2-14-14917/51 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2015.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-14-14917

Tsiviilasi

OÜ Fertiilsuse Keskus hagi Alar Sööt, Ludmilla Sööt ja Ivo

Sööt vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

251 573.70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Fertiilsuse Keskus, rk 101240426, asukoht Sangla

46, Tartu, lepingulised esindajad vandeadv Allar Jõks, e-post

allar.joks@sorainen.ee

ja

vandeadv

Veiko

Vaske

veiko.vaske@sorainen.ee;

kostja I Alar Sööt, ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX;

kostja II Ludmilla Sööt, ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX;

kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadv Rene Varul, e-post

rene@advokaadid.ee;

kostja III Ivo Sööt, ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXX.

Kohtuistungi toimumise aeg

31. august 2015.a

RESOLUTSIOON

OÜ Fertiilsuse Keskus hagi Alar Sööt, Ludmilla Sööt ja Ivo Sööt vastu rahuldada.

Välja mõista Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus

kasuks 235 531 (kakssada kolmkümmend viis tuhat viissada kolmkümmend üks) eurot 70

senti, millest 220 000 eurot moodustab põhivõlg ja 15 513.70 eurot intress.

Välja mõista Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus

kasuks viivis 220 000 euro suuruselt põhivõlalt alates 11. detsembrist 2014 kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jätta solidaarselt Alar Söödi, Ludmilla Söödi ja Ivo Söödi kanda.

Määrata OÜ Fertiilsuse Keskus menetluskulude rahaliseks suuruseks 5 935 (viis tuhat

üheksasada kolmkümmend viis) eurot 74 senti.

Jätta rahuldamata OÜ Fertiilsuse Keskus avaldus menetluskulu kindlaksmääramiseks

4437.96 euro ulatuses.

Välja mõista solidaarselt Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt OÜ Fertiilsuse Keskus

kasuks menetluskulu 5 705.74 eurot.

Välja mõista solidaarselt Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 2. lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

OÜ Fertiilsuse Keskus (edaspidi hageja või Keskus) esitas 03.04.2014 Tartu Maakohtusse

hagi AS Trofee, Alar Söödi (kostja I), Ludmilla Söödi (kostja II) ja Ivo Söödi (kostja III)

vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 220 000 eurot

ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Trofee:

- 12.04.2011 laenulepingu I 60 000 euro laenamiseks, tagastamistähtpäevaga 14.04.2016,

intressiga 20% laenusummalt ehk 12 000 eurot aastas laenusumma kasutamise iga aasta

viimasele päevale järgneval päeval;

- 12.06.2012 laenulepingu II 90 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga hiljemalt

14.04.2016, intressiga 15% laenusummalt ehk 13 500 eurot aastas laenusumma kasutamise

iga aasta viimasele päevale järgneval päeval;

- 04.12.2012 laenulepingu III 70 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga hiljemalt

06.12.2017, intressiga 17,5% laenusummalt ehk 12 250 eurot aastas laenusumma

kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval.

Laenulepingust I tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise

tagamiseks sõlmisid A. Sööt ja L. Sööt Keskusega pandilepingu 8 000 AS Trofee aktsia

pantimiseks. Lisaks pandilepingutele sõlmisid Keskus, kostja I, kostja II ja kostja III

12.04.2011, 12.06.2012 ja 04.12.2012 käenduslepingud I, II ja III. Käenduslepingutes

leppisid Keskus ja kostjad kokku, et käendajad vastutavad isiklikult kogu oma varaga kõigi

laenulepingutest tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise

eest. Iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati käenduslepinguga I

120 000 eurot, käenduslepinguga II 180 000 eurot ja käenduslepinguga III 150 000 eurot.

Hageja kandis laenusumma, kokku 220 000 eurot, AS-ile Trofee kokkulepitud ajal üle.

Hagejale sai 2014. aasta algul teatavaks, et AS Trofee ei kavatse laenulepingutest

tulenevaid kohustusi õigel ajal täitma hakata. AS-il Trofee kinnisvara puudub, käendajad

on asunud oma kinnisvara, vallasvara ja osalusi võõrandama. Kohustusi tagav pant on AS

Trofee juhatuse tegevuse tagajärjel muutunud väärtusetuks. Kuivõrd käendajad on asunud

oma vara võõrandama, ei ole võimalik nõuet realiseerida ka käendajate vara arvelt.

Laenulepingus I, II ja III on pooled kokku leppinud, et laenuandjal (hagejal) on igal ajal

õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja selle intressi

tasumist, kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 kalendripäeva ette. Riigikohtu

seisukoha järgi võib hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus, seega hageja

ütleb hagiavaldusega laenulepingud üles ning nõuab nende täitmist. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sellest tulenevalt esitas hageja

03.04.2014 kostjate ja AS Trofee vastu solidaarselt tulevase nõude täitmise hagi

kogusummas 220 000 eurot.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte

juriidilise isiku seaduslikule esindajale. AS Trofee juhatuse liige A. Sööt sai hagiavalduse

koos lisadega kätte hiljemalt 30.05.2014. Hagiavalduse täienduse (11.12.2014) kohaselt

tekkis hagejal nõue laenu tagasi saamiseks ning intressi tasumiseks hiljemalt 30.05.2014.

Laenulepingu I järgi kohustus AS Trofee tasuma hagejale intressi 12 000 eurot aastas,

laenulepingu II järgi - 13 500 eurot aastas ning laenulepingu III järgi - 12 250 eurot aastas.

Hageja intressinõue on 15 513.70 eurot ((12 000+13 500+12 250)/ 365 * 150). Sellest

tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingujärgne intress

15 513.70 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.

Kostjate vastuväited

Alar Sööt ja Ludmilla Sööt vaidlevad 30.05.2014 vastuses hagile vastu ja paluvad jätta hagi

läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud ennatlikult

ja käenduslepingutest tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, sest laenud tuleb

tagastada 14.04.2016 ja 06.12.2017. Laenulepingutest tulenevad nõuded muutuvad

sissenõutavaks 90 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest AS-ile

Trofee, kuid AS-ile Trofee ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. Hagejal on õigus pöörduda

nõudega käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks.

04.12.2012 lepingute kohaselt vastutavad käendajad laenuandja ees käendatava kohustuse

rikkumise korral (p 4.2.) ja täpsemalt juhul, kui laenusaaja ei täida käendatavat kohustust

tähtaegselt ja nõuetekohaselt (p 4.3.). Seega peab asjas olema tuvastatud AS Trofee

rikkumine, kuid hagiavalduse kohaselt võiks võimalik rikkumine aset leida alles pärast

laenulepingu ülesütlemise jõustumist, etteteatamistähtaja lõppemist ja laenu tagastamata

jätmist. TsMS § 369 kui menetluslik säte ei kehti käendaja suhtes.

Ivo Sööt vaidleb 17.07.2014 vastuses hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. I. Sööt tugineb samadele vastuväidetele.

A. Söödi ja L. Söödi esindaja vandeadv Rene Varul on seisukohal, et hagiavalduses

väljendatud ülesütlemisteade ei ole laenu saajale kätte toimetatud. AS Trofee

menetlusdokumente ei ole äriühingule saadetud. A. Söötile saadetud menetlusdokumendid

ei ole kätte toimetatud AS-le Trofee, sest A. Sööt oli aktsiaseltsi nõukogu otsuse kohaselt

juhatuse liige kuni 19.02.2014. Edasi on juhatuse liige T.K.. Juhatuse liikme muutmise

sissekanne viibis, sest äriregister nõudis avalduses puuduste kõrvaldamist. Registritoimikus

oli näha kannete muutmise menetlus, mistõttu kohus ei saanud A. Söödile kehtivalt

laenulepingu ülesütlemist kätte toimetada. A. Sööt vastas 30.05.2014 hagile käendajana.

AS Trofee

Tartu Maakohus lõpetas 21.04.2015 määrusega AS Trofee pankrotimenetluse raugemise

tõttu. AS Trofee kustutati äriregistrist 06.07.2015. Tartu Maakohus lõpetas 24.09.2015

määrusega menetluse tsiviilasjas 2-14-14917 AS Trofee osas.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

- laenulepingutega I, II ja III kohustus hageja laenama AS-le Trofee kokku 220 000 eurot,

millest maksis välja 220 000 eurot;

- laenulepingute I ja II alusel pidi AS Trofee tagastama laenud summas 150 000 eurot

hiljemalt 14.04.2016 ja laenulepingu III alusel saadud 70 000 eurot hiljemalt 06.12.2017;

- käenduslepingutega I, II ja III kohustusid Alar Sööt, Ludmilla Sööt ja Ivo Sööt vastutama

isiklikult kogu oma varaga kõigi laenulepingutest tulenevate AS Trofee kohustuste täitmise

eest. Iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati käenduslepinguga I

120 000 eurot; käenduslepinguga II 180 000 eurot ja käenduslepinguga III 150 000 eurot;

- AS Trofee pankrotimenetlus on raugenud ja põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud.

Käendused ja nõude esitamine käendajate vastu

Käendatav kohustus tuleneb laenulepingutest. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnikul on

tagastamata laenulepingust tulenev põhivõlg summas 220 000 eurot. Laenusumma

tagastamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenusaaja põhikohustus.

Lepinguga võetud kohustus tuleb VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel täita vastavalt lepingule

ja seadusele.

Kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida, tuleb kohustus täita VÕS § 142 lg 1 alusel

käendajal. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud põhivõlgniku ja käendajate solidaarses

vastutuses. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS 142 lg 3 ja käenduslepingu I p 4.2.

(I kd tl 18), käenduslepingu II p 4.2. (I kd tl 25) ja käenduslepingu III p 4.2. (I kd tl 32)

alusel on iga käendaja vastutus piiratud summaga 450 000 eurot (120 000 + 180 000 +

150 000).

Pooled vaidlevad hagejal nõude olemasolu üle. Hageja on hagiavalduses teatanud, et ütleb

AS-ga Trofee sõlmitud kõik laenulepingud üles ning nõuab laenulepingute täitmist.

Laenulepingu I p-s 1.3.1. (I kd tl 15), II p-s 2.3.1. (I kd tl 23) ja III p-s 2.3.1. (I kd tl 31) on

märgitud, et laenuandjal on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt

laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest

laenusaajale 90 päeva ette.

TsMS § 369 võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse, mis ei ole veel

sissenõutavaks muutunud) täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-13 punktis 13

märkinud, et viidatud sätte kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti saab nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega kostjate

seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu alles siis, kui

põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud.

Käenduslepingutes on kokkulepe käendajate solidaarses vastutuses hageja ees. Käendajad

vastutavad VÕS § 145 lg 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus nõue esitada koheselt ka kostjate I, II ja III vastu ning

seda ka tulevikus tekkiva kohustuse osas.

Laenulepingute ülesütlemine

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks. Laenulepingute

I ja II alusel antud laenude tagastamise tähtaeg saabub 14.04.2016 ja laenulepingu III alusel

antud laen tuleb tagastada hiljemalt 06.12.2017.

Hageja on tuginenud hagiavalduses Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib

hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus ning seega sisaldub lepingu

ülesütlemise avaldus 03.04.2014 esitatud hagiavalduses. Kohus nõustub hagejaga, et

Riigikohtu praktikast tuleneb seisukoht, et hagiavalduses võib sisalduda ka lepingu

ülesütlemise avaldus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-10 p 12 ja nr 3-2-1-171-11 p 13).

Kohus leiab, et hagimaterjalid on A. Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele kätte

toimetatud hiljemalt 30. mail 2014, st kohtule esitatud hagivastuse kuupäevast, sest

hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus anti kätte abikaasale L. Söötile.

Kohus on seisukohal, et kolmanda isikuna saab kohus eeldada äriregistri kannete õigsust.

Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja

arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 34 lg 3 järgi kui

registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neid asjaoludel

kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi

teadma. A. Sööt ei ole kohtule teatanud, et ta ei ole alates veebruarist 2014 AS-i Trofee

juhatuse liige. Samuti ei ole kohtule muu isik, nt T.K. teatanud, et tema on AS-i Trofee

nõukogu otsusega valitud juhatuse liikmeks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10

kinnitanud, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad

seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab

sel juhul äriühing.

Kohus on saatnud menetlusdokumendid AS Trofee juriidilisele aadressile Turu 45b Tartus,

kust need on tagastatud märkega „Sepa keskuse administraatori sõnade kohaselt asub 4

kuud mujal, infot ei ole.“ (II kd tl 175). Kohtupraktika kohaselt toimetatakse sellisel juhul

menetlusdokumendid kätte äriühingu juhatuse liikmele, kelleks oli äriregistri kandest

nähtuvalt Alar Sööt.

Intressi maksmise nõue

Hageja on esitanud 11.12.2014 menetlusdokumendis taotluse mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja laenulepingujärgne intress summas 15 513.70 eurot. Hageja on intressi

arvestamisel võtnud aluseks asjaolu, et hagimaterjalid toimetati kostja juhatuse liikmele A.

Söödile kätte hiljemalt 30.05.2014, seega tuleb laenu saajal maksta intressi perioodi eest

01.01.-30.05.2014. so 5 kuu, st 150 päeva eest 15 513.70 eurot. Kostjad ei ole intressi

suurusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt Majandus- või kutsetegevuses

antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes

juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõue on seega seaduslik, põhinedes sõlmitud

laenulepingutel, ja kuulub rahuldamisele.

Laenulepingu I p-s 1.2.1., laenulepingu II p-s 2.3.1. ja laenulepingu III p-s 2.3.1. kohaselt

on laenuandjal õigus igal ajal laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 90 päeva

möödudes laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist. Vaidlust ei ole selle üle, et

hagejale ei ole võlasummat tagastatud.

Viivise nõue

Hageja on 11.12.2014 esitatud hagiavalduse täienduses taotlenud kostjatelt viivise

väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni täitmiseni TsMS 367 alusel.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada arvestusega alates

11.12.2014. Hageja esindajatel puudus kindlus selles, kas laenulepingute ülesütlemine oli

korraline või erakorraline. Kohus on seisukohal, et laenulepingute erakorralist ülesütlemist

ei ole toimunud, sest täidetud ei ole VÕS §-s 399 lg 1 sätestatud tingimused: Laenuandja

võib

laenulepingu

üles

öelda

ja

nõuda

laenu

kohest

tagastamist,

kui:

1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui

kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud;

2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada

laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.

Järelikult on hageja öelnud AS-ga Trofee sõlmitud laenulepingud üles korraliselt, vastavalt

laenulepingutes kokkulepitule: laenuandjal on õigus igal ajal laenuleping üles öelda ja

nõuda laenusaajalt 90 päeva möödudes laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist.

VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-il Trofee tekkis laenu tagastamise kohustus 90

päeva möödumisel lepingute ülesütlemisest. Kuivõrd A. Söödile AS-i Trofee juhatuse

liikmena anti hagimaterjalid edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), nõustub kohus hageja

seisukohaga, et hiljemalt kohtule hagivastuse esitamisest 30.05.2014 (II kd, tl 166) on

laenulepingute ülesütlemine A. Söödile kätte toimetatud. Laenu tagastamise kohustus

tekkis seega mitte varem kui 28.08.2014. Hageja on esitanud viivise nõude 11.12.2014

hagiavalduse täienduses. Kohus loeb viivise nõude esitatuks alates 11.12.2014, sest

03.04.2014 esitatud hagiavaldusega, milles laenulepingud alles üles öeldi, ei saanud hageja

esitada viivise väljamõistmise nõuet alates selle hagi esitamisest.

Eeltoodu alusel mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 220 000

eurot, intressi 15 513.70 eurot ning viivise laenu tagastamisega viivitamise eest alates 11.

detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlast vastavalt VÕS § 113

lõige 1 teises lauses sätestatud intressimäärale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja taotleb enda menetluskulude kindlaksmääramist summas 10 353.70 eurot ning

nimetatud summas menetluskulude väljamõistmist solidaarselt kostjatelt.

Kostja Ivo Sööt on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt on hageja

õigusabikulud ülemäära suured ning kahe advokaadi kasutamine põhjendamatu. Ka märgib

I. Sööt, et sõitusid Tallinna ja Tartu vahel ei tohiks käsitada õigusabikuluna. Kuna tegemist

oli paari istungi ja hagi koostamisega, on I. Söödi arvates mõistlik õigusabikulu ca 1000

eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on osaliselt

põhjendatud, arvestades alltoodud seisukohti.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Tõendatud on hageja poolt

riigilõivu ja hagi tagamise riigilõivu tasumine summas 1 950 eurot (I kd tl 1). Nimetatu

tuleb kindlaks määrata hageja vajaliku ja vaidlustamata menetluskuluna.

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse

käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või

aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja

tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-112-09 otsuse p-s

17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada

erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu

õigust vms.

Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest

keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega (I

kd tl 2-12); vastuse määruskaebusele hagi tagamise kohta (I kd tl 112-115); nõude

täpsustamise avalduse (II kd tl 24, 26-27). Tsiviilasja menetluse käigus toimus kaks

kohtuistungit (III kd tl 95 ja tl 105-106) kestusega vastavalt 40 minutit ja 1 tund 10 minutit.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Käesoleval juhul

on esindaja tunnitasu olnud 140 eurot ilma käibemaksuta, seega on esindaja tunnitasu määr

olnud Riigikohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasust küll kõrgem, aga

seda mitte olulisel määral.

Hagejal on menetluse vältel olnud kolm esindajat. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-112-09 p-

s 17 leidnud, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt saab tulla kõne alla

eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses,

kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.

Mitme esindaja kasutamine käesolevas kohtuasjas ei saa kohtu hinnangul olla tingitud

tsiviilasja keerukusest: hageja nõue on esitatud laenulepingute ja käenduslepingute alusel,

mille sõlmimise üle vaidlust ei ole.

Arvestades eeltoodut: tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, menetluses koostatud ja

esitatud menetlusdokumentide hulk ei olnud suur (hagiavaldus, hagi tagamise avaldus,

hagiavalduse täiendus, vastus määruskaebusele) ning toimus kaks lühikest kohtuistungit,

on põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht 22 tundi summas 3 080 eurot (22 x

140). Kohus on seisukohal, et ajakulu 2 tundi kohtuistungiteks, 2 tundi istungiteks

ettevalmistumiseks, 14 tundi hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks, 2 tundi hagi

täiendamiseks ja 2 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks on piisav ajakulu

kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja puhul.

Asja materjalidest nähtuvalt taotleb hageja kostjatelt menetluskuluna muuhulgas Tartu

Maakohtu 31.08.2015 istungile sõiduks kulunud aja hüvitamist 10 tunni ulatuses summas

925 eurot ja sõidukulude 56.74 euro ulatuses hüvitamist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-13 p-is 13 selgitanud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144

p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja

teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2

järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja

kohtuistungile sõitmise ajakulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla vaid otsene

sõidukulu, s.o transpordikulu.

Seetõttu ei ole põhjendatud sõiduaja kulu hüvitamise kohustuse panemine vastaspoolele ja

hüvitamisele kuulub üksnes 56.74 eurot kohtuvälise kuluna, mille moodustavad bussi- ja

rongipileti ning takso- ja pangateenuse maksumus.

TsMS § 144 p 5 kohaselt on menetlusosalise kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi

tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja on esitanud kohtutäitur O.

Kutšmei 4 arvet 24. aprillist 2014, millega täideti 08.04.2014 hagi tagamise määrust. Hagi

tagati AS-i Trofee, Ivo Sööt, Alar Sööt ja Ludmilla Sööt suhtes. Kuivõrd AS-i Trofee osas

tuleb kohaldada TsMS §-s 168 lg 2 sätestatut: menetlus AS Trofee vastu esitatud nõudes

on lõpetatud, mille tõttu esitatud nõudega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda.

Esitatud arvete kohaselt on kohtutäituri tasu kolme kostja osas kokku (3x278) 834 eurot,

mis tuleb hageja menetluskuluna välja mõista kostjatelt solidaarselt.

TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulu.

Hageja esitatud arvetelt nähtub elektroonilisse äriregistrisse ja elektroonilisse

kinnistusraamatusse tehtud päringute tasu kokku 58 eurot. Hageja on koos hagiavalduse ja

hagi tagamise avaldusega esitanud kohtule kostjaid A., I. ja L. Sööti puudutavaid

kinnistusraamatu väljavõtteid 5 tk (I kd tl 64-65, 66-67, 69, 70, 71-73), seega kuulub

hagejale hüvitamisele tõendi saamise kulu (3x5) 15 eurot.

Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja

mõista 5 935.74 eurot, millest 1 950 eurot moodustavad riigilõivud, 3 080 eurot on

õigusabikulu, 56.74 eurot on esindajate sõidukulu, 834 eurot on kohtutäituri tasud ja 15

eurot on tõendite saamise kulu.

Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik