3-15-1302/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-1302

Otsuse kuupäev

24. september 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla 15. aprilli 2015

käskkirja nr 6-2/466 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Roman Gorodivski

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta rahuldamata Roman Gorodivski taotlus tõendi

kogumiseks,

s.o

valvekaamera

salvestise

väljanõudmiseks Tartu Vanglalt.

2. Jätta Roman Gorodivski kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 26. oktoober 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 15. aprilli 2015 käskkirjaga 6-2/466 karistati Roman Gorodivskit distsiplinaarkorras

Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.4 ja 7.1.56 süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega

viieks ööpäevaks. Distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et Roman Gorodivski kambri nr 1029 wc

prügikastist leiti 15. märtsil 2015 isevalmistatud veekeetja, mis oli valmistatud kahest rulli keeratud

fooliumipaberi ribast, mis olid omavahel ühendatud 2 pooliku žiletiteraga. Samuti leiti hulgaliselt

osaliste põletusjälgedega vatti, mis oli peidetud voodi otsas seina peal asuva toru vahele.

Roman Gorodivski esitas 15. aprillil 2015 Tartu Vanglale taotluse DNA-ekspertiisi tegemiseks,

mille Tartu Vangla jättis 23. aprilli 2015 rahuldamata. 27. aprillil 2015 esitas R. Gorodivski vaide

Tartu Vangla 15. aprilli 2015 käskkirja 6-2/466 kehtetuks tunnistamiseks ja DNA-ekspertiisi

tegemiseks. Tartu Vangla jättis 13. mai 2015 vaideotsusega nr 1-11/228-2 Roman Gorodivski vaide

rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 19. mail 2015 Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla vastu.

Kaebuse kohaselt taotleb R. Gorodivski Tartu Vangla 15. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/466

tühistamist.

Tartu Halduskohus võttis 30. juuni 2015 määrusega R. Gorodivski tühistamiskaebuse menetlusse

ning määras 28. augusti 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja märgib, et kambrist 1029 leitud keelatud esemed ei ole tema omad. R. Gorodivski ei

nõustu Tartu Vangla seisukohaga, et kambrist leitud keelatud esemed sai prügiämbrisse ja

raudplaadi ning radiaatori toru vahele panna tema, kuna ta viibis kambris üksi. Kaebaja märgib, et

ei viibinud läbiotsimise juures ega saa kinnitada, et kontrolliti kõiki kambri nurki ja nurgataguseid.

Kaebaja osutab, et viibib kambris 1029 alates 20. veebruarist 2015 ja isiklikku kambri läbiotsimist

ta ei teosta. Kambrisse paigutati vangistusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1-5 alusel ning tal keelati

kambris isiklike asjade kasutamine, sh tee, kohvi. Hiljem viibis samas kambris kartserrežiimil.

Kambris viibimise aja jooksul ei ole talle tehtud ettekannet seoses asjaoluga, et ta on kambris

suitsetanud või kasutanud ebaseaduslikku keedupulka tee/kohvi valmistamiseks. Kaebaja märgib, et

vanglas kasutatakse omatehtud keedupulkasid üksnes tule saamiseks (suitsetamiseks) või kuuma

joogi valmistamiseks, seega on arusaamatu, miks oleks tal vaja keedupulka ja vatti, kui ta neid ei

kasuta.

Kambris 1029 asuva prügikastiga samasugune prügikast asub koridoris kambri 1029 ja kambri 1028

uste vahel. Kuna kaebajale oli keelatud isiklike kööginõude kasutamine, siis jagati toitu talle

ühekordsetes nõudes, mis visati pärast söömist koridoris asuvasse prügikasti. Kaebaja osutab, et igal

esmaspäeval ja neljapäeval asetatakse loenduse ajal kambri prügikastid koridori, et koristaja saaks

need tühjendada, misjärel paigutatakse prügikastid kinnipeetavate poolt kambrisse tagasi. Kaebaja

prügikasti tõstab kambrisse tagasi korrapidaja. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et

korrapidaja võis ekslikult tõsta tema kambrisse tagasi koridoris oleva prügikasti, mille prügikoti all

oli omavalmistatud keedupulk. Kaebaja selgitab, et prügikotti prügikastist välja ei võeta, vaid prügi

üksnes kallatakse prügikastist välja ehk see, mis on koti all, see sinna ka jääb.

Kaebaja hinnangul ei olnud vanglal õigust keelduda DNA-ekspertiisi tegemisest põhjendusel, et see

ei ole antud asjas vajalik.

4. 4. septembril 2015 saabus kohtusse R. Gorodivski pöördumine, milles kaebaja taotleb, et kohus

nõuaks Tartu Vanglalt välja kambri 1029 videosalvestise perioodi 20. veebruar 2015 kuni 15. märts

2015 kohta. Videosalvestisega on võimalik tõendada, et kambrist leitud asjad ei ole kaebaja

valmistatud ning et ta ei kasutanud neid.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla

15. aprilli 2015 käskkiri nr 6-2/466 on õiguspärane.

Tartu Vangla märgib, et jääb 13. mai 2015 vaideotsuses nr 1-11/228-2 toodud seisukohtade juurde.

Distsiplinaarmenetluse käskkirjas nr 6-2/466 on selgelt väljatoodud, et kaebaja viibis

kartserirežiimil kambris 1029 üksinda. Samas kambris teostati läbiotsimine ka 3. märtsil 2015, mil

kambrist võeti ära keelatud esemed, seega said kaebaja kambrisse ja prügikasti 15. märtsil 2015

leitud esemed sattuda vaid R. Gorodivski kaudu. Ajal, mil kinnipeetav ei asu kambris, on kamber

suletud ja peale vanglateenistuse ametnike seal teisi isikuid ei käi. Ei ole eluliselt usutav, et kinnises

sektoris üksinda kambris paikneva kinnipeetava prügikasti viskab asju keegi teine peale

kinnipeetava enda.

Seoses R. Gorodivski väitega, et ta tõstis peale jalutuskäiku kambrisse tagasi koridoris oleva vale

prügikasti, märgib Tartu Vangla, et 15. märtsil 2015 ei pidanud kaebaja enne jalutamisele minekut

tõstma prügikasti kambrist välja. Seega asus prügikast sel ajal kaebaja kambris ning on välistatud,

et kaebaja prügikast sai minna vahetusse mõne teise prügikastiga.

Vastustaja osutab, et kuna 14. märtsil 2015 oli prügipäev, siis see tõenab, et kaebaja prügikastis said

olla ainult need esemed, mille kaebaja ise oli sinna eelnevalt pannud.

6. Vastustaja hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et põlemisjälgedega vatt ning isetehtud

veekeetja võisid kambris 3. märtsil 2015 toimunud läbiotsimise käigus jääda avastamata. Tartu

Vanglal ei ole põhjust kahelda, et eelnevalt toimunud läbiotsimist ei viidud läbi selleks tavapäraselt

osutatava põhjalikkuse ja hoolega ning jäeti kontrollimata prügikast või seina peal asuva toru vahe.

Kaebaja on ise tunnistanud, et 3. märtsil 2015 toimunud läbiotsimise tulemusel võeti temalt ära

värvilised pastapliiatsid.

Vastustaja kinnitab, et kambrite nr 1029 ning 1028 vahel paikneb koridoris tõesti sarnane prügikast

ning et kaebajale väljastati töökorralduslikult ühekordsed nõud, mis visati pärast kasutamist

koridoris asuvasse prügikasti. Aja möödumise tõttu aga ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas

prügikotte vahetati või kes konkreetselt prügikasti kambrisse tõstis, kuid vastustaja hinnangul on R.

Gorodivski väide prügikastide võimalikust sassi ajamisest ning teises prügikastis prügikoti all

asunud isetehtud veekeetja olemasolust äärmiselt ebatõenäoline. Tegemist on kinnise sektoriga, kus

kinnipeetavad liiguvad vaid koos saatjaga. Sellest tulenevalt ei ole teise kinnipeetava poolne

veekeetja prügikastis hoidmine võimalik.

7. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud Tartu Vanglal õigust DNA-

ekspertiisi läbiviimisest keelduda. R. Gorodivskil oli distsiplinaarmenetluse käigus piisav võimalus

esitada taotlus DNA-ekspertiisi teostamiseks. Kuna kaebaja ise vastavat taotlust enne talle karistuse

määramist ei esitanud, ei pidanud ta ise seda menetluslikult vajalikuks, seega puudub alus süüdistada

menetlejat uurimiskohustuse rikkumises.

Vastustaja märgib täiendavalt, et 15. märtsil 2015 leitud esemeid puudutasid peale leidmist erinevad

isikud, mistõttu oleks erinevate DNA-de identifitseerimine osutunud praktiliselt väga keerukaks, kui

mitte võimatuks. Tartu Vanglal on kaalutlusõigus tõendite kogumisel. Arvestades, et R. Gorodivski

viibis alates 20. veebruarist 2015 kambris üksinda, tema kambris peale vanglaametnike teisi isikuid

ei käinud, kambris oli 3. märtsil 2015 teostatud läbiotsimine ning kaebaja paiknes suletud sektoris,

ei olnud DNA-ekspertiisi läbiviimine Tartu Vangla hinnangul vajalik ega põhjendatud.

Kohtu seisukoht

8. R. Gorodivski hinnangul on teda vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud teo eest,

mida ta ei ole toime pannud. Sealjuures on distsiplinaarmenetluses jäetud kasutamata võimalus

kaebaja väidet kinnitavate tõendite, DNA ekspertiis ja elusektori koridori videosalvestis,

kogumiseks.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

9. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi.

VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese

julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda;

4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad

oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse

ametniku luba. Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos

olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega (VangS § 15 lg 3). Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt

aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud

tingimustele (VangS § 15 lg 4).

Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas (§ 641) toodud keelatud esemete

loetelus ei ole vahetult nimetatud veekeeduseadet ega vatti. Samas on keelatud esemed, millega saab

tekitada või on võimalik tekitada vigastusi (p 1) ja süütamisvahendid (p 3). Kinnipeetavale lubatud

on aga üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud asjad ja vanglateenistuse vahendusel soetatud

isiklikke asjad.

Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.4. kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed

ja p 7.1.56. kohaselt vatt. TVK seletuskirjas on osutatud, et isevalmistatud elektriseadmete puhul ei

saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla

vooluvõrku võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused, mis on ohuks vangla julgeolekule. Vatt

ohustab vangla üldist julgeolekut. Selle korrektne läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline

ning korrektse läbiotsimise tulemusena võivad jääda vati sisse peidetud esemed leidmata või siis

võib kaotada vatt oma hügieenilisuse. Samuti võivad läbiotsivad ametnikud ennast vati läbiotsimisel

vigastada, kui sinna sisse on peidetud mõni terav keelatud ese - nt nõel.

Seega on TVK kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses.

TVK p-d 7.1.4. ja 7.1.56. on kehtestatud kooskõlas VangS § 15 lg-s 2 vanglateenistusele antud

volitusega ega kaldu kõrvale VangS § 15 lg 4 tingimustest. Seetõttu TVK p-des 7.1.4. ja 7.1.56.

sätestatud keelu rikkumise eest on õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis alates 20. veebruarist 2015 Tartu Vangla kambris 1029.

R. Gorodivski oli paigutatud nimetatud kambrisse üksi. Tegemist on lukustatud kambriga ning

vaidlusalusel ajal kohaldati kaebaja suhtes kartserirežiimi. Kambris korraldati läbiotsimine 3.

märtsil 2015. Selle käigus võeti kaebajalt ära värvipliiatsid. Uuesti toimus kambris läbiotsimine 15.

märtsil 2015. Läbiotsimisel leiti kambrist isevalmistatud veekeetja ning vatti.

11. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja viibis kambris üksinda, teistel kinnipeetavatel puudus

võimalus kambrisse siseneda ning kambrit oli pärast kaebaja kambrisse paigutamist juba läbi otsitud,

asus vastustaja distsiplinaarmenetluses põhjendatult seisukohale, et kambrist leitud esemed olid R.

Gorodivski valduses. Eluliselt usutavate alternatiivide puudumisel puudus vajadus asjade valdaja

selgitamiseks täiendavate tõendite kogumiseks vaatamata sellele, et kaebaja eitas seotust leitud

asjadega. 15. märtsil 2015 toimunud läbiotsimise ajaks oli R. Gorodivski kambris viibinud enam kui

kolm nädalat, mistõttu on vähetõenäoline, et ta ei olnud teadlik kambrist leitud esemetest. Samuti

nõustub kohus vastustajaga selles, et puudub põhjus arvata, et 15. märtsil 2015 leitud esemed jäid

avastamata 3. märtsil 2015 samas toimunud läbiotsimisel.

Väidet leitud esemete endale mittekuulumisest saab pidada ennastõigustavaks, Sellisel väitel puudub

menetluses arvestatav kaal, kui tõendid seda ei toeta ja väide ei ole ka eluliselt usutav. Kaebaja ei

esitanud distsiplinaarmenetluses selgitust selle kohta, kuidas keelatud esemed kambrisse võisid

sattuda. Seega ei tõusnud distsiplinaarmenetluses vajadust kaebaja versiooni kontrollimiseks

tõendite kogumiseks. R. Gorodivskit oli nõuetekohaselt teavitatud distsiplinaarmenetluse

alustamisest (tl 38), samuti oli talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 36 pöördel).

Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma seisukoha esitamiseks distsiplinaarmenetluses. Pärast

vaidlustatud käskkirja andmist tõendi kogumise taotlus ning selgitused eseme võimaliku päriolu

kohta on esitatud hilinenult. Vastustaja ei pidanud nendega arvestama.

12. Kohtumenetluses tuleb kontrollida, kas vaidlustatud käskkiri on õiguspärane selle andmise aja

seisuga. Hiljem ilmnenud asjaolud, mis ei pidanud vastustajale distsiplinaarkaristuse määramise ajal

teada olema ei mõjuta üldjuhul hinnangut käskkirja õiguspärasusele. Sel põhjusel puudub kaebaja

taotletud DNA ekspertiisil ja valvekaamera salvestisel tähendus ka kohtumenetluses. Vastavalt jääb

rahuldamata kaebaja taotlus valvekaamera salvestise väljanõudmiseks.

13. Kohus on seisukohal, et DNA ekspertiisi määramine ja valvekaamera salvestise uurimine ei

oleks asjas vajalikud ka juhul, kui nende tõenditega saaks arvestada distsiplinaarmenetluse tulemuse

kohtulikul kontrollil. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus veekeeduseadet on pärast selle

leidmist puudutanud erinevad isikud ei saa pidada tõenäoliseks, et ekspertiis annab ühese vastuse

küsimusele, kas kaebaja on eset puudutanud või mitte. Ka juhul, kui ekspertiis ei kinnitaks kaebaja

seotust leitud esemega ei välistaks see siiski eseme kuulumist kaebajale näiteks juhul, kui kaebaja

on eset hoolikalt pesnud.

Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks kaebaja selgitust prügiurni võimaliku vahetuse kohta kaebaja

kambri ukse taga olnud prügiurniga. Esiteks, vastustaja kinnitusel puudus teistel kinnipeetavatel

võimalus elusektsiooni koridoris asuva prügiurni prügikoti alla esemete paigutamiseks. Teiseks on

kaebaja märkinud, et tema kambris oli punast värvi mõranenud prügikast. Isegi, kui kambri ukse

taga oli sama värvi prügikast ei saa pidada tõenäoliseks, et viimane oli mõranenud sedavõrd

sarnaselt, et kaks prügikasti olid identse välimusega. Kui kaebaja oli märganud prügikasti mõra,

oleks ta märganud ka prügikastide vahetust. Kaebaja ei ole seda aga isegi kindlasõnaliselt väitnud.

Seetõttu oleks ebaproportsionaalne kaebaja versiooni kontrollimiseks mitme päeva videosalvestise

uurimine.

Kohus osutab siinjuures veel sellele, et kaebaja ei ole selgitanud vati sattumist tema kambrisse.

14. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et enne keelatud esemete leidmist ei ole tuvastatud nende

kasutamist. Kaebajat ei ole karistatud keelatud esemete kasutamise eest. Isegi kui kaebaja esemeid

ei kasutanud, ei muuda see fakti, et esemed kaebaja kambrist leiti.

Kaebaja kahtlus, et 3. märtsil 2015 toimunud läbiotsimine ei olnud piisavalt põhjalik, on oletuslik.

Ainuüksi kahtluse pinnalt ei saa eeldada, et varasemal läbiotsimisel vaidlusalused esemed leidmata

jäid. Vastustaja on kinnitanud, et esemed leiti kohtadest, mida on varemgi peidikutena kasutatud ja

mida kambri läbiotsimisel kontrollitakse. Vastupidiste tõendite puudumisel eeldab kohus, et ka

varasem läbiotsimine viidi läbi piisava põhjalikkusega.

15. Kaebaja ei ole vaidlustanud vaidlustatud käskkirjaga määratud karistuse liiki ega määra. Ka

kohtule ei ole karistuse ebaproportsionaalsus äratuntav. Olukorras, kus isikut on varasemalt

distsiplinaarkorras korduvalt karistatud ja ta paneb toime uue raske rikkumise, saab kartserikaristuse

määramist sanktsiooni miinimumi lähedases määras pidada põhjendatuks.

16. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 15. aprilli 2015 käskkiri nr 6-2/466 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik