks. Kuivõrd sellist autoga seismist kohtu hinnangul ei ole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes, siis ei ole antud juhul ka oluline, kas V.I juhitud sõiduk oli ühissõiduk

või mitte. Märgitust tulenevalt rikkus V.I LS § 21 lg 4 p 1 sätestatud keeldu ja realiseeris LS § 241 lg 1 ette nähtud väärteokoosseisu.

6

Menetlusaluse isiku karistus:

Käesoleval hetkel V.I taotleb kohtult tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuid kohus sellega ei nõustus,

sest kohus ei ole tuvastanud V.I käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas on kohus asunud seisukohale, et V.I on rikkunud LS § 21 lg 4 p 1 nõudeid ja pannud seoses sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 järgi. Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 241 lg 1 kohaselt on karistatav sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Hinnates V.I süü suurust LS § 241 lg 1 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et viimase süü toimepandud teos oli keskmisest suurem ning seda eelkõige põhjusel ja võttes arvesse

teadmist, et V.I kutselise taksojuhina on isikuks, kes peaks olema eriti hoolas Liiklusseadusest tulenevate nõuete kinnipidamises. Vaatamata sellele, et V.I kahetsust avaldanud ei ole, märgitu on tingitud ilmselgelt asjaolust, et viimane on asunud seisukohale, et tema ei ole süüdi, on kohus veendunud, et isik teeb juhtunust õige järelduse ja et ta ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega. Kohtuväline menetleja on karistanud V.I LS § 241 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga 8 trahviühikut s.t summas 32 eurot s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et ja nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et määratud rahatrahv, märgitud ulatuses on proportsionaalne V.I süüga temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et V.I Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 05.06.2015.a esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele

ning kohtuvälise menetleja 21.05.2015.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410115009321 tuleb jätta muutmata.

Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109 - § 111;

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)