3-14-52039/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52039 Haldusasi LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV kaebused Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebajate 23.07.2014 taotlus uuesti lahendada ning arvutada kaebajate pensionid ümber alates 01.04.2013 ja 24.01.2014. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2015. a otsus Menetlusosalised Kaebajad – LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebajate 26.08.2015 taotlus peatada haldusasja nr 3-14-52039 menetlus.

2. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52039 ja teha asjas uus otsus, millega jätta LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-14-52039 2(4) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV esitasid 23.07.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse oma pensionide ümberarvutamiseks vastavalt 01.04.2013 ja 24.01.2014 Riigikontrollis kehtima hakanud ametipalkadele.

Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2014 kirjaga nr 6-9/9494 keelduti taotlejate pensionide ümberarvutamisest.

2. LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV esitasid Tallinna Halduskohtule 10.09.2014 kaebused Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks lahendada kaebajate 23.07.2014 taotlust uuesti lahendada ning arvutada ümber kaebajate pensionid alates 01.04.2013 ja 24.01.2014. Samuti taotlesid kaebajad riigikontrolli seaduse (RKS) § 55 lg 1 kohaldamata jätmist ja põhiseadusevastaseks tunnistamist osas, millest lähtuvalt ei arvutata alates 01.01.2013 Riigikontrolli ametnike pensioneid vastava ametikoha ametipalga muutmisel ümber.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2015 otsusega kaebused, tunnistas RKS § 55 lg-d 1 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata osas, milles need ei võimaldanud alates 01.01.2013 ümber arvutada seniseid Riigikontrolli ametnike pensione lähtuvalt 01.04.2013 ja 24.01.2014 jõustunud Riigikontrolli ametnike ametipalkadest, ning kohustas Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebajate avaldused uuesti läbi ja arvutama kaebajatele määratud Riigikontrolli ametniku pension RKS § 55 lg 1 alusel ümber. Kohus mõistis Sotsiaalkindlustusametilt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 5000 eurot.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.05.2015 otsusega nr 3-4-1-1-15 jäeti Tallinna Halduskohtu 28.01.2015 taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV kaebus rahuldamata ning menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohus rahuldas kaebajate tühistamisja kohustamistaotlused üksnes põhjusel, et tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata RKS § 55 lg-d 1 ja 4 osas,

3-14-52039 3(4) milles need ei võimaldanud alates 01.01.2013 ümber arvutada seniseid Riigikontrolli ametnike pensione. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud halduskohtu taotlust ning leidis RKS § 55 lg-d 1 ja 4 põhiseadusega kooskõlas olevat. Seega kuuluvad RKS § 55 lg-d 1 ja 4 kaebajate osas kohaldamisele. RKS § 55 lg 1 kohaselt on kuni 01.01.2013 kehtinud Riigikontrolli seaduse alusel Riigikontrolli ametniku pensioni saaval isikul õigus pensionile kuni 01.01.2013 kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas ja RKS § 55 lg 4 kohaselt kuulub Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseerimisele iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Kaebajatele on Riigikontrolli ametniku pension määratud enne 01.01.2013 ja kuni nimetatud kuupäevani on neile määratud pensioni selle suuruse arvutamise aluseks olnud Riigikontrolli ametniku ametipalga muutumisel ümber arvutatud. Alates 01.01.2013 kaebajate pensione Riigikontrolli ametniku ametipalga muutumisel ümber ei arvutata, vaid neile rakendub RKS § 55 lg 4, mille kohaselt neile määratud Riigikontrolli ametniku pensioni indekseeritakse igal aastal 1. aprilliks. Eelnimetatud indekseerimised on Sotsiaalkindlustusameti poolt teostatud ja nimetatud asjaolu ei ole kaebajad vaidlustanud. RKS § 547 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse Riigikontrolli ametniku pensioni määramisele ja maksmisele RPKS-s sätestatud korda, kui RKS ei sätesta teisiti. Ka RPKS-st ei tulene põhimõtet, mis näeks ette pensionide ümberarvutamise viisil, mida taotlevad kaebajad.

Lähtudes eeltoodust on kaebajatele määratud Riigikontrolli ametniku pensioni indekseerimine alates 01.01.2013 iga aasta 1. aprilliks RPKS § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga õiguspärane ning puudub seaduslik alus kaebajatele määratud Riigikontrolli ametniku pensioni ümberarvutamiseks.

6. LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV võtavad kirjalikus vastuses Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse teadmiseks ega vaidle sisuliselt sellele vastu. Kaebajate hinnangul pole riigivõim ametipensionide üleviimisel indekseerimisele taganud hea halduse tava järgimist, nagu seda eeldab põhiseaduse §14.

Kaebajad esitasid 26.08.2015 ringkonnakohtule taotluse peatada haldusasja menetlus kuni õiguskantsler on läbi viinud vastava menetluse või kaebajate probleem on saanud lahenduse Euroopa Inimõiguste Kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesoleval juhul ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, et kaebajatele on Riigikontrolli ametniku pension määratud enne 01.01.2013 ning kuni nimetatud kuupäevani arvutati Riigikontrolli ametniku pensione pensioni määramisel suuruse arvutamise aluseks olnud Riigikontrolli ametniku ametipalga muutumisel ümber. RKS 01.01.2013 jõustunud redaktsioon aga ei näe enam ette ametipalga muutumisel Riigikontrolli ametniku pensioni ümberarvutamist. RKS § 55 lg 4 kohaselt indekseeritakse Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, iga aasta 1. aprilliks RPKS § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga ja Riigikontrolli ametniku ametipalga muutumisel neid ümber ei arvutata. Seega on kaebajate pension arvutatud kooskõlas kehtiva RKS-ga.

8. Õige on vastustaja osundus, et halduskohus rahuldas kaebajate tühistamisja kohustamistaotlused üksnes põhjusel, et tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata RKS § 55 lg-d 1 ja 4 osas, milles need ei võimaldanud alates 01.01.2013 ümber arvutada seniseid Riigikontrolli ametnike pensione lähtuvalt 01.04.2013 ja 24.01.2014

3-14-52039 4(4) kehtivatest Riigikontrolli ametnike ametipalkadest. Riigikohus aga asus seisukohale, et enne 01.04.2013 Riigikontrolli ametniku pensionile jäänud isikute põhiõigusi ei ole indekseerimise süsteemile üleminekul riivatud ning kaebajad ei saa eeldada, et nende pension peab olema täpselt sama suur, kui pärast nimetatud kuupäeva Riigikontrolli ametniku pensionile jääjatel, st ümberarvutamise süsteemilt indekseerimise süsteemile üleminekust tingitud erinevaks kohtlemiseks esineb mõistlik ja asjakohane põhjus ning erinev kohtlemine ei ole meelevaldne. Seega on vastustaja kaebajatele pensioni määramisel juhindunud kehtivast ning põhiseadusega kooskõlas olevast seadusest, mistõttu on Sotsiaalkindlustusameti keeldumine (Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2014 kiri nr 6-9/9494) õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebajad esitasid 26.08.2015 ringkonnakohtule taotluse peatada haldusasja menetlus, kuni õiguskantsler on läbi viinud menetluse või kaebajate probleem on saanud lahenduse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Taotlusele lisatud 21.08.2015 avaldusest õiguskantslerile nähtub, et kaebajad on palunud õiguskantsleril kontrollida, kas riigivõim on ametipensionide indekseerimisele üleviimisel taganud hea halduse tava järgimise, ning taotlenud Riigikogule ettepaneku tegemist RKS muutmiseks nii, et see välistaks Riigikontrolli ametipensionide saajate vanusepõhise diskrimineerimise. Ringkonnakohus märgib, et alused käesoleva menetluse peatamiseks puuduvad. HKMS § 94 kohaselt võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Praeguses asjas selliseid olulisi asjaolusid, mis takistaksid või raskendaksid menetlusosalistel menetluses osaleda, ei esine. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada asja menetluse, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt selle asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Käesoleval juhul on Riigikohus kontrollinud RKS § 55 lg-te 1 ja 4 põhiseaduspärasust osas, mis asendasid Riigikontrolli ametniku pensioni ümberarvutamise süsteemi indekseerimise süsteemiga, st vaidluse eset puudutavas osas. Riigikohtu otsus on lõplik. Asjaolu, et kaebajad on esitanud avalduse õiguskantslerile seoses pensioni arvestamise põhimõtete väidetava vastuoluga vanuselise diskrimineerimise keeluga, ei mõjuta käesoleva haldusasja lahendamist. Ka inimõiguste kohtu poole pöördumine ei mõjuta kaebajate õigusi käesolevas haldusasjas, sest Euroopa Inimõiguste Kohus ei tuvasta ega saagi tuvastada sellist asjaolu, mis oleks määrav siseriikliku õigusnormi kohaldamisel HKMS § 95 mõttes.

10. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 28.01.2015 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab LH, MK, RH, RK, EK, MK, LK, LK, KL, LL, EM, RO, MP, AP, MS, TS, JZ, JV, EV, MV ja MV kaebused rahuldamata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sotsiaalkindlustusamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebajate menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jäävad kaebajate endi kanda.

.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets