3-15-2091/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2091 Haldusasi A.K. ja H.I. kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 07.08.2013. a ehitusloa nr 2031 tühistamiseks ja Ülenurme Vallavalitsuse kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26 .08.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. i ja E.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad A.K. ja H.I. Esindaja v.adv. vanemabi Kalju Kutsar Vastustaja Ülenurme vald Kolmandad isiku / määruskaebuse esitajad J.K. ja E.K. Esindaja v.adv. Tanel Pürn RESOLUTSIOON Võtta J.K. i ja E.K. 24.09.2015 ringkonnakohtule esitatud seisukoht haldusasja toimikusse, kuid jätta see määruse tegemisel tähelepanuta. Jätta J.K. i ja E.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26 .08.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. ja H.I. esitasid 21.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Ülenurme Vallavalitsuse 07.08.2013 väljastatud ehitusluba nr 2031 ning kohustada vallavalitsust tegema ettekirjutuse ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o ehitise lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Lisaks palusid kaebajad peatada esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivus ning keelata ehitusloa alusel ehitustegevus kinnistul asukohaga XXXXXXX kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad leidsid, et vaidlustatava ehitusloa jätkuv täitmine toob kaasa pöördumatud tagajärjed, sest kaebajaid ei ole pärast ehitusloa täitmist enam võimalik asetada endisesse olukorda ning arvestades kaebuse perspektiivikust ja ära hoidmaks ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega nii kaebajatele kui ka kolmandatele isikutele kaasneda võivaid põhjendamatuid kahjusid ja kulutusi, on vajalik esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine. Kaebajad selgitasid, et nende elamu planeeringust tulenevalt paiknevad elutoa aknad XXXXXXX krundi suunas ning neil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et rajatava ehitise tõttu on edaspidiselt tõkestatud päikeseja loomuliku valguse levik, mis kahjustab nii olemasolevat taimkatet (muru ja ilupõõsad) kui ka loomuliku valguse pääsemist nende eluruumidesse. Lisaks märkisid kaebajad, et hoonete lähedust ja akende paiknevust arvestades on rikutud nende privaatsussfäär ja esineb oht, et rajatava ehitise tõttu halveneb välisõhu normaalne liikumine, mis põhjustab nende elamu põhjapoolsele välisseinale seenhallituse teket. Kaebajad täiendasid, et lisaks elamu tehnoseisundi halvenemisele ja sellest tulenevale väärtuse vähenemisele, tingib rajatav ehitis nende kinnistu väärtuse vähenemise, sest takistatud on kinnistul paikneva elamu eesmärgija tavapärane kasutamine. Kaebajad leidsid, et ehitusloa alusel ehitamine toob kaasa nende põhiõiguste rikkumise ning seab ohtu nende vara terviklikkuse ja väärtuse säilimise.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 26 .08.2015. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ning peatas Ülenurme Vallavalitsuse poolt 07.08.2013 väljastatud ehitusloa nr 2031 kehtivuse ja keelas selle ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse kinnistul asukohaga XXXXXXX kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas (resolutsiooni p 2). Ühtlasi taotles halduskohus kohtu esimehelt asja sisulisest arutamisest taandamist (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et esitatud kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse eduväljavaateid ei ole võimalik pidada olematuteks seetõttu, et vald apelleerib ühelt poolt kaebajate ja kolmandate isikute kinnistuid puudutavale detailplaneeringule ehitusloa väljastamise alusena, teisalt aga kohtule esitatud materjalide kohaselt, asjakohaseid põhjendusi esitamata, eirab neid detailplaneeringus sätestatud kokkuleppeid, mis on olnud vaieldamatuks aluseks kaebajate puhul kinnisvara soetamisel, mida üks detailplaneeringu osapooltest on asunud parendama erinevalt konsensusel põhinevas planeeringus sätestatule. Sellele, kas vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks ja valla kohustamiseks esitatud taotlused on põhjendatud, on võimalik anda vastus vaidluse sisulise menetluse käigus. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua kaebajatele selliseid koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kaebajad on kaebuses välja toonud rikkumised, mis on käsitatavad pöördumatute tagajärgedena seaduse mõttes. 3) Üldise legaliteedi põhimõtte kõrval ei esine olulist avalikku huvi, kuid esinevad puudutatud isikute J.K. ja E.K. huvid. Nii kaebajate kui ka kolmandate isikute huvid on võrdse kaaluga, mistõttu tuleb eelistada osapoole õigusi, kelle huviks on olemasoleva olukorra säilitamine, et välistada kohtulahendi täidetamatus kaebajate suhtes. Seda eriti olukorras, kus kolmandad isikud on renoveerinud ka elamut. Ehitusloa õiguspärasus krundi lubatud ehitusaluse pinna aspektist ei ole praeguses menetlusstaadiumis seetõttu kontrollitav. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendatakse piiratud informatsiooni tingimustes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. J.K. ja E.K. esitasid 09.09.2015 määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu

26 .08.2015. a määrus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata või alternatiivselt lubada jätkata vajalikke töid ehitustööde konserveerimiseks, s.o katuse ehitamise lõpule viibimiseks ja avatäidete (uste ja akende) sulgemiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Määrus on kolmandate isikute suhtes ülemäära koormav ja ebaproportsionaalne. Veenvad ei ole määruse põhjendused, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Ehitusloa väljastamisel on lähtutud kehtivast ehitusmäärusest. Detailplaneeringus sätestatud kokkulepete eiramisest ei saa rääkida, sest kaebusele lisatud detailplaneeringu seletuskirja ja joonise kohaselt ei kehti see kaebajate ega kolmandate isikute kruntide suhtes. Detailplaneering kehtestati XXXX ja XXXX kinnistute suhtes ning seletuskirja lehe allosas on osundatud XXXXXXXXXX aadressid, mida detailplaneering hõlmab. Aadresse XXXXXXXXX ega X loetelu ei hõlma.

2) Kaebus on esitatud üle kahe aasta pärast ehitusloa väljastamist, mis annab alust arvata, et kaebetähtaega on ületatud. Pigem on alus pidada kaebust kaebetähtaja ületamise tõttu ebaperspektiivikaks ja sel alusel esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda. 3) Kohus ei ole täpsustanud, milliseid kaebajate õigusi rikutakse ja millised pöördumatud tagajärjed võivad neile kaasneda. Päikeseja loomuliku valguse leviku takistamine ei ole põhjendatud, sest hommikust päikest varjab kaebajate krundi eest juba kolmandate isikute olemasolev elamu. Viide privaatsuse rikkumisele ei ole tõsiselt võetav, sest ehitatav hoone ei ole kaebajate elamuga kohakuti, kaebajate elamu paikneb asulas, ümberringi on naabrid ja elamu asub kolmandate isikute kinnistu piirist ca 5 meetri kaugusel. Välisõhu normaalse liikumise takistamise väidet ei ole põhjendatud. Ehitusprojekti asendiplaanil on Päästeameti kooskõlastus, mistõttu on alusetu spekuleerida tuleohutuse teemal. Isegi kui esines minetusi ehitusloa väljastamisel, ei saa kolmandate isikute ehitussoovi takistada ja vastustaja peaks väljastama uue ehitusloa. Sellisel juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine ainetu. 4) Nõustuda ei saa seisukohaga, et kolmandate isikute ja kaebajate huvid on võrdse kaaluga. Ehitustegevuse keelamine riivab otseselt kolmandate isikute omandipõhiõigust. Ehitaja poolt koostatud dokumendi kohaselt on suurem osa töid teostatud, välja on toodud ka ehituse peatamisega kaasnevad täiendavad kulud. Järelikult isegi huvide võrdse kaalu korral tuleks eelistada kolmandate isikute huve ja ehitust mitte peatada. Kolmandatele isikutele kaasneb ehitustegevuse peatamisega märgatav kahju. Seetõttu kui kohus peab õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, tuleks kohaldada seda tingimuslikult ning lubada lõpetada katuse ehitamine ja sulgeda avatäited, millisel juhul oleks kolmandatele isikutele tekkiv kahju väiksem.

4. Kaebajad esitasid 22.09.2015 vastuse määruskaebusele, milles paluvad jätta kolmandate isikute määruskaebus täies ulatuses rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26 .08.2015. a määrus muutmata. Kaebajate põhjendused:

1) Ehitusloa väljastamisajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneering, selle puudumise korral aga projekteerimistingimused. Ülenurme Vallavolikogu 16 .07.2002. a otsusega nr 28 kehtestatud XXXXXXXX XXXX kinnistu ja XXXX i kinnistu detailplaneeringu tehnokaardist nähtuvana jääb XXXXXXX kinnistu detailplaneeringuga hõlmatud ala piiridesse. Kaebuses on välja toodud ehitusloa tingimuste mittevastavus detailplaneeringu nõuetele (ehitamine ehituskeeluvööndisse, krundi täisehituse ja lubatavate ehitiste mahu ületamine, kõrgusepiiri ületamine, katuse kaldenurga eiramine jne), mistõttu oli kohtul piisav alus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

2) Ei nõustu väitega ehitusloa vaidlustamise tähtaja möödalaskmise kohta. Ehitusluba ei ole tutvustatud/esitatud tänase päevani. Seega on kaebus halduskohtule esitatud seadusega ettenähtud tähtaega järgides, mistõttu puudus kohtul esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel ja lahendamisel alus eeldada kaebuse perspektiivitust kaebetähtaja ületamise tõttu.

3) Kolmandate isikute õigus ei kaalu kinnisomandi kasutamiseks üles kaebajate õigusi omandile ja õiguspärasele ootusele, et ehitamine nende kinnistu vahetus läheduses vastab seadusele ja kehtivale detailplaneeringule. Arvestades kolmandate isikute võimalusi nii olemasolevate ruumide kui ka piirneval kinnistul ehitusvõimaluste olemasolu näol, ei saa kolmandate isikute huvi olla kaalukam kaebajate ja avalikust huvist säilitada väljakujunenud miljöövääruslik elukeskkond, piirkonnas väljakujunenud ehitusstiil ja vältida naabrusõiguste rikkumist.

4) Kolmandad isikud on ehituskeeldu kohaldava määruse järgselt jätkanud ehitustegevust, seega on kolmandad isikud oma tegevusega võimaldanud kahju tekkimist ja suurenemist, mistõttu peaksid kandma ka vara võimaliku kahjustumise riisikot. Hoone katuse ja täiteavade (uksed, aknad, külgseinad) sulgemisega saaks hoone väliskarbi ehitustööd praktiliselt lõpetatud. Eesmärgi täitmise lahenduseks on hoone katuse ja ukse-/aknaavade sulgemine ajutiste ehitusmaterjalidega (nt koormakate või kile). Sel juhul minimaliseeritakse kulutused ja tagatakse piisavalt olemasoleva vara säilivus kohtumenetluse ajal.

5. Vastustaja esitas 22.09.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud määral, mille alusel oleks põhjust ehitusjärgus hoone lammutada, vaid võimalike hilisemate kahjunõuete vältimiseks on mõistlik lubada ehitis konserveerida kuni kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja märkis, et XXXXXXXXX ja X kinnistutele ei ole detailplaneeringut koostatud, seega ei ole õige kaebaja väide, et kinnistutele kehtib XXXX ja XXXX i maaüksuste detailplaneering. Vastustaja arvates, kuna ehitustegevus algas 2014. aastal, oli kaebajal piisavalt aega tulla valda tutvuma ehitusprojektiga ja jõuda seisukohale, et tema õigusi on rikutud. Vastustaja märkis, et ehitis on ehitatud vastavalt kehtivale ehitusmäärusele ehk 4 meetri kaugusele krundi piirist, samuti on hoone asendiplaani kooskõlastanud tuleohutuse järelevalveasutus ning hea ehitustava järgi on sobilik hoone kaugus naaberkrundi piirist pool hoone kõrgusest, mis 7-meetrise hoone kõrguse näol on tagatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kolmandate isikute määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006 . a määrus nr 3-3-1-3-06 , p 8; 26 .06 .2006 . a määrus nr 3-3-1-54-06 , p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve (Riigikohtu 22.11.2004. a määrus nr 3-3-1-76 -04, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-6 7-01, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 3-3-1-13-04, p 19). Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

8. Käesolevas asjas on kaebajad esitanud kohtumenetluses tühistamiskaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 07.08.2013. a ehitusloa nr 2031 osas ja kohustamiskaebuse ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o ehitise lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Kuna halduskohus peatas määruskaebemenetluses vaidlustatud määrusega ehitusloa kehtivuse ja keelas ehitustegevuse kinnistul, mida määruskaebuse esitajad peavad ülemäära koormavaks ja ebaproportsionaalseks, siis peab ringkonnakohus esmalt andma hinnangu, kas kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

9. Riigikohus on 14.05.2002. a otsuses nr 3-3-1-25-02 (p 25) märkinud, et ehitusloaga ei anta taotlejale mitte üksnes õigust asuda läbi viima ehitustöid, vaid ehitusloal on ka pärast ehitise valmimist tuvastav funktsioon, kuivõrd sellega tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud nõuetekohane.

Pärast ehitise valmimist ei ole puudutatud isiku õigusi küll võimalik taastada üksnes ehitusloa tühistamisega, kuid tühistamine võib olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite rakendamisele. Valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik. Ka 20.10.2005. a otsuses nr 3-3-1-33-05 (p 15) on Riigikohus väljendanud seisukohta, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. Eeltoodud seisukohtadega arvestades esineb ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajad on kohtumenetluses vaidlustanud just ehitusloa ning asjas ei ole vaidlust selle üle, et XXXXXXX kinnistul toimuv ehitustegevus ei ole veel lõppenud ja ehitatavale hoonele ei ole kasutusluba antud.

Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kui ehitis peaks vaidluse kestel valmis ehitatama, ei ole ehitusloa tühistamise nõudega kaebajate õiguste taastamine enam võimalik ning ka selle ehitise lammutamine ei pruugi olla mõistlik. Riigikohus on 14.04.2015. a määruses nr 3-3-1-7-15 (p 11) märkinud, et ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Seetõttu ei ole ehitise nõuetelevastavust pärast kasutusloa andmist võimalik vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Selleks, et halduskohtus vaidlustada juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (vt 30.11.2010. a otsus nr 3-3-1-6 3-10).

EhS (kehtetu alates 01.07.2015) § 40 lg 2 kohaselt õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Riigikohus on selgitanud, et likvideerimine, sh lammutamine tuleb otsustada kaalutlusehk diskretsiooniõiguse kohaselt ning kaalutlusõiguse teostamisel ei ole keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati ebaseaduslikult. Kui õiguste ja huvide kaalumisel jõutakse tulemusele, et lammutamine oleks ebaõiglane, siis ei saaks ehitist lammutada ainuüksi põhjusel, et seadus ei näe ette kasutusloa andmist (26 .11.2002. a otsus nr 3-3-1-6 4-02, p-d 10, 14).

Seega on ilmne, et ehitise lõpuni ehitamine ja kasutusloa saamine võib käesolevas asjas kaebajatele kaasa tuua pöördumatud tagajärjed, kuivõrd pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik ehitusluba vaidlustada tühistamiskaebuse teel ning ka ei ole sõltumata ehitise ebaseaduslikult püstitamisest välistatud ehitise osas mittelammutamise kohta otsustuse tegemine, arvestades kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik. Eeltoodust tulenevalt esineb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus.

10. Järgnevalt uurib ringkonnakohus kaebuse perspektiive. Ülenurme valla kodulehel (http://www.ylenurme.ee/uldplaneering) avalikustatud andmete kohaselt on Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006 . a otsusega nr 27 vastu võetud Ülenurme valla üldplaneering ning see on kehtestatud osaliselt Ülenurme Vallavolikogu 10.02.2009. a otsusega nr 1. Üldplaneeringu seletuskirja p 26 kohaselt kõik üldplaneeringus esitatud elamumaa, ärija tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-alad on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Vaidlust ei ole selle üle, et XXXXXXX puhul on tegemist elamumaaga, milline on eeltoodust lähtuvalt detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. EhS § 19 lg 1 p-st 1 ning § 23 lg 2 p-st

1 juhinduvalt peab sellisel alal ehitusloa saamiseks esitatud ehitusprojekt lähtuma kehtivast detailplaneeringust; selle puudumise korral tuleb seega taotleda detailplaneeringu algatamist. Samas sätestas Ehitusloa nr 2031 andmise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS, kehtetu alates 01.07.2015) § 3 lg 2 p 1, et detailplaneering ei ole nõutav üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral. Ehitusloa templiga märgistatud kõrvalhoone projektist (tl 72-73p) ei nähtu, et selle koostamisel oleks tuginetud detailplaneeringule. Ka vastustaja märgib 22.09.2015. a seisukohas määruskaebusele, et XXXXXXXXX ja X kinnistutele ei ole detailplaneeringut koostatud. Samas on käesoleva asja materjalides leiduva Ülenurme Vallavalitsuse 21.05.2015. a vastuses teabenõudele nr 7-8/901 (tl 11p) p-s 2 ehitusnõunik märkinud, et XXXXXXX kinnistule ehitise püstitamiseks on väljastatud ehitusluba 07.08.2013 ning antud objektile projekteerimistingimusi ei ole väljastatud, sest seal on kehtiv detailplaneering – XXXXXXXX XXXX kinnistu ja XXXX kinnistu detailplaneering (kehtestatud 16 .07.2002). Eeltoodud detailplaneeringule viitavad ka kaebajad esitatud kaebuses. Seega ilmneb asja materjalidest vastustaja seisukoha vastuolulisus, mistõttu tuleb halduskohtul kindlaks teha, kas kolmandad isikud pidid käesoleval juhul vastavast detailplaneeringust lähtuma või mitte ning kas ehitusloa väljastamisel on ka kaebajate huve piisavalt kaalutud. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus ebaõigeks halduskohtu poolt kaebuse perspektiivi kohta antud seisukohta, millest tulenevalt ei ole asjas alust järeldada kaebuse ilmselget perspektiivitust.

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate huvi, säilitada olemasolev olukord, tuleb käesoleval juhul pidada kolmandate isikute huvist, ehitamist jätkata, kaalukamaks. Määruskaebuse esitajate väitel kaasneb ehitustegevuse peatamisega märgatav kahju, kuivõrd katuse ehitamine on pooleli ning aknad ja uksed ette panemata. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad asjakohaselt märkinud, et kolmandatel isikutel on võimalik hoone katuseava ning ukseja aknaavad sulgeda ajutiste ehitusmaterjalidega. Siiski märgib ringkonnakohus, et HKMS § 254 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada, samuti kõrvaldada muud esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevad tagajärjed. Seega võib kaebuse rahuldamata jätmisel tekkida kaebajatel esialgse õiguskaitse määrusest tulenenud kahjulike tagajärgede kõrvaldamise kohustus. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu seisukohale (14.05.2002. a otsus nr 3-3-1-25-05, p 25), milles on peetud vajalikuks osundada kahju hüvitamise üldpõhimõttele, mille kohaselt tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebuse esitajale tekitatud kahju.

12. Määruskaebuse esitajate väited seonduvalt kaebetähtajaga jätab ringkonnakohus tähelepanuta, arvestades, et vaidlustatud halduskohtu määruses ei ole kohus veel andnud hinnangut kaebetähtaja osas. Tuginevalt halduskohtu määruse p-s 14 märgitule, loeb ringkonnakohus asjakohatuteks määruskaebuse esitajate väite, et kohus ei ole täpsustanud, milliseid kaebajate õigusi rikutakse ja millised pöördumatud tagajärjed võivad kaasneda. Ka muus osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 26 .08.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka määruskaebuse esitajate väited eeltoodut ümber.

13. Määruskaebuse esitajate esindaja esitas ringkonnakohtule 24.09.2015 täiendava seisukoha kaebajate määruskaebusele esitatud vastusele. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt ringkonnakohtu 17.09.2015. a määrusele kohustati kaebajaid ja vastustajat määruskaebusele vastama hiljemalt 23.09.2015. Kaebajate ning vastustaja vastustele vastuväidete esitamise võimalust ringkonnakohus ette ei näinud. HKMS § 252 lg 1 järgi võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel teiste menetlusosaliste arvamust nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Seega ei saa ka esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel põhjendamatult viivitada. Kuna seisukoht oli esitatud pärast ringkonnakohtu määratud tähtaja möödumist ning selle kajastamine käesolevas määruses viivitab põhjendamatult määruskaebuse lahendamist, võtab ringkonnakohus küll esitatud seisukoha haldusasja materjalide juurde, kuid jätab HKMS § 51 lõikele 4 tuginedes käesolevas määruses kajastamata ning tähelepanuta.

14. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kolmandate isikute määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26 .08.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel