3-14-53241/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-53241 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 24.09.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Feliks Raudkett kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse 04.11.2014 korralduse nr 244 (p 1) tühistamiseks ja Mikitamäe Vallavalitsuse kohustamiseks uue otsuse tegemiseks Asja läbivaatamise viis ja aeg avalik kohtuistung, 04.09.2015 Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Feliks Raudkett; Mikitamäe Vallavalitsuse esindaja Tuulikki Laesson Resolutsioon Jätta Feliks Raudkett kaebus haldusasjas 3-14-53241 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 26.10.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Feliks Raudkett on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Mikitamäe Vallavalitsuse korraldust nr 244 04.11.2014. Asja materjalide kohaselt on Feliks Raudkett esitanud 07.05.2014 Mikitamäe Vallavalitsusele kaevetööde loa taotluse kanali puhastamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotluse puhkemaja püstitamiseks kaebajale kuuluval Tiigikivi kinnistul (46503:004:0269). Mikitamäe Vallavalitsus on pöördunud selgituse saamiseks Maa-ameti poole, kas Tiigikivi katastriüksuse maakatastrisse kantud kõlvikulise koosseisu, eelkõige õuemaa, andmed on õiged, millele on Maa-amet vastanud kirjaga nr 12.1-5/11079 01.08.2014.

Mikitamäe Vallavalitsus on korraldusega nr 186 19.08.2014 otsustanud mitte väljastada kirjalikku nõusolekut puhkemaja ehitamiseks taotluses märgitud asukohta. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud korraldust Põlva Maavalitsuses ning Põlva maavanem on teinud otsustusega 3- 2/2014/3061-1 06.10.2014 ettepaneku viia Mikitamäe Vallavalitsuse korraldus nr 186 19.08.2014 vastavusse õigusnormidega, kuna korraldus ei olnud kookõlas haldusmenetluse seadustiku (HMS) §-ga 56.

Mikitamäe Vallavalitsus on teinud korralduse nr 244 04.11.2014, millega on tunnistatud kehtetuks Mikitamäe Vallavalitsuse korraldus nr 186 19.08.2014 „Kirjaliku nõusoleku taotluse mitterahuldamine“ ja asunud seisukohale, et Tiigikivi katastriüksusel ei ole reaalselt sellises ulatuses õuemaad nagu praegune katastriüksuse eksplikatsioon kajastab. Kehtiv Tiigikivi katastriüksuse eksplikatsioon on koostatud silmas pidades ehitustegevuse võimalikkust asukohas, kus tegelikult on looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 2 tähenduses ehituskeeluvöönd. Korraldusega on otsustatud mitte väljastada kirjalikku nõusolekut puhkemaja ehitamiseks taotluses määratud asukohta Tiigikivi kinnistule. Feliks Raudkett esitas korraldusele vaide ning Mikitamäe Vallavalitsuse korraldusega nr 265 25.11.2014 on jäetud Feliks Raudkett poolt esitatud vaie rahuldamata.

22.12.2014 on Feliks Raudkett pöördunud halduskohtu poole, milles palub kohtul tunnistada Mikitamäe Vallavalitsuse korraldus nr 244 04.11.2014 kehtetuks (tühistada) ja anda välja uus nõustuv haldusakt kaebajale.

Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 06.01.2015 kaebuse menetlusse võtnud ja määranud kindlaks vastustaja ja küsinud seisukohta kaebusele. Vastustaja on leidnud, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, lisaks leiab vastustaja, et kohustamiskaebusega ei saavuta kaebaja oma eesmärki ning tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata või tagastada.

Kohtumäärusega 29.01.2015 on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks lähtuvalt sellest, et isik on läbinud kohtueelse menetluse ja seetõttu esitas kaebuse lähtuvalt vaideotsuse teatavakstegemise ajast. Kohus asus seisukohale, et asi tuleb läbi vaadata sisuliselt.

Kaebaja on oma 07.05.2014 pöördumises esitanud vallale kaevetööde loa taotluse kanali puhastamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotluse puhkemaja püstitamiseks. Kaebaja on soovinud kohtus vaidlustada puhkemaja ehitamiseks kirjaliku nõusoleku mitteandmist, see on Mikitamäe Vallavalitsuse korralduse nr 244 p 1 04.11.2014, millega on otsustatud mitte väljastada kirjalikku nõusolekut puhkemaja ehitamiseks Tiigikivi kinnistule.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud haldusmenetluse norme, kuna vastustaja ei ole korrektselt teavitanud kaebajat menetluse alustamisest ega menetluse viivitamise põhjustest. Kaebaja märgib, et temale kuuluval kinnistul on õuemaad 2687 m2, sealhulgas ehitiste alune maa 16 m2 ning uue hoone asukoht ei jää veekaitsevööndisse. Kaebaja arvates tuleks vastustajal rakendada LKS § 38 lg 4 p1 sätet, mis kehtis kuni 31.07.2014 ning väljastama kirjaliku nõusoleku puhkemaja ehitamiseks. Kaebaja kinnitab, et tegelikkuses on Tiigikivi katastriüksusel looduses asuv õuemaa kooskõlas eksplikatsioonil kajastatud ulatuses. Kaebaja viitab HMS § 5 lg 5, mille kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, tuleb kohaldada menetluse alguses kehtivaid norme. Kohtuistungil märgib kaebaja, et vastustaja on viivitanud tema taotluse läbivaatamisega, et kohaldada uut 01.08.2014 kehtima hakanud LKS § 38 lg 4 p 1 sätet.

Kaebaja taotleb tühistada Mikitamäe Vallavalitsuse korraldus nr 244 04.11.2014 ja anda välja uus nõustuv haldusakt Feliks Raudketile (Raudkett). Kohtuistungil on kaebaja taotlenud kaevatava haldusakti tühistamist punkti 1 osas ja taotlenud võimalusel ka haldusorgani kohustamist.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja ei nõustu kaebusega ning oma vastuses kohtule on taotlenud kaebuse tagastamist, läbivaatamata jätmist ning alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil taotleb vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on esialgselt vaidlustanud kaebetähtaega ning leiab, et kohustamiskaebusega ei saavuta kaebaja oma eesmärki. Vastustaja on viidanud LKS § 38 lg 4 p 1. Tühistamiskaebust peab vastustaja ainetuks. Vastustaja ei pea õigeks kaebaja väidet selle kohta, et korralduse tegemise ajal kuuluks kohaldamisele LKS § 38 lg 4 p1 enne 01.08.2014 kehtinud redaktsioon. Vastustaja seisukohalt puudutab HMS § 5 lg 5 regulatsioon norme, mis reguleerivad haldusorgani poolt läbiviidava haldusmenetluse korraldust. Vastustaja on märkinud, et Tiigikivi maaüksusel 2013. aastal ehitisregistrisse kantud grillimaja ja välikäimla looduskaitseseaduse mõistes ei tekita õuemaad. Tiigikivi maaüksusele ei ole võimalik ehitada kaebaja poolt soovitud puhkemaja, puhkemaja ehitamine jääks ehituskeeluvööndisse.

Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et kaebaja on jaganud oma kinnistu kolmeks, ühel kinnistul oli peale ehitatud elamu, mille kaebaja võõrandas. Vald on aktsepteerinud grillimaja ja välikäimla olemasolu, kuid puhkemaja ehitamine ei ole võimalik, kuna kaebaja tahab ehitada veekaitsevööndisse. Vastustaja esindaja märgib, et kaebaja peaks kaaluma võimalust detailplaneeringu algatamiseks, mille läbi oleks võimalik vähendada ehituskeeluvööndit.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2.Kaebaja on taotlenud Mikitamäe Vallavalitsuse korralduse nr 244 p 1 04.11.2014 tühistamist ja kohustada vastustajat nõustuva haldusakti väljaandmiseks. Kaebaja seisukohalt on vastustaja viivitanud kaebajale vastamisega põhjusel, et kohalduks LKS § 38 lg 4 p1 uus säte, mis hakkas kehtima alates 01.08.2014, kaebaja on taotluse esitanud 07.05.2014, mil kehtis seaduse vana redaktsioon. Kaebaja on viidanud ka HMS § 5 lg 5 ning märgib, et kohaldama oleks pidanud taotluse ajal kehtivat LKS § 38 lg 4 p 1 redaktsiooni, kuna redaktsioon on muutunud asja menetlemise ja otsustuse tegemise ajal.

3.Tulenevalt LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasutuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Kuni 31.07.2014 kehtiva redaktsiooni kohaselt oli seadusesätte sõnastuses sõna elamu asemel sõna ehitis. Kohus märgib, et HMS § 5 lg 5 antud asjas ei kohaldu, kuna eelnimetatud säte reguleerib olukorda kui muutuvad menetlusnormid asja menetlemise ajal. Antud juhul on muutunud asja menetlemise ajal LKS § 38 lg 4 p 1, mis on materiaalõiguslik norm. Looduskaitseseaduse eelnimetatud säte muutus pärast taotluse esitamist, kuid kehtis juba ajal, mil vastustaja tegi oma esialgse korralduse nr 186 19.08.2014, millega oli otsustatud mitte väljastada kirjalikku nõusolekut puhkemaja ehitamiseks Tiigikivi kinnistul. Kaebaja sooviks on saada nõusolekut puhkemaja ehitamiseks.

4.Kohus märgib, et vastustaja ei ole pahatahtlikult asja menetlemisega venitanud ja on rakendanud uurimisprintsiipi asjaolude väljaselgitamiseks, mistõttu on pöördutud selgituste saamiseks Maa-ameti poole küsimusega, kas Tiigikivi katastriüksuse maakatastrisse kantud kõlvikulise koosseisu, eelkõige õuemaa, andmed on õiged, millele on Maa-amet vastanud kirjaga nr 12.1-5/11079 01.08.2014. Mikitamäe Vallavalitsus on ka kaebajat teavitanud teavitusega 7.2.13/312-2, et seoses taotluse lahendamisega on vajalik välja selgitada olulise tähendusega asjaolud ning teavitatud on ka, et menetlus võtab rohkem aega kui arvestatud, mistõttu ei ole võimalik taotlust lahendada ettenähtud tähtaja jooksul. Seega tekkis vastustajal vajadus täiendavate tõendite saamiseks, mis tingis asja pikema menetluse, samuti on vald pöördunud Keskkonnaameti poole asjaolude täpsustamiseks.

5.Pärast 01.08.2014 kehtiva LKS § 38 lg 4 p 1 järgi ei laiene ehituskeeld hajaasutuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Mikitamäe Vallavalitsus on kaebaja vaiet lahendades tuginenud seadusemuudatuse seletuskirjale ja märkinud, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ei laiene varem kehtinud regulatsiooniga võrreldes ehituskeeld hajaasutuses olemasoleva elamu (varem kehtinud redaktsioonis ehitise) õuemaale ehitatavale uuele hoonele või rajatisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Seega on seaduseandja eesmärk olnud ehituskeeluvööndisse ehitamise erandi täpsustamine, mitte uue piiravama regulatsiooni kehtestamine.

6.Antud hetkel on vastustaja kindlaks teinud, et kaebaja sooviks on ehitada puhkemaja veekaitsevööndisse. Vastustaja sõnutsi on kaebaja oma kinnistu kolmeks jaganud ning ühel neist on olnud elamu, mille kaebaja on võõrandanud ning pärast kinnistu ärajagamist kolmeks ei saa olla seal enam õuemaad. Kaebaja sooviks on ehitada puhkemaja, mis jääb ehituskeeluvööndisse. Vastustaja on pakkunud välja võimalust algatada detailplaneering ning selle kaudu võib õnnestuda vähendada ehituskeeluvööndit, et kaaluda veelkord puhkemaja ehitamise võimalust.

7.Asja materjalide kohaselt on Tiigikivi maaüksusel paiknevad ehitised kaebaja poolt esitatud ehitise teatise alusel 2013. aastal ehitisregistrisse kantud grillmaja ja välikäimla ning vastustaja on õigesti märkinud, et õuemaa looduskaitseseaduse mõistes ei teki välikäimla ega grillmaja juurde. Õuemaa on mõiste, mida kasutavad erinevad seadused nii maksustamis-, maamõõtmiskui ka keskkonnavaldkonnas, kuid mille selget määratlust pole üheski õigusaktis antud. Õuemaaks saab lugeda maaomaniku aktiivses kasutuses olevat maad – hooned ja ehitised, mis oma kasutusotstarbelt mõjutavad maaüksuse sihtotstarvet.

8. Kohus märgib, et antud asjas ei oma tähtsust, mis sihtotstarbega Tiigikivi maaüksus on, ei oma ka tähtsust kumba LKS § 38 lg 4 p 1 redaktsiooni rakendada, kas enne 31.07.2014 kehtinud redaktsiooni või praegu kehtivat, kuna asja materjalide kohaselt soovib kaebaja ehitada puhkemaja ehituskeeluvööndisse. Kuna ehitada soovitakse veekaitsevööndisse, tuleks algatada detailplaneering, et selle menetluse käigus oleks võimalik kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamist ja puhkemaja ehitamise võimalikkust.

9.Rahuldamata jääb kaebaja nõue tühistada Mikitamäe Vallavalitsuse korralduse 244 p 1, kuna Mikitamäe Vallavalitsus on õiguspäraselt toiminud ja jätnud põhjendatult kirjaliku nõusoleku andmata puhkemaja ehitamiseks , kuna kehtiv Tiigikivi katastriüksuse eksplikatsioon on koostatud silmas pidades ehitustegevuse võimalikkust asukohas, kus tegelikult on looduskaitseseaduse § 38 lg

1 p 2 tähenduses ehituskeeluvöönd. Tulenevalt LKS § § 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal - mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal

100 meetrit. Vastustaja poolt 27.08.2015 esitatud tõendi kohaselt (maakatastri kitsenduste väljavõte) arvutatakse Peipsi järve vööndeid nii rannast kui ka Peipsi järve osaks olevast kanalist arvates.

10. Täiendavalt märgib kohus, et kaevatav korraldus on vormiliselt selge ja üheselt mõistetav, piisavalt motiveeritud ja vastab haldusmenetluse seadustiku sätestatud nõuetele.

11.Rahuldamata jääb ka kaebaja nõue Mikitamäe Vallavalitsuse kohustamiseks anda kaebajale välja uus nõustuv haldusakt, kuna selleks puudub õiguslik alus. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul kui kohus oleks kaevatava korralduse p 1 tühistanud, ei oleks kohus saanud teha ettekirjutust kaebaja suhtes nõustuva haldusakti andmiseks, kohus oleks saanud teha ettekirjutuse asja uueks menetlemiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata

12.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

13.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Mikitamäe Vallavalitsus ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik