1-15-6569/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-6569

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2015. a.,Tallinn

Kohtuasja number

1-15-6569

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. septembri 2015. a otsus H.M-i

süüdistuses KarS § 4231 ja 424 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav H.M

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava H.M-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. septembri 2015. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.M süüdi KarS § 4231 ja § 424 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 5 kuuks. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2010. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 3 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks 3 päevaks algusega 22. aprillist 2015. Karistusest loeti kantuks 1 päev.

2. H.M tunnistati süüdi selles, et tema juhtis tahtlikult ja süstemaatiliselt 14.03.2015 kella

19.50 ajal Tallinnas Vilde teel mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXX, 02.04.2015 kella 23.55 ajal Tallinnas Olevimäe tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXX ning 20.04.2015 kella 00.30 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria 2(4) mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema olles juhtinud 14.03.2015 mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXX, 02.04.2015 mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXX ning 20.04.2015 mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt 22.04.2015 kella 00.35 ajal Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. H.M pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema juhtis tahtlikult 22.04.2015 kella 00.35 ajal Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXXXX, olles joobeseisundis (joobeseisund amfetamiinist, metamfetamiinist ja alprasolaamist), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. H.M pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.M , kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Taotlust põhjendab sellega, et maakohus ei oleks tohtinud talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõista, sest kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud Harju Maakohtu 13. mai 2015. a kohtumäärus, millega pöörati H.M-ile mõistetud karistus täitmisele, veel jõustunud. Teoreetiliselt oli võimalus, et see määrus ei jõustugi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 KrMS § 318 lg 4 alusel võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuna süüdistatav leiab oma apellatsioonis, et maakohus on talle mõistnud karistuse, mida seadus ette ei näe, siis oli kohtukolleegiumi hinnangul süüdistataval õigus maakohtu otsuse peale apellatsioon esitada.

4.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud

apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse 3(4) põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.3 KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr. KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Käesolevas asjas on prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel 13. augustil 2015 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt suurendatakse H.M-ile mõistetavat karistust (5 kuud) KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2010. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

7 kuu 3 päeva võrra ja mõistetakse liitkaristuseks 1 aasta 3 päeva vangistust (tl 99-100). 8. septembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et H.M on kohtule kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ning ta on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult (tl 105). Apelleeritud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt ongi maakohus talle sellise karistuse mõistnud (tl 49-50). Seega on maakohtu otsus H.M-ile karistuse mõistmise kohta kooskõlas varem sõlmitud kokkuleppega. Kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). KrMS § 248 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi ja määraga. Seega puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Seda on sedastanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 ja 9. aprilli 2012. a otsus nr 3-1-1-8-12. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsusega kinnitatud kokkulepe, sealhulgas H.M-ile mõistetud liitkaristuse osas on kooskõlas KarS § 65 sätetega. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrusega vabastati H.M talle Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2010. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Katseaeg pidi lõppema 8. detsembril 2015. H.M pani käesolevad kuriteod toime katseajal. Seetõttu mõistis maakohus H.M-ile põhjendatult KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, suurendades mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai

201. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 3 päeva võrra ja mõistis liitkaristuseks vangistuse 1 aastaks 3 päevaks. Harju Maakohtu 13. mai 2015. a määrusel, millega pöörati H.M-ile mõistetud karistus 7 kuud 3 päeva täitmisele, ei ole käesoleva kohtuasjaga mingit seost, sest H.M-ile mõistetud karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldaja ettekande põhjal seetõttu, et ta ei järginud kontrollnõudeid ja tarvitas narkootikume. Kuna H.M pani 4(4) käesolevad kuriteod toime katseajal, siis pidi maakohus kohaldama H.M-ile karistuse mõistmisel KarS § 65 lg 2 sätteid vaatamata Harju Maakohtu 13. mai 2015. a määruse olemasolule. Lisaks sellele ei vasta tõele H.M-i väide, et 8. septembril 2015 ei olnud Harju Maakohtu 13. mai 2015. a kohtumäärus jõustunud. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et Harju Maakohtu 13. mai 2015. a kohtumäärus jõustus 8. septembril seoses sellega, et Riigikohus ei võtnud H.M-i kaitsja määruskaebust menetlusse.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Seega on H.M-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola