4-15-5758/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-5758

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2015 a Tallinn Väärteoasja number 4-15-5758 (2315,15,004807) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Ahto XXX kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 11.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2315,15,004807 Ahto XXX karistamises LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p

1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: Ahto XXX, ik XXX, elukohtXXX

Kaitsja: Raul Talts, AB Talts ja Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn, 11317 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ahto XXX kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 11.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2315,15,004807 Ahto XXX karistamises LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 11.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2315,15,004807 Ahto XXX karistamises LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteomenetlus Ahto XXX süüdistuses LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja

2 jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 25.09.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 03.10.2015. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 26.10.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.10.2015.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 11.06.2015 otsusega väärteoasjas nr 2315,15,004807 karistati Ahto XXXi LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 22.05.2015 kell 23.52 Rohuneeme tee 53, Pringi külas, Viimsi vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l +/- 0,05, millega rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et ei nõustu vaidlustatud otsusega. Etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud ja menetlusalune isik ei ole kaevatavas otsuses kajastatud ajal seda toime pannud. Kui kohus siiski peaks leidma, et väärteo toimepanemine kohtuvälise menetleja otsuses sätestatud ajal on tõendatud, palub menetlusalune isik alternatiivselt tühistada kaevatav otsus talle mõistetud põhija lisakaristuse osas ning vähendada põhikaristust ja mitte kohaldada lisakaristust. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteo toime pannud 23.05.2015. Samas otsuse kohaselt on ta väärteo toime pannud 22.05.2015. VTMS §

47 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusdokumentideks kohtuvälises menetluses nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus. VTMS § 73 lg 1 p 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja otsuse karistuse määramise kohta. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse VTMS § 74 lg 1 p 5 kohaselt väärteo toimepanemise aeg ja koht. Väärteoprotokoll on menetlusdokumendiks, mis sätestab väärteopiirid, mille raames otsus tehakse, kuid menetleja lõppotsusena saab käsitleda üksnes ja ainult väärteoasjas tehtud otsust. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 13.03.2008 otsuses nr 3-1-1-3-08, milles on märgitud ka seda, et väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht ning otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Lisaks sellele on kaebuses leitud, et põhija lisakaristuse määramine on täielikult motiveerimata. Ahto XXXle määrati karistuseks maksimaalmäärast 2/3 suurune rahatrahv ja kohaldati ka lisakaristust minimaalses määras. Rahatrahvi määramist 2/3 ulatuses maksimumist ja lisakaristuse määramist ei ole menetleja poolt vähimalgi määral põhjendatud, st kaevatavas otsuses puuduvad mis tahes karistuse suuruse ja liikide määramise põhjendused. Menetlusalune isik leiab, et talle määratud põhija lisakaristus ei vasta tema süüle. Vähimalgi määral ei ole arvestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kaevatavast otsusest ei ole jälgitav kuidas kujunes kohtuvälise menetleja otsustus karistuste määramisel. Arvestades, et raskendavat asjaolu ei tuvastatud ning kergendava asjaoluna tuvastati puhtsüdamlik kahetsus, ei ole maksimumiga võrreldes 2/3 põhikaristuse ja veel lisakaristuse määramine õigustatud. Lähtudes objektiivselt süü suurusest, pidanuks menetlusaluse isiku arvates määratav karistus jääma karistusraamide esimesse kolmandikku. Ahto XXXle etteheidetud teo teoraskus jääb menetlusaluse isiku hinnangul alla keskmise. A. XXXl on

3 juhtimisõigust vaja igapäevases töös OÜ XXXjuhatuse liikme ja tegevjuhina ning kliendid asuvad üle kogu Eesti Vabariigi.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tunneb, et karistus on ebaõiglane. Süütegu tehtud, on kahetsenud. Annab endale aru, et on toime pannud tõsise rikkumise, aga lisakaristusega ei saa nõus olla, varem taolisi rikkumisi olnud ei ole. Kinni peeti 22 mai, hakkas inimest takso peale viima pool kaksteist, või sinna kanti. Ei hakanud Viimsist Tallinna viima, tellis takso ja tahtis enne takso peale viia. Oli joonud, elab samas läheduses. Takso oli kutsutud Rohuneeme teel asuva Paadi juurde. Koostati väärteoprotokoll, teise eksemplari sai enda kätte. Koopia esitas koos kaebusega. Sellesse väärteoprotokolli ei olnud parandusi tehtud. Toimikus oleva eksemplariga tutvunud ei ole. Kohtu poolt esitatud väärteoprotokolli sellise parandusega näinud ei ole. Parandatud on kuupäev, tema protokollil on selgelt kuupäevaks 23. Parandatud on toimepanemise aeg.

Kaitsja leidis, et kaebusele suurt lisada ei ole. Esitatud väärteoprotokollis on tehtud parandus, mida ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud. Sellest tulenevalt jäme menetlusnormide rikkumine, omavoliliselt ei ole lubatud parandada. Jäävad kaebuse juurde, paluvad otsus tühistada, jäävad ka alternatiivse taotluse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isik on toime pannud väärteo, ise on tunnistanud toimepanemist. Menetlusnorme rikutud ei ole, väärteoprotokollis on 22, miks on märgitud 23, ei oska öelda. Isikul oli teada, millal ta kinni peeti, milles süüdistati. 23ndal peatatud ei ole. Karistuse mõistmisel võetakse sanktsioon pooleks, arvestatakse tegu ennast ja siis arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid. Tegu ise on tahtlik, teadis, et tarvitas alkoholi, see on tahtlik tegu, ei ole tegemist ettevaatamatusega. Otsene tahtlus, ohtlik tegu. Liiklusseadusesse on sisse kirjutatud, et joobes juhid on ohtlikud. Kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsusega, raskendavaid asjaolusid ei ole olnud. Üldpreventiivsed eesmärgid – joobes juhtimine on läinud massiliseks, ühiskonna ootus on, et kõrvaldataks mõneks ajaks liiklusest. Eripreventiivsed eesmärgid – väga kergekäeliselt suhtutakse normidesse ja asutakse sõidukit juhtima, oht on küllaltki suur. Määratud täiesti proportsionaalne karistus, kõrvaldada liiklusest esialgu kolmeks kuuks. Arvestatud on kõiki § 56 nõudeid karistuse määramisel. Jätta kaebus rahuldamata.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 23.05.2015 kell 00.04 kuni 00.10 menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest

4 7110 (taatlemistunnistuse nr TTRC-15/00024). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,39 mg ja 0,42 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,34 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta 0,34 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas mõõtetulemuse kohaselt VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,34 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Lisaks eelmärgitule peab kohus kaebemenetluses VTMS § 133 p 6 kohaselt selgitama, kas väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud vastuolu väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja koostatud otsuse vahel. Menetlusaluse isiku valduses olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on väärtegu toime pandud 23.05.2015, kuid otsuse kohaselt 22.05.2015. Menetlusalune isik leiab, et mittevältava väärteo toimepanemine kahel järjestikusel päeval ei ole võimalik. Sellisel juhul peab tegemist olema kahe eraldiseisva väärteoga. Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 5 sätetele märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et väärteoprotokoll on dokumendiks, mis sätestab väärteopiirid, mille raames otsus tehakse, kuid menetleja lõppotsusena saab käsitleda üksnes ja ainult väärteoasjas tehtud otsust.

Kohus leiab, et eelmärgitud etteheide väärib tähelepanu. Kaebuse lisana esitatud väärteoprotokolli koopiast nähtub üheselt, et väärteo kirjelduse osas on väärteo toimepanemise ajana märgitud 23.05.2015 kell 23.52 ja kohana Rohuneeme tee 53 Viimsi vallas Harjumaal ning kaebusele lisatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud väärteo toimepanemise eest 22.05.2015 kell 23.52 Rohuneeme tee 53 juures Pringi külas Viimsi vallas Harjumaal. Seega on väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise koht sama, kuid toimepanemise aeg erinev. Seejuures nähtub menetlusdokumentidest, et menetlusalune isik on kinni peetud 22.05.2015 kell 23.52 ja tema seisundit on tõendusliku alkomeetriga kontrollitud 23.05.2015 kella 00.04st kuni 00.10ni. Seega on tuvastatud, et väärtegu on toime pandud 22.05.2015. Seejuures on kohtule esitatud väärteotoimikus olevas väärteoprotokollis väärteo toimepanemise ajana märgitud 22.05.2015, kuid ülekirjutusest on näha, et kuupäeva viimane number on parandatud ja algselt on selleks viimaseks numbriks olnud „3” ja see on muudetud numbriks „2”. Kuivõrd tegemist on isekopeeriva dokumendiga, siis kaebuse lisana esitatud väärteoprotokolli koopiast nähtub üheselt, et väärteoprotokolli koostamisel ja allkirjastamisel on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 23.05.2015. Väärteoprotokolli esimesest eksemplarist ega ka selle teiseks eksemplariks olevast koopiast ei

5 nähtu, et kuupäeva parandust oleks parandusena fikseeritud ja kohaselt õiendatud ning kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et tema parandust näinud ei ole ja nägi alles kohtuistungil esmakordselt seda, et väärteoprotokolli esimesel eksemplaril on kuupäev parandatud.

Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1 sätetele peab väärteoprotokolli põhiosas märkima väärteo lühikese kirjelduse ning teo toimepanemise aja ja koha. VTMS § 74 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsusesse väärteo toimepanemise aeg ja koht. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolli koopial on väärteo toimepanemise aeg erinev väärteotoimikus oleva väärteoprotokolli eksemplaril märgitud kuupäevast ja karistamisotsus on tehtud parandatud kuupäeva arvestades.

Kuigi väärteomenetluse seadustik otsesõnu ei sätesta, et kohtuväline menetleja peaks järgima otsust tehes väärteoprotokolli piire, siis VTMS § 87 märgib üheselt, et kohtumenetluses arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Arvestades sellist põhimõtet, samuti VTMS §de 72 kuni 74 sätteid ning korduvaid kõrgema kohtu lahendeid (3-1-1-87-07, 3-1-1-2-08), siis saab tulla järeldusele, et ka kohtuvälise menetleja jaoks on väärteoprotokoll otsuse tegemise aluseks ja olemuslikult võrreldav kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga.

Kui kriminaalmenetluses on võimalik süüdistust täiendada või muuta KrMS § 268 sätete kohaselt kohtumenetluses, siis väärteomenetluses on see võimalus oluliselt piiratum ning seda saab teha vaid kohtuvälises menetluses ja enne lahendi tegemist VTMS § 68 lg 2 sätestatud korras. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse protokolli. Samas kohustavad VTMS § 70 sätted väärteoprotokolli koopia andmise menetlusalusele isikule. Seega peab menetlusalune isik saama väärteoprotokolli koopia, mis tähendab seda, et menetlejale jääv eksemplar on identne menetlusalusele isikule antava koopiaga.

Juhul, kui aga on vaja teha täiendusi või muudatusi, tuleb need teha VTMS § 68 lg 2 korras ja täita sellele järgnevalt VTMS § 70 lg 1 nõuded, so anda menetlusalusele isikule uuesti koopia täiendatud või muudetud protokollist. Kaebemenetluse käigus on aga tuvastatud, et menetlusalusele isikule parandatud väärteoprotokolli ei ole tutvustatud ning väärteoprotokolli parandamisest sai menetlusalune isik teada alles kohtuistungil. Sellest tulenevalt tehtigi kaebuses etteheide kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et väärteoprotokollis ja otsuses märgitud väärteo toimepanemise ajad on erinevad, lähtudes teadmisest ja õigustatud ootusest, et kohtuväline menetleja on järginud VTMS § 70 lg 1 nõuet.

Seega on väärteoprotokollis tehtud muudatus menetlusalusele isikule üllatuslik ning kohtu arvates on tegemist kaitseõiguse rikkumisega.

Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-119-12 ja 3-1-1-20-15 asunud seisukohale, et VTMS §

69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg

1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteomenetluses ei ole väärteo toimepanemise tõendamisesemeks mitte ainult süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täidetuse tuvastamine, vaid ka väärteo toimepanemise aeg. Kui võrrelda menetlusaluse isiku valduses olevat väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsust, siis on ilmselge, et väärteoprotokolli koopial märgitud väärteo toimepanemise ajal väärteo toimepanemist ei ole väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud. Seega on kohtuväline menetleja väljunud algselt koostatud väärteoprotokolli piiridest. Samas on väärteoprotokolli pärast menetlusalusele isikule koopia kätteandmist muudetud ja muudatust menetlusalusele isikule tutvustatud ei ole. Vastavalt VTMS § 69 lg 6 ja § 70 lg 1 sätetele selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kätteandmisest. Seega saab menetlusalune isik vastulauset esitades lähtuda vaid temale kätteantud väärteoprotokolli koopiast ja selle sisust. Seetõttu sai menetlusalune isik enda kaitseks esitada vastulauset 23.05.2015 kell 23.52 toime pandud väärteo süüdistuse osas, kuivõrd temale kätteantud väärteoprotokolli koopia kohaselt süüdistati teda väärteo toimepanemises just sellel ajal. Kohtuväline menetleja aga karistas menetlusalust isikut menetlusaluse isiku teadmata muudetud väärteoprotokolli alusel tehtud otsusega ning järgmises väärteomenetluse etapis, so kaebemenetluses peab menetlusalune isik

6 ennast kaitsma hakkama hoopis süüdistuse vastu, mis sisaldab endas süüdistust väärteo toimepanemise kohta 22.05.2015 kell 23.52. Seejuures ei olnud menetlusalusel isikul kohtuvälises menetluses võimalik ennast kaitsta süüdistuse vastu, mis sisaldanuks süüdistust väärteo toimepanemise kohta 22.05.2015 kell 23.52, kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt teda sellel ajal toime pandud väärteo toimepanemises ei süüdistatud. Arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on väärteoprotokolli parandamise ja menetlusalusele isikule paranduse tutvustamata jätmisega rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, sh ka VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus peab taolist kaitseõiguse rikkumist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes ning selline rikkumine peab kohtu arvates kaasa tooma kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse tühistamise ning väärteomenetluse lõpetamise.

Sellest tulenevalt ei hakka kohus analüüsima seda kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega või kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (§ 133 p 8, 9). Kuivõrd kaebemenetluses ei ole esitatud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub kohtul ka seadusest tulenev alus selles osas seisukohta võtta (§ 133 p 10).

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/