4-15-6218/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-15-6218

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

24. september 2015.a kell 16.00, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-6218

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi

D.V kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse

menetlusteenistuse

21.07.2015.a

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000804. LS § 224 lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja

D.V (isikukood xxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond,

töökoht: ei tööta).

Kaitsja

Vambola Olli (isikukood 35308146513)

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Kohtuistungi toimumise

16.09.2015.a, kell 10.00

aeg ja osalejad

menetlusalune isik D.V

kaitsja Vambola Olli

kohtuvälise menetleja esindaja Rain Klemets

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133-135, kohus o t s u s t a s :

1. D.V kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 21.07.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000804 määratud lisakaristuse osas täies ulatuses.

3. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et D.V-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 (viissada) eurot tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse

2 (8) jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

igakuiste

maksetena

pärast

kohtuotsuse

jõustumist

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220155134992. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse üldmenetluse 21.07.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2860,15,000804 määrati D.V-le karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv

125 trahviühikut s.o 500 eurot ja lisakaristus Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt D.V 24.04.2015.a kella 07.00 ajal Võru maakonnas, Antsla linnas, Veski tn juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest seeria nr ARAF-0032. Sellise tegevusega rikkus D.V LS § 69 lg 3 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

2. D.V esitas 31.07.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 21.07.2015.a otsuse väärteoasjas nr 2860,15,000804 osaliselt ning jätta kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebuse esitaja palub võimaldada KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumist ositi 6 kuu jooksul. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja kahetses puhtsüdamlikult toimepandud väärtegu ja selgitas, et teatud asjaolude tõttu juhtus nii. Kinnitab, et tegi juhtunust järeldused isegi siis, kui teda poleks

3 (8) kinni peetud ja karistatud. Kaebuse esitajal ei ole varasemaid liiklusseaduse rikkumisest tulenevaid väärtegusid toime pannud. Karistuse rangus ei saa olla eesmärk omaette.

2.1 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 asunud seisukohale, et aktuaalne on lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub.

2.2 Kaebuse esitaja väidab, et juhtimisõigus on talle hädavajalik. Juhtimisõiguse äravõtmine oleks ränkade tagajärgedega nii tema perele, kuna pere toimetulek sõltub kaebuse esitaja võimalusest tööd leida. Kuna pere ülalpidamine sõltub kaebaja tööst ja juhtimisõigusest, siis palub D.V jätta lisakaristuse kohaldamata. D.V kinnitab, et suudab edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, tegemist oli juhusüüteoga.

3. Kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ei nõustu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.V-le määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andis D.V ütlusi, et oli tarvitanud alkohoolset jooki viskit 23.06.2015.a kella 22:00 ajal ning järgmisel hommikul ta endal joovet ei tundnud. Puhtsüdamlikku kahetsust menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritud ei ole.

3.1 Kohtuväline menetleja märkis karistuspoliitika osas seda, et kuna sellel aastal on liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade arv järsult kasvanud ning statistika põhjal võib öelda, et selle põhjuseks on juhilubadeta juhid, joobes juhid, liigne sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine, siis selliste rikkumiste puhul suhtub politsei karistamisel keskmisest karmimalt. Seega selliste rikkumiste puhul ei piirdu politsei pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka juhtimisõiguse. Sellega seoses määrati D.V-le lisaks rahatrahvile ka lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine. Et inimeste tähelepanu sellele juhtida, on Politseija Piirivalveamet välja töötanud üle-Eestilise ühtse preventatiivse tööplaani ning karistuspoliitika enamohtlike rikkumiste eest, mille alla kuulub ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Meediast on ka läbi käinud, et sellist karistuspoliitikat toetavad ka paljud autojuhid ise. Kuna D.V alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l, kuid alates alkoholijoobest alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,75 mg/l alustatakse juhi suhtes juba kriminaalmenetlust, siis saab öelda, et D.V alkoholijoove oli üle keskmise suur.

3.2 D.V ei ole varem karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud rikkumine on sedavõrd tõsine, sest juhtides mootorsõidukit sellises alkoholijoobes, mõjutab see otseselt õnnetusse sattumise ohtu. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama.

3.3 D.V esitas Võru politseijaoskonnale 22.07.2015.a avalduse rahatrahvi ositi tasumiseks 10 kuu jooksul. 23.07.2015.a koostati Võru politseijaoskonna poolt rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrus, millega pikendati D.V rahatrahvi maksmise aega 10 kuud kuni 07.06.2016.a.

4 (8)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. Väärteo kirjelduse kohaselt D.V 24.04.2015.a kella 07.00 ajal Võru maakonnas, Antsla linnas, Veski tn juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest seeria nr ARAF-0032.

Kohus peab vajalikuks

märkida, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 21.07.2015.a üldmenetluse otsuses märgitud väärteo toimepanemise aeg ei vasta väärteoprotokollis AB1446224 kajastatud toimepanemise ajale. Väärteoprotokolli kohaselt on rikkumine toime pandud 24.04.2015.a kella 07.00 ajal, otsuses on märgitud teo toimepanemise ajana 24.06.2015.a kella 07.00 ajal. Lisaks eeltoodud ebatäpsusele on väärteoprotokolli kohaselt mõõtmine toimunud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest seeria nr ARAF-0032, otsuse kohaselt aga Alcotest seeria nr ARBK-0032.

5.1 Kohus peab vajalikuks seoses viidatud eksimustega märkida järgmist. V™S § 123 lg-st 2 tulenevalt on kohtu kohustus kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, nagu märgitud arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 69 lg 2 p 1 järgi märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses märgitud väärteo toimepanemise aeg on märgitud erinevalt ja seega ei vasta üldmenetluse otsus väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise ajale. Riigikohus on selgitanud, et V™S § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg

1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 2 mõttes (vt RKKKo 3-1-1-20-15 p 41). Kohus leiab, et antud juhul on olnud nii menetlusalusele isikule kui ka kohtule olnud arusaadav rikkumise kirjeldus, rikkumise aja osas on kogutud piisavalt tõendeid, mille abil saab kohus tuvastada ja täpsustada väärteoprotokollis märgitud rikkumise aega. Kohus leiab, et kogutud tõenditele tuginedes saab kohus täpsustada ka tõendusliku alkomeetri seeriat (marki).

5.2 Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt jaanipäeval, 24 juuni 2015.a, hommikul tahtis minna sõbra juurde kanamune tooma ja ise tundis, et oli täitsa korras. Alkoholi tarvitas õhtul, jõi viskit. Jõudis sõita 500 meetrit ja 500 meetrit jäi veel sõita. Oli autos üksi, auto oli Ford, numbrit ei tea, kuna ei olnud tema auto. Ei tea, mis aparaadiga joove tuvastati, puhus 2-3 korda. Tunnistaja Tarmo Tammesoo ütluste kohaselt teostas koos Uiboga liiklusjärelevalvet jaanipäeval 24.juunil 2015.a, kui oli politsei poolt operatsioon joobes juhtide tabamiseks. Raul Sikk kutsus neid Antslasse, kuna oli tabanud juhi ja oli vaja tõenduslikku alkomeetrit. Kreutzwaldi ja Veski tn ristis seisis Raul Sikk, Meelis Räim ja D.V. D.V oli Ford Galaxyga. Pani alkomeetri sooja, luges D.V-le ette õigused ja kohustused ning võttis allkirja selle kohta. Sisestas D.V andmed alkomeetrisse ja D.V puhus kaks korda. Alkomeeter trükkis välja tšeki. Luges ette õigused ja kohustused, võttis allkirja, kuulas D.V üle menetlusaluse isikuna, koostas väärteoprotokolli ja andis koopia D.V-le .

Ei tea,

miks on protokollis 24. aprill, arvab, et see on tema enda eksimus, aga õige on 24. juuni, kellaaeg on õige.

5 (8) Kui hakkab otsust tegema, siis protokolli andmed tulevad automaatselt ja protokolli andmed on programmi lisanud sisestaja. Arvab, et sisestaja on märganud valet kuupäeva ja andmeid sisestades kohe vea parandanud. Alkomeetri viga ei ole sisestaja märganud ja sisestanud valesti. Kui sisestaja eksib, siis kanduvad otsusesse need andmed, mis on programmi kandnud sisestaja. Kui oleks seda eksimust ise näinud, oleks koostanud uue protokolli. Alkomeetri mark tuleneb alkomeetri väljatrükist, seal on õige mark olemas. Tunnistaja Raul Sikk andis ütlusi, mille kohaselt 24.06.2015.a teostasid koos Meelis Räimega Antsla linnas Veski tn ristmikul liiklusjärelvalvet. Kella seitsme paiku liikus Võidu tänava suunas Ford Galaxy. Peatasid sõiduki, D.V oli sõidukis üksi. Lasi D.V puhuda indikaatorvahendisse. Kutsus kohale menetlusgrupi ja andis Tarmo Tammesoole üle. Tunnistaja Meelis Räime ütluste kohaselt 24. juuni 2015.a hommikul 7 paiku oli politsei erimeede. Olid Antslas ja Raul Sikk peatas esimese auto, see oli kas Ford Galaxy või VW Sharan, ning tuvastas juhil joobe. Kutsusid teise patrulli, kellel oli tõenduslik alkomeeter. Tema juhtis autot ja ei mäleta täpselt midagi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki (väärteotoimiku lk 5A) kohaselt on 24.06.2015.a kell 07.08-07.13 D.V tuvastatud joove tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0032.

5.3 Tulenevalt eeltoodust parandab kohus väärteoprotokollis ning väärteootsuses esinenud ebatäpsused ning loeb menetlusaluse isiku ning tunnistajate Tarmo Tammesoo, Raul Sikku ja Meelis Räime ütlustega, samuti tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga tõendatuks, et teo toimepanemise aeg on 24.06.2015.a kella 07.00 ajal. Kohus loeb tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga tõendatuks, et D.V tuvastati joove tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0032.

6. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kirjeldatud väärteo objektiivsete tunnustena (seaduses sätestatud tegu) tuleb tuvastada isikul alkoholijoove ja asjaolu, et isik juhtis joobeseisundis mootorsõidukit. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki (väärteotoimiku lk 5A) kohaselt on 24.06.2015.a kell 07.08-07.13 D.V tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0032 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,51 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta, on mõõtetulemus 0,46 mg/l kohta. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Teo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove. Teo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. Seega loeb kohus tõendatuks, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu oli keelatud nii teo toimepanemise ajal kui ka hetkel kehtiva LS § 69 lg 3 järgi.

6.1 Tunnistajad Tarmo Tammesoo, Raul Sikk ja Meelis Räim (politseiametnikud) on kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, et jaanipäeval 24.06.2015.a hommikupoole teostasid Võru maakonnas liiklusjärelevalvet, toimus operatsioon joobes juhtide tabamiseks. Raul Sikk ja Meelis Räim teostasid liiklusjärelevalvet Antslas. Raul Sikk kutsus Tarmo Tammesoo Antslasse, kuna oli tabanud juhi ja oli vaja tõenduslikku alkomeetrit.

6 (8) Kreutzwaldi ja Veski tn ristis oli peatatud D.V , kes oli juhtinud sõidukit Ford Galaxy. Tarmo Tammesoo kontrollis D.V joovet tõendusliku alkomeetriga. D.V tuvastati joove. Menetlusaluse isiku D.V ütluste kohaselt juhtis 24 juuni 2015.a, hommikul autot Ford, tahtis minna sõbra juurde. Oli eelmine päev joonud viskit. Arvas, et on kaine. Kahetseb väga.

6.2 Kohtuvälise menetleja esindaja viitas kohtuvaidluste käigus, et kohus loeks D.V poolt toimepandud teo mh tõendatuks D.V juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohus märgib, et väärteotoimikusse ei ole lisatud D.V juhtimiselt kõrvaldamise otsust, seega ei ole kohtule nimetatud tõendit esitatud ja kohus ei saa seda otsust tehes arvesse võtta.

6.3 Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, s.o D.V 24.06.2015.a kella 07.00 ajal Võru maakonnas, Antsla linnas, Veski tn, olles alkoholijoobes, s.o alkoholisisaldus D.V ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l kohta, juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga 178TKF. D.V poolt toimepandud rikkumine on tõendatud nii tunnistajate, menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga. Karistusseadustiku (KarS) §

15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et D.V on teo toime pannud tahtlikult. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoluga, et D.V pani teo toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega. Olles eelmisel öösel tarvitanud kanget alkoholi, s.o viskit ning asudes järgmise päeva hommikul kella

07.00 ajal juhtima mootorsõidukit, oleks D.V pidanud eeldama, et tal võib olla veel joove. Samuti seetõttu, et D.V tuvastati joove 0,46 mg/l kohta, sellise joobeastme puhul peab isik aru saama, et ta ei ole kaine. Kohus leiab, et D.V poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha D.V-le määratud karituse liigi ja määra ning kohaldatud lisakaristuse osas.

7. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on D.V-le põhikaristuseks määranud rahatrahvi 125 trahviühikut ehk 500 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvesse võetud asjaolu, et mootorsõidukijuhi poolt alkoholi piirmäära ületamise puhul on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vastutustundetu on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, nimetatud rikkumine on tahtlikult toimepandud, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub õigustus. Vaadates menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholijoovet 0,46 mg/l väljahingatavas õhus, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et sellisest alkoholjoobest pidi isik aru saama ja tajuma, et ei ole kaine. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuvaidluste käigus kohtul arvestada karistust kergendava asjaoluna D.V puhtsüdamlikku kahetsust.

7.1 Kohus leiab, et põhikaristus rahatrahv 125 trahviühikut so 500 eurot vastab D.V isikule ja tema süü suurusele. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on vastutustundetu, nimetatud

7 (8) rikkumine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Arvestades D.V tuvastatud joovet s.o 0,46 mg/l väljahingatavas õhus, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et D.V ei ole varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, nõustub kohus talle karistuseks määratud rahatrahviga, mis on alla keskmist sanktsioonimäära, s.o 125 trahviühikut ehk 500 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus D.V-le põhikaristuseks määratud rahatrahvi 125 trahviühikut ehk 500 eurot, muutmata. D.V taotles rahatrahvi tasumist ositi 10 kuu jooksul, kuna on töötu, elab kahekesi koos naisega, kes saab miinimum töötasu. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Viidatud sätte lg 3 sätestab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades D.V majanduslikku olukorda, leiab kohus, et D.V tuleb määratud rahatrahv 500 eurot tasuda osadena 10 kuu jooksul, tasudes ühes kuus vähemalt

50 eurot.

7.2 D.V-le määrati 21.07.2015.a väärteootsusega lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisakaristuse mõistmisel arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Lisakaristuse mõistmisel tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt loetakse tuvastatuks, et isik paneb samalaadseid rikkumisi uuesti toime (RKKKo nr 3-1-1-122-13 punktid 10-11). Eeltoodust tulenevalt seisneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole

väärteoprotokollis, kohtule saadetud kohtuvälise menetleja seisukohas ega ka kohtuistungil põhistanud, millistest asjaoludest tulenevalt eksisteerib D.V puhul oht, et isik paneb tulevikus toime samalaadse õigusvastase teo. Kohtuväline menetleja on jätnud põhistamata, millised isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud muudavad uue samalaadse õigusvastase teo toimepanemise võimaluse tavapärasest suuremaks. D.V avaldas istungil, et talle tehti tööpakkumine asuda tööle Elvas, kuid hetkel ei ole töölepingut allkirjastanud, kuna ei tea, kas load jäävad alles. Lube vajakski Elvasse tööle käimiseks. Kohus märgib, et D.V ei ole varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, talle on määratud 2 väärteokaristust vähemohtlike väärtegude eest, 16.02.2014.a ning 23.11.2012.a turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, D.V poolt toimepandud tegu ei põhjustanud kellelegi raskeid tagajärgi, tema poolt sõiduki juhtimine toimus lühikese aja vältel, ta sai sõita umbes 500 meetrit, tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud D.V sõidustiil ebakindel ega ohtlik, tegu on toime pandud hommikul kella

07.00 ajal, mil liiklus ei olnud tihe ning D.V vajab juhilube tööl käimiseks. Kohus nõustub D.V poolt toimepandud väärtegu on pigem juhuslikku laadi. Lisakaristuse kohaldamise vajadus ei ole selgunud ka kohtumenetluse käigus. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on lisakaristuse määramisel lähtutud pigem üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid oleks tulnud lähtuda eripreventiivsetest asjaoludest. Eeltoodu alusel kohus tühistab D.V-le määratud lisakaristuse ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada D.V hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest.

8 (8)

8. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab D.V kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 21.07.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000804 määratud lisakaristuse osas täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk

kohtunik