Legislator Case Law & Legislation
4-15-6257/12 AI generated

4-15-6257/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-6257/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.11.2015. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

Legislator headnote

AI generated

4-15-6257/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.11.2015. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-15-6257

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2015. a Tallinn

Väärteoasja number

4-15-6257 (2317,15,005508; 2570,15,000442)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Tõlk

Oleg Zolotarjov

Väärteoasi

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

V.A , (isikukood: XXX, elukoht: xxx, töökoht: pensionär)

Varasemalt kriminaalja väärteokorras karistatud

Kohtuvälise menetleja esindaja

Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. V.A

süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.11.2015. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 25.09.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Väärteoprotokoll AB1440669 on koostatud selles, et V.A 11.03.2015, olles isik, kes pani varem toime kelmuse, pakkus veebikeskkonnas okidoki.ee müügiks videokaarti Nvidia GeForce GTX 780 hinnaga 200 eurot. Ostja Xxxsõlmis kokkuleppe V.A-ga, et teeb ülekande Xxx arveldusarvele summas 191 eurot. 11.03.2015 tasus XxxXxx arveldusarvele nimetatud summa, kuid käesoleva ajani ei ole Xxxsaanud kaupa ega raha tagasi. Antud teoga pani V.A toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu läbi ebaõige ettekujutuse loomise tegelikest asjaoludest, millega pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustega teo ja KarS §

218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokoll nr AB1440670 on koostatud selles, et V.A 31.10.2014, olles isik, kes pani varem toime kelmuse, pakkus veebikeskkonnas okidoki.ee müügiks tahvelarvutit Prestigio MultiPad 9.7 Ultra hinnaga 42,78 eurot. Ostja Xxx sõlmis kokkuleppe V.A-ga, et teeb ülekande Xxx arveldusarvele summas 42,78 eurot. 31.10.2014 tasus Xxx Xxx arveldusarvele nimetatud summa, kuid käesolevaks ajaks ei ole Xxx saanud kaupa ega raha tagasi. Antud teoga pani V.A toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu läbi ebaõige ettekujutuse loomise tegelikest asjaoludest, millega pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustega teo ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse sai allkirja vastu kätte menetlusaluse isiku abikaasa Xxx. Kuivõrd kohtukutse on kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elab abikaasa, siis on kutse edastatud VTMS § 41 lg 2 sätteid järgides ning kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks. Kuna kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht kohtukutse edastamisega teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ning teda ei ole võimalik üle kuulata VTMS § 98 lg 1 sätestatud korras, tuleb tõendina arvestada tema kohtuvälisele menetlusel antud ütlusi, avaldades need VTMS § 98 lg 5 korras. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik 13.07.2015 selgitanud, et kasutas 2015 aastal oma kontot RealOne62 okidoki.ee portaalis, et müüa igasuguseid arvuti varuosasid. Pakkus müügiks videokaarti Nvidia GeForce GTX 780 hinnaga

200 eurot. Talle kirjutati, et keegi soovib antud kaarti osta. Oli nõus pakkumisega ja leppisid kokku, et ostja saadab tema tuttava arveldusarvele (Xxx) raha summas 191 eurot ja peale raha laekumist lubas saata videokaardi ostjale. Tema enda arveldusarve on blokeeritud ja ta ei saa teostada tehinguid oma arvelt. Xxxvõttis sularahaautomaadist sularaha summas 191 eurot ja andis temale. Kaart jäi saatmata kuna müüs ta varem ära. Oktoobris 2014 oma konto kaudu müüs tahvelarvuti Prestigio MultiPad 9.7 Ultra. Ostja kandis tema abikaasa Xxx arvelduskontole summa 42,78 eurot. Arvuti jäi saatmata ostjale, kuna arvuti oli katki ja oli pikalt remondis. Raha samuti ei ole tagastanud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxselgitas, et V.A nimelist isikut ei tunne, kokku puutunud ei ole. Poeg nägi videokaardi kuulutust, tahtis, et ostaks. Võttis müüjaga ühendust, saatis arve. Nimi oli Xxx. Kandis üle 180 eurot. Pärast rääkis, et saadab talle selle kaardi Soome sugulastega. Keegi midagi ei saatnud, päev hiljem oli telefon välja lülitatud. Kellega rääkis, seda ei tea. Raha ülekandmisest politseisse avalduse esitamiseni läks kolm nädalat. Rääkisid nii, et 180 eurot koos postikuludega. Ei teadnud kas saadab Soome või Eestisse. Reaalne kahju 191 eurot. Kauba pidi saama posti teel, oli teine variant, et sugulastega, kes sõidavad Soome. Lõplikult otsustati, et sugulastega saadetakse Soome. Küsis sugulaste telefoni numbrit, kuid ei saanud. Oli veel variant, et tulin Soomest Tallinna, et võin ise järgi tulla ja ära võtta, kuid pärast seda oli telefon välja lülitatud. Alguses ise helistas müüjale, rääkisid vene keeles. Poeg suhtles e-kirja teel. Kui nad olid oma vahel kokku leppinud, siis helistas ja müüja saatis pangarekvisiidid xxx nimele. Senini raha tagasi saanud ei ole. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxselgitas, et läks okidokisse, tal on seal konto. Et osta tahvelarvutit. Vaatas pakkumisi, oli hea pakkumine. Kirjutas, leppisid kokku. Ütles, et hind 30-

40 eurot pluss postikulu 2,78 eurot. See sobis. Tegi ülekande, suhtlesid kogu aeg, et millal tuleb tahvelarvuti. Kogu aeg ütles, et saadab, saadab. Raha tagasi ei saanud. Ükskord oli Tallinnas ja ütles, et võib-olla saadab Tallinnasse, et helistagu. Helistaski talle, kuid sellel oli kiire. Tema konto on xxx. Mis oli teise isiku nimi, seda ei mäleta. Suhtlesid vene keeles. Kui helistas, siis ei saanud kätte, suhtlesid ainult internetis. Saatis aadressi, et saadetaks postkontorisse. Hind oli 40 pluss postikulu 2,78 eurot. Samas summas on tekitatud varalist kahju.

Raha tagasi saanud ei ole. Hakkas rääkima peale uut aastat. Nädal võis vahet olla ühenduse võtmise ja raha ülekandmise vahel. Kevadel küsis millal saab, ütles, et mingi viga on, läheb remonti. Neli kuud läks vahepeal mööda. Kirjutas küll, et läheb politseisse, kuid ei hakanud tegelema, võib-olla inimene mõtleb ümber. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et V.A-le on esitatud süüdistus KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mis on mõlemas episoodis toimiku materjalidega tõendatud. V.A pani teod toime pahtlikult, võib teha järelduse, et väärtegude toimepanemine oli elustiil.

Teenis elatisraha väärtegude toimepanemisega. Kuskil ta ei tööta, tal on invaliidsus seoses õlavigastusega. On üle kuulatud tunnistajad, raha oli üle kantud, kaupa kätte ei saadud. Tõendatud teiste materjalidega, kirjavahetuse, pangaülekannetega. V.A ise ei eita, et toime pani. Karistusena taotleb aresti. Rahalised vahendid isikul puuduvad, trahv ei täida eripreventiivseid eesmärke. Trahv jääb tasumata, ei täida oma rolli. Tuleks pöörata tähelepanu 04.06.2015 kohtuotsusele, mis räägib sellest, et ta pani toime 22 väärtegu samal ajavahemikul.

Sai juba 25 päeva aresti, maksimum on 30 päeva. Seetõttu karistada 5 päevase arestiga. Kuna isik on eelmise otsuse täitmata jätmise tõttu tagaotsimises, siis pöörata täitmisele pärast isiku kättesaamist. Kohus tutvunud kohtuvälises menetluses üle kuulatud menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavate ütlustega, kuulanud ära tunnistajate ütlused ning uurinud väärteoasja kirjalikke tõendeid, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteomenetluses nr 2570,15,000442 on tunnistaja Xxxülekuulamisel esitanud kohtuvälisele menetlejale okidoki.ee keskkonnas toimunud suhtluse ja kirjavahetuse väljatrüki ning Nordea panga maksekorralduse koopia (tl 3-4).

Viimasest nähtub, et Xxxon 11.03.2015 tasunud Xxx arveldusarvele 191 eurot, märkides selgitusena GTX 780. Okidoki.ee keskkonnas toimunud kirjavahetuses (tl 5-37, 39) nähtub, et 11.03.2015 on RealOne62 üles pandud kuulutusele Nvidia GeForce GTX 780 müügikuulutusele kell 14.10.40 vastatud ja märgitud, et ollakse kindel ostja ning pakutakse 200 eurot. Sellele vastab müüja, et võib saada 180 euro eest. Seejärel pakub ostja postiteenuse kasutamist kauba kättesaamiseks ja RealOne62 konto kasutaja nõustub sellega ning lubab arve saate, tundes huvi panga vastu, pakkudes ise SEB panga kaudu arve tasumist ning küsib andmeid pakiautomaadi kohta.

Mõni aeg hiljem teatab ostja, et on Soomes ja võib raha samal päeval üle kanda ning ülekande tõestuseks võib saata ekraanitõmmise, võttes kauba järgmisel päeval Tallinnas postist.. Müüja saadab ostjale Xxx arveldusarve numbri. Seejärel küsib ostja müüja telefoninumbrit ja ostja edastab oma telefoninumbri ja meiliaadressi , xxx teatades, et postiteenus Soome on 11 eurot, misjärel saadab müüja uuesti arveldusarve numbri ning küsib uuesti saaja kontakte. Ostja teatab vastuseks, et ülekanne on juba tehtud ning küsib kinnitust. 13.03.2015 teatab müüja, et on raha kohale jõudnud ja lubab, et järgmisel päeval saadab kauba postiga.

Ostja palub kohe teatada kui on kaup saadetud. 14.03.2015 toimub kirjavahetus Xxxja müüja vahel, kusjuures müüja kontaktiks on xxx ning müüja lubab tunni aja pärast kauba välja saata. Seejärel pakub ka variandi, et tema naise vend sõidab Soome ja võib kauba kaasa võtta ning N. Ovtšinnikova nõustub sellega ning palub sõidust ette teatada. xxx lubab kontakti anda ja kirjutada millise reisiga sõidetakse. Seejärel kirjutab, et plaanid muutusid ja sõidetakse järgmisel päeval Viking Expressiga kell 20.30. 17.03.2015 kirjutab N. Ovtšinnikova, et on järgmisel päeval Tallinnas ja palub sugulaste telefoninumbrit, et helistada ja kaup ära võtta. 18.03.2015 küsib ostja, kuhu videokaart jäänud.

Okidoki Oü vastusest päringule nähtub, et RealOne62 kasutajakonto on aktiivne, kuid isik ei ole tuvastatud. Edastatakse mobiiltelefoni number ja e-posti aadress, milleks on xxx. Samuti edastatakse viimased IP aadressid ja viimased kuulutused, kustutatud kuulutused ja sõnumid (tl 42-68). Okidoki OÜ edastatud sõnumite väljatrükkidest nähtub, et videokaardi ostmise vastu on huvi tundnud Mayfield kontot kasutanud isik ning sõnumite kuupäevad ja sisu kattuvad kohtuvälisele menetlejale esitatud okidoki.ee sõnumitega (tl 46-50) Samas nähtub samadest andmetest, et samaaegselt müüb RealOne62 konto kasutaja sama videokaarti teisele konto kasutajale aneks111, kellele ta samuti annab e-posti aadressiks ning tegeledes samal ajal xxx kümnete müügikuulutustega, annab erinevatele isikutele erinevaid kontakte enda kohta.

Väärteomenetluses nr 2317,15,005508 üle kuulatud tunnistaja Xxxon kohtuvälisele menetlejale esitanud foto müüdavast tahvelarvutist ja maksekorralduse koopia (tl 4-5, 6) Viimasest dokumendist nähtuvalt on Xxx31.10.2014 tasunud Xxx arvelduskontole 42,78 eurot, märkides selgitusena „Xxxmaksan Prestigio MultiPad 9.7 Ultra”. Lisaks sellele on väärteotoimikus Okidoki OÜ vastus järelepärimisele, millest nähtub, et RealOne62 kasutajakonto on aktiivne, kuid isik ei ole tuvastatud. Edastatakse mobiiltelefoni number ja e-posti aadress, milleks on xxx.

Samuti edastatakse viimased IP aadressid ja viimased kuulutused, kustutatud kuulutused ja sõnumid (tl 7-33). Okidoki OÜ edastatud sõnumite väljatrükkidest nähtub, et 30.10.2014 on konto indrek.S kasutaja huvi tundnud kuulutuse kohta, milles RealOne62 konto kasutaja pakub müügiks tahvelarvutit Prestigio MultiPad 9.7 Ultra ning RealOne62 konto kasutaja ja Xxx, kes kasutas kontot xxx, vahel toimub kirjavahetus (tl 22-32) Kirjavahetuse kohaselt tunneb Xxx esmalt huvi tahvelarvuti tehniliste andmete vastu, misjärel lepitakse kokku, et kaup saadetakse pakiga ning 31.10.2014 annab ülekande tegemiseks Xxx pangakonto numbri, teatades ka postikulu suuruse.

Xxxannab andmed, kuidas ja kuhu kaup saata, küsib üle kogusumma ning RealOne62 konto kasutaja lubab, et kui raha laekub arvele, siis pärast kella 16.00 pannakse pakk automaati. 31.10.2014 kell 13.26 teatab RealOne62 konto kasutaja, et sai teada, et raha on laekunud ja kui saadab paki, siis teatab. Seejärel tunneb Xxxhuvi, miks pakki ei ole saadetud ning RealOne62 konto kasutaja lubab kontrollida ning seejärel teatab, et pakk sai pandud pärast automaadi tühjendamist. 02.11.2014 teatab Xxx, et senini pakki ei ole tulnud ja soovib raha tagasi saada. 03.11.2014 teatab RealOne62 konto kasutaja, et pakk tagastati ja et saaja telefoni number oli valesti sisestatud.

Seejärel lubab raha tagastada järgmisel päeval. Sellele teatele vastab Xxxoma andmete täpsustamisega, märkides ära pakiautomaadi andmed. 04.11.2014 teatab RealOne62 konto kasutaja, et on neljapäev ja reede Tallinnas ning annab paki käest-kätte üle. ning Xxxnõustub sellega. 10.11.2014 tunneb Xxxhuvi, kus raha on ja nõuab raha tagasi. 18.11.2014 teatab XxxRealOne62 konto kasutajale, et politsei avab menetluse raha petmise eest ning sellele vastab RealOne62 konto kasutaja, et siis alustatakse menetlust Xxxe vastu väljapressimises ja ähvardamises.

Seejärel teatab RealOne62 konto kasutaja, et tahvelarvuti on remondis ja võib kviitungi saata. Seejuures märgib RealOne62 konto kasutaja ka seda, et kriminaalmenetlust alustataks vaid siis kui kahjusumma ületab 64 eurot. Xxxteatab selle peale, et panga andmetel on raha üle kantud ja ta soovib oma raha tagasi ning tahvelarvutit ei vaja. Probleem oleks lahendatud kui tehtaks ülekanne ja makstaks raha tagasi. 19.11.2014 teatab RealOne62 konto kasutaja, et enne reedet ta raha üle kanda ei saa. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxütlustest nähtuvalt on RealOne62 konto kasutaja suhelnud tema poja, tema abikaasa ja temaga vaid okidoki.ee portaali kaudu ja ta leppis kokku, et ostab 191 euro eest videokaardi.

Xxxkandis vajaliku rahasumma müüja näidatud arvelduskontole, kuid oodatud kaupa ei saanud. Seejuures andis müüja korduvaid lubadusi kaup saata, täpsustades kauba saatmise või isegi vahetult üleandmise võimalusi, kuid kui lõpuks saabus kätte konkreetne kauba üleandmise hetk, siis enam ühendust ei võtnud ning okidoki.ee portaali kaudu esitatud küsimustele enam ei vastanud. Samas ei tagastanud ka makstud raha. Sellise kirjavahetuse ja lubaduste andmisega näitas RealOne62 konto kasutaja kui müüja valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja hoides isikut eksituses ka peale raha kätte saamist.

Xxxmaksis oma kontolt Xxx kontole 191 eurot, mille N.Olonitsev oma kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt on kätte saanud. Tunnistajana üle kuulatud Xxxsõnade kohaselt ei ole ta aga senini saanud ei lubatud kaupa ega makstud raha. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui V.A oleks soovinud raha Xxxtagastada, siis oli tal selleks reaalne võimalus olemas, sest talle oli teada Xxxpangakonto number ja tal oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli kantud. Seda aga V.A ei teinud. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub ka seda, et samaaegselt kui V.A pidas videokaardi müügi osas läbirääkimisi Xxx, toimusid sama videokaardi müügi osas läbirääkimised ka teise ostjaga, kellele ilmselgelt ka videokaart maha müüdi.

Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et V.A oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia I.Olonitsev eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada I.Ovtšinnikovilt raha ja tal ei olnud soovi kuulutuses pakutud eset Xxxüle anda. Mis puudtab Xxxe suhtes toime pandud süütegu, siis tunnistaja Xxxe ütlustest nähtuvalt suhtles ta RealOne62 konto kasutajaga vaid okidoki.ee portaali kaudu ja ta leppis kokku, et ostab 42,78 euro eest tahvelarvuti. Xxxkandis vajaliku rahasumma müüja näidatud arvelduskontole, kuid oodatud kaupa ei saanud.

Seejuures andis müüja korduvaid lubadusi kaup saata, täpsustades kauba saatmise kohta ja isegi leppis kokku kauba vahetult üleandmise, kuid kui lõpuks saabus kätte konkreetne kauba üleandmise hetk, siis enam ühendust ei võtnud. Kui Xxxhakkas huvi tundma miks kaupa ei ole saabunud, siis esialgselt teatas RealOne62 konto kasutaja, et kaup on posti pandud, kuid kui Xxxteatas, et seda posti pandud ei ole, siis teatas müüja, et pakk tagastati talle. Seejärel teatas pärast uusi järelepärimisi ja ähvardust asi politseisse anda hoopis seda, et tahvelarvuti on remondis, mida ta saab arvega tõendada.

Kui aga Xxxraha tagasi nõusid, siis andis müüja küll lubadusi konkreetsel päeval raha tagasi maksta, kuid seda siiski ei teinud. Sellise kirjavahetuse ja lubaduste andmisega näitas RealOne62 konto kasutaja kui müüja valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja andes lubadusi, hoides ostjat eksituses ka peale raha kätte saamist. Xxxmaksis oma kontolt Xxxkontole 42,78 eurot, mille N.Olonitsev oma kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt on kätte saanud. Tunnistajana üle kuulatud Xxxe sõnade kohaselt ei ole ta aga senini saanud ei lubatud kaupa ega makstud raha.

Kohus peab ka selles episoodis vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui V.A oleks soovinud raha Xxxele tagastada, siis oli tal selleks reaalne võimalus olemas, sest talle oli teada Xxxe pangakonto number ja tal oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli kantud. Seda aga V.A ei teinud. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, kuidas müüja algselt teatab kauba postiasutusse edastamisest ja kui see väide ümber lükatakse, annab teada, et pakk on talle tagastatud, seejärel aga teatab, et müüdav ese on juba remondis.

Kohus peab taolisi väiteid eluliselt mitteusutavateks, kuivõrd müüdav kaup ei saa samaaegselt olla pandud postiautomaati ja antud ka remonti. Kohtu arvates on tegemist müüja sooviga hoiduda kauba üleandmisest ja vältida kontakte ostjaga, kellelt raha on kätte saadud ja selleks on välja toodud erinevaid ja üksteisele vastukäivad põhjendusi. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et V.A oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia Xxxeksitusse tehinguks valmisolekust ja saada Xxxelt raha ja tal ei olnud soovi kuulutuses pakutud eset Xxxele üle anda.

Puutuvalt sellesse kas väärteod on toime pannud V.A, siis kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik seda tunnistanud. Kaudselt tõendavad kohtu arvates menetlusaluse poolt süütegude toimepanemist ka alljärgnevad asjaolud. Xxxega okidoki.ee portaalis fikseeritud vestlustest nähtuvalt on RealOne62 konto kasutaja teatanud Xxxele, et raha tuleb kanda Xxx arvelduskontole ning hiljem on andnud Xxxele kinnituse, et tema abikaasa on teatanud, et raha on tema kontole laekunud. Kohtul puuduvad andmed, et Xxxabikaasa oleks keegi teine peale V.A.

Lisaks sellele on on Okidoki Oü vastusest näha, et kuigi konto RealOne62 kasutaja isik ei ole tuvastatud, on kasutaja e-posti aadressiks xxx. Sellest aadressi kominatsioonist nähtuvalt kattub nimi V.A eesnimega ning numbrikombinatsioon vastab V.A sünniaja numbrikombinatsioonile. Sellest tulenevalt leiab kohus, et eelmärgitud kaudsed tõendid kogumis riimuvad V.A osaliselt süüd tunnistavate ütlustega väärteo toimepanemise kohta V.A poolt. KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu.

Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. V.A lõi oma interneti portaalis okidoki.ee avaldatud videokaardi ja tahvelarvuti müügikuulutustega I.Ovtšinnikovis ja Xxxes teadlikult ebaõige ettekujutuse, et RealOne62 kasutajakontot kasutav isik soovib videokaarti ja tahvelarvutit müüa ja saata seda kas siis postiteenust kasutades või hiljem käest kätte üle andes ostjale edastada. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegid nii Xxxkui ka Xxxvarakäsutuse s.o kandsid oma pangakontodelt Xxxja Xxxarveldusarvetele raha ja kuna menetlusalune isik Xxxja Xxxele lubatud kaupa vastu ei saatnud, said Xxxja Xxxseeläbi varalist kahju vastavalt siis 191 eurot ja 42,78 eurot ja V.A sai varalist kasu 191 eurot ja 42,78 eurot.

Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et V.A tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et Xxxja Xxxt eksimusse viia, s.h pani kuulutuse portaali okidoki.ee, lõi konto RealOne62 nime all ning kasutas samas e-postiaadressina Xxxnime sisaldavat e-posti aadressi, esinedes ka okidoki.22 vestlustes XxxXxx, kasutas Xxxja Xxxpangakontosid, et neid kasutada raha laekumiseks ning varjas oma tegelikke isikuandmeid, siis pidi ta võimalikuks pidama, et Xxxja Xxxvarakäsutuse ka teevad.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et V.A on väärteod toime pannud etteplaneeritult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süütegudega. Teo tehiolud sarnanevad oma viisilt varasemas väärteoasjas toimepandud süütegudega, milliste toimepanemisel kasutati samuti võõraid pangakontosid laekunud raha kättesaamiseks, mis viitab üheselt sellele, et süütegude toimepanemine on oma loomult ja toimepanemise viisilt sarnane, kandes samasugust eesmärki ja kohtu arvates viitab see isiku käitumise süsteemsusele ja väljakujunenud käitumismustrile elatusvahendite saamisel.

Sarnane toimepanemise viis on aga muude tõendite kõrval kaudseks tõendiks süüteo toimepanemise asjaolude tuvastamisel ning viitab üheselt subjektiivses küljes tahtluse olemasolule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni avaldamisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes.

Kuivõrd tegemist on korduvate tegudega nii faktilises kui ka juriidilises mõttes, siis sisaldab menetlusaluse isiku käitumine ka karS § 209 lg

2 p 1 ettenähtud kuriteo tunnuseid, so süüteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Riigikohus on märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08). KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot ning isegi juhul, kui süütegu on toime pandud enne 01.01.2015 seadusemuudatust, mil loeti piirmääraks kahju ulatust 64 eurot, tuleb KarS § 5 lg 2 kohaselt kohaldada tagasiulatuvalt sätet, mis leevendab süüdlase olukorda. Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju 191 euro ja 42,78 euro ulatuses, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et V.A on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Seadusandja on KarS § 218 lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2015 aastal kahel korral kohtuvälise menetleja ja ühel korral kohtu poolt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud KarS § 209 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Kohtuvälise menetleja otsustega määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning vaatamata sellele, et teda on ka kohtu poolt karistatud KarS § 209 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, jätkab menetlusalune isik samalaadsete süütegude toimepanemist.

Kuivõrd menetlusalune isik on jätnud tasumata temale määratud trahvid, jätnud hüvitamata Xxxja Xxxele tekitatud kahju ning tal puudub töine sissetulek, siis viitavad eelmärgitud asjaolud sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata on menetlusalune isik inkrimineeritava väärteo toime pannud ja seda ajaperioodil, mil ta oli toime pannud kakskümmend kaks samalaadset väärtegu, milliste eest on teda karistatud arestiga. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolusid ning iseloomu, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja temale tuleks mõista karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab aga arvestama asjaoluga, et menetlusalust isikut on Harju Maakohtu 04.07.2015 otsusega nr 4-15-3570 karistatud 22 samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga 25 päeva.

Seejuures on eelmises otsuses menetlusesemeks olnud väärteod toime pandud ajavahemikul 15.10.2013 kuni 05.02.2015 ja käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevad väärteod on toime pandud 31.10.2014 ja 11.03.2015, s.o samal ajal ja pärast Harju Maakohtu 04.07.2015 otsuses menetlusesemeks olnud väärtegude toimepanemist. KarS § 218 lg 1 kohaselt on võimalik mõista maksimaalse karistusena 30 päeva aresti ning kohtuväline menetleja ongi väärteoasja saatnud kohtusse aresti kohaldamise eesmärgil. Seega käesolevas väärteoasjas aresti mõistmisel ei saa karistuse määr ületada karistusliigi ülemmäära erinevate kohtuotsuste kogumis ning karistusi ei saa sama karistusliigi puhul liita üle karistusliigi ülemmäära.

Senise kohtupraktika kohaselt tuleb isikuid, kelle süüteoasju arutatakse erineval ajal, kuid millised süüteod on toime pandud sisuliselt ühel ajal ning enne eelmist kohtuotsust, kohelda kui isikuid, kelle süüteoasi oleks lahendatud ühes menetluses. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks karistust mõista rohkem kui 5 arestipäeva. Kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/