4-15-4043/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2015. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4043 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind,

liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi R.H (ik XXX) 201 lg 2 ja väärteoasi LS § § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.05.2015. a otsus Kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja PPA Lääne Prefektuuri esindaja Kristi Kostenok, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta a mata ja Pärnu pellatsioon rahulda Maakohtu 27.05.2015. a otsus sisuliselt

muutmata

, kuid teha täpsustus otsuse põhiosas, lugedes R.H väärtegude toimepanemise kuup maakohtu otsuses äevadeks 24. ja 25. mai 2015. a märgitud 24. ja 26. mai 2015. a asemel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul kirjalikult alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Pärnu Maakohtu 27.05.2015. a otsusega tunnistati R.H süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ning teda karistati 15 se arestiga. järgi KarS § 63 lg 1 alusel päeva pikku Kohus määras, et arest kuulub koheselt kandmisele algusega 25.05.2015. a kell 23.54. Kohus jättis rahuldamata kohtuvälise menetleja taotluse süüteo

konfiskeerida toimepanemise vahendina 535i XXX XXX. R.H sõiduauto BMW registrimärgiga

Põhjendades auto konfiskeerimata jätmist, märkis maakohus kuna väärtegude eest on

, et mõistetud kõige raskemat liiki karistus, siis ole R.H auto konfiskeerimine KarS § 83 lg

1 alusel otstarbekaks. Kohus leidis, et esmaseks abinõuks õiguskorra kaitsel peab olema

2 (4) karistus. Maakohus nentis, et järjestikku toimepanduiks saab lugeda ainult 24. mail ja 26. mail

k.a (tegelikult 25.05.2015. a ) – ringkonnakohtu täpsustus toime pandud väärtegusid. Enne 24. maid 2015. a on liiklusalased süüteod toime pandud 15. mail 2011. a, millede eest karistasid

kohus ja kohtuväline menetleja R.H vastavalt 13. juunil ja 19. septembril 2011. a (t.l. 21-22). Kohus leidis, et enam kui neljaaastase ajavahemiku tõttu ei ole õige 15. mai 2011. a süütegusid enam auto konfiskeerimise aluseks lugeda. Auto konfiskeerimist üksnes 2015. a mais toime pandud

väärtegude eest ei pidanud kohus õigeks.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni e menetleja, kes vaidlustab kohtuvälin kohtuotsust osas. mootorsõiduki konfiskeerimata jätmise Kohtuväline menetleja märgib esitatud apellatsioonis, et 27.05.2015. a kohtualluvusse saatmise määruses märkis järgmist: Kohtuväline menetleja leiab, et kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses jättes otsuse põhistamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse ,

lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud

asjaoludega. Vaidlustatavast otsusest ei ole arusaadav, , et kuidas kohus jõudis järelduseni konfiskeerimine ei ole põhjendatud.

Kohus märkis, et esmaseks abinõuks peab olema karistus, kuid antud juhul on tegemist korduvalt õigusrikkumisi toime pannud isikust. Kohus arvestas kahe viimase õigusrikkumisega, kuid seda, miks ta ei pea õigeks kahe väärteo eest sõiduki konfiskeerimist, ei ole selgitatud.

Menetlusalune isik ei oma juhtimisõigust, kuid ta soetas sellegi poolest mootorsõiduki

. Mootorsõiduki ost ei ole keelatud, kuid menetlusalune isik on enne ja peale seda juhtinud autot teadmisega, et ta ei oma juhtimisõigust. a rikkumised on aegunud, kuid samas näitab see 2011.

sama käitumismustrit, mitte tegude toimepanemise juhuslikkust. Pigem on juhuslik olnud R.H rikkumistelt tabamine. Lisaks tuleb arvestada, et viimased rikkumised on toime pandud järjestikku. See näitab ilmselget lugupidamatust õiguskorda ning R.H seda, et ta ta ei mõista juhtimisõiguse vajalikkust. 2011. a põhjustas mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides liiklusõnnetuse, mis on suuresti tingitud oskamatusest ja teadmatusest. Vaidlust ei ole selles, et KarS § 83 lg 1 lubab süü

teo toimepanemise vahendi konfiskeerida. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisel ei ole karistusseadustikus ega eriseaduses ette nähtud täiendavat regulatsiooni sõiduki konfiskeerimiseks.

Juhtimisõigust mitteomava juhina ohustab menetlusalune isik mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna juhtides enda ja teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Seega teeniks menetlusaluselt isikult sõiduki konfiskeerimine liiklusohutuse tagamise eesmärki. Konfiskeerimist võib pidada

õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, mistõttu ei ole võimalik seda ära võtta. Samas ei ole temale varem määratud rahatrahvid mõju avaldanud. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes V™S

§ 150 lg 1 p 7 ning § 148 p 3, § 152 palub kohtuvälise menetleja esindaja tühistada maakohtu otsus ja saata maakohtule uueks arutamiseks. väärteoasi

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb

maakohtu otsus jätta rahuldamata ja muutmata.

4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohtu otsus on konfiskeerimise osas põhjendamata. Kuigi maakohtu põhistus on napp, on selles selgitatud, miks ei pidanud kohus vajalikuks konfiskeerimise kohaldamist. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, s.t

3 (4)

see, millistele asjaoludele kohus tugines ning millised järeldused neist tegi, on otsuse põhjenduste alusel arusaadav.

5. sõiduauto BMW 535i konfiskeerimata

Ka leiab ringkonnakohus, et R.H-lt jätmine on põhjendatud ja õiguspärane. KarS § 83 lg 1 näeb ette, et kohus võib konfiskeerida

tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Seega ei tähenda isiku karistamine süüteo eest, et sellega kaasneb igal juhul

süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Kelleltki talle kuuluva eseme konfiskeerimine kujutab endast isiku omandiõiguse tugevat riivet.

Käesoleval juhul nähtub toimikus olevast müügilepingust, et R.H ostis auto, mille konfiskeerimist taotletakse, 14. augustil 2014. a 1800 euro eest (toim.l. 8). Kuigi võib eeldada,

et vahepealse aasta jooksul on auto väärtus langenud, taotletakse siiski sellise eseme konfiskeerimist, mille väärtus jääb samasse suurusjärku väärteo eest ette nähtud maksimaalse rahatrahviga (1200 eurot) või ületab seda. Sellest tulenevalt on konfiskeerimine põhjendatud

juhul, kui esineb oht, et isik võib sama vahendit kasutades ka edaspidi panna toime uusi süütegusid ning et seda ohtu ei ole võimalik tõrjuda muude meetmetega.

Maakohus pidas oluliseks seda, et eelmised liiklusalased süüteod enne käesoleval aastal toimepanduid pärinevad 2011. aastast, s.t R.H väärtegude toimepanemise vahele jääb

4-aastane periood. Maakohus leidis, et 2011. a toime pandud od ei saa enam liiklusalased süüte konfiskeerimiseks alust anda. Ringkonnakohus nendib, et kuigi selle ohu hindamisel, kas isik võib panna toime uusi süütegusid, ei saa jätta tähelepanuta ka tema varasemaid karistusregistris

kajastatud liiklusalaseid süütegusid, näitab toimepandud süütegude vahele jääv 4-aastane periood, et R.H suudab õiguspäraselt käituda. Apellatsioonis on väljendatud seisukohta,

et süütegude vahele jääva perioodi pikkus ei näita mitte seda, et R.H pole vahepeal

õigusrikkumisi toime pannud, vaid seda, et teda ei ole õnnestunud tabada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt on sellisest eeldusest lähtumine välistatud. Järelduseks, et pidevalt rikub liiklusnõudeid, juhtides autot R.H juhtimisõigust omamata, ei anna alust ka see, et ta ostis endale auto, teades, et tal juhtimisõigust ei ole, sest ka juhtimisõiguseta isikutel ei ole keelatud autot omada ning auto omamisest ei saa automaatselt järeldada seda, et omanik ise sageli autot juhib. R rikkus liiklusseaduse nõudeid ingkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi R.H

lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral, ei ole see veel piisav väitmaks, et tegemist on

isikuga, kes panebki regulaarselt toime liiklusalaseid õigusrikkumisi, kuna nimetatud

õigusrikkumistele eelnes pikem periood, mille vältel teda ühegi liiklusalase süüteo eest karistatud ei ole. Ringkonnakohus peab oluliseks ka seda, et varasemate liiklussüütegude eest on R.H karistatud karistusregistri andmetel rahatrah

vi või rahalise karistusega. Kuivõrd R.H-le ei ole karistusena kohaldatud aresti, ei ole alust väita, et teda ei ole võimalik mõjutada uusi õigusrikkumisi mitte toime panema ning ainsaks võimaluseks uute süütegude toimepanemist

vältida on R.H auto kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult karistanud R.H arestiga, jätnud aga auto konfiskeerimata. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et uute liiklusalaste süütegude toimepanemisel ei oleks võimalik

R.H auto konfiskeerimine. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida

R.H vastavalt tähelepanu asjaolule, et alates 01.01.2015. a on KarS § 423 1 mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, kuritegu, mille eest on ettenähtud sanktsioonina rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Süstemaatiliseks loetakse vähemalt kolme tegu aasta jooksul. on käesoleval aastal R.H toime pannud juba 2 sõiduki juhtimist juhtimisõiguse olemasoluta. peaks Seega, kui R.H

juhtimisõigust omamata veel kord mootorsõidukit juhtima, siis paneb ta toime kuriteo

KarS 423 § 1 mõttes.

4 (4)

6.

Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 27.05.2015. a otsuse sisuliselt muutmata, tehes täpsustuse otsuse põhiosas, lugedes

R.H poolt väärtegude toimepanemise õigeteks kuupäevadeks 24. ja 25. mai 2015. a maakohtu otsuses apellatsioon märgitud 24. ja 26. mai 2015. a asemel; i jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Sten Lind

Orvi Tali Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/