3-15-402/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. september 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-15-402 Haldusasi Nikolai Boriskovi kaebus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse aluseks oleva soodusstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Boriskov Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Silvia Azojan ja Merle Magnus Asja läbivaatamine Avalikul kohtuistungil 24. augustil 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nikolai Boriskovi kaebus. 2. Tuvastada, et Nikolai Boriskov töötas ajavahemikul 27. maist 1983 kuni 12. detsembrini 2006 AS-is Repo Vabrikud (varasemad nimetused Püssi Puitplaatide Kombinaat, Püssi Puitplaatide Kombinaadi puitkiudplaatide vabrik, AS Repo) käsielekterkeevitajana, s.o ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" koodile 19906.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. oktoobril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

2 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Boriskov esitas 1. detsembril 2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (tl 59-61).

2. Sotsiaalkindlustusamet peatas 8. jaanuari 2015. a otsusega nr 01392 N. Boriskovi poolt esitatud pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu jooksul otsuse kättesaamisest (tl 6-8).

3. Tartu Halduskohtule saabus 16. veebruaril 2015 N. Boriskovi kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks (tl 2-4). Kaebuse kohaselt töötas N. Boriskov alates 23. augustist 1982 AS-is Repo Vabrikud (varasemad nimetused Püssi Puitplaatide Kombinaat, Püssi Puitplaatide Kombinaadi puitkiudplaatide vabrik, AS Repo). Kaebaja põhitööks oli käsielekterkeevitamine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kaebaja on tuvastamiskaebuse eseme määratlenud järgmiselt: tõendada, et kaebaja töötas ajavahemikul 27. maist 1983 kuni 12. detsembrini 2006 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal käsielekterkeevitajana. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. SVPS § 1 punktis 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõige 1 punkti 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks. N. Boriskov on sündinud 25. augustil 1956, seega on ta hetkel 59-aastane. 5. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. aprilli 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-10-08, p-s 11, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega. Kohus märgib, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes, määratlemise ainupädevus on SVPS § 1 punkti 1 ja § 6 alusel Vabariigi Valitsusel. Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle

3 tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusmenetlus SVPS §-s 6 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3. 6. SVPS §-st 1 tulenevalt peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii üldise tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue. Vaidlust ei ole selles, et N. Boriskovil on SVPS § 1 punktis 2 nimetatud 25-aastase üldise tööstaaži nõue täidetud (tl 58p). Järgnevalt selgitab kohus, kas täidetud on ka soodusstaaži nõue. 7. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" koodi 19906 all on märgitud "Käsielekterkeevitaja". N. Boriskov väidab, et ta oli AS-is Repo Vabrikud tööle vormistatud küll lukksepana, kuid tegelikult täitis ta käsielekterkeevitaja tööülesandeid. N. Boriskov soovis seda tõendada tunnistajate Anatoli Demidovi, Nikolai Karjalaineni, Sergei Podobini ja Juri Vassiljevi ütlustega. 8. RPKS § 27 lõige 3 alusel on sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lõige 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse tööraamat. N. Boriskov on kohtule esitanud tööraamatu koopia (tl 9-15). Tööraamatu kannetest nähtub järgmist: 1) alates 23. augustist 1982 on N. Boriskov võetud tööle 5. järgu remondilukksepaks Püssi Puitplaatide Kombinaadi puitkiudplaatide tsehhi; 2) alates 1. aprillist 1983 nimetati puitkiudplaatide tsehh ümber puitkiudplaatide vabrikuks; 3) alates 24. augustist 1983 viidi N. Boriskov üle puitkiudplaatide vabrikusse remondilukksepaks; 4) alates 1. aprillist 1987 nimetati N. Boriskov remondi-mehhaanika teenistuse brigaadi brigadiriks; 5) alates 1. juulist 1988 omistatud N. Boriskovile teine eriala – teise järgu troppija; 6) alates 4. jaanuarist 1995 loeti tööandjaks AS Repo; 7) alates 25. jaanuarist 1995 muudeti tööandja nimi AS-iks Repo Püssi Vabrikud; 8) alates 23. juunist 1996 muudeti tööandja nimi AS-iks Repo Vabrikud; 9) alates 3. juulist 2008 tööleping N. Boriskoviga lõpetati. 9. Kuigi tööraamatu väljavõtte kohaselt töötas kaebaja lukksepa ja mitte käsielekterkeevitajana ning AS Repo Vabrikud esindaja ei saanud telefonivestluses (tl 64p) kinnitada, et N. Boriskov oleks töötanud käsielekterkeevitaja, leiab kohus menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et N. Boriskov töötas käsielekterkeevitajana AS-is Repo Vabrikud perioodil 27. maist 1983 kuni 12. detsembrini 2006. 10. Määruse § 28 lõige 1 sätestab, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. 11. Repo Vabrikud AS volitas haldusasjas nr 3-15-402 äriühingut esindama Stanislav Basnevi (tl 107). Tunnistaja S. Basnevi ütluste kohaselt (tl 110-110p) oli N. Boriskov kõrgema kvalifikatsiooniga keevitaja, kes töötas terved päevad keevitajana, kusjuures kaebaja ei töötanud mitte 8, vaid 12 tundi. Põhjus, miks kaebaja tööraamatus on ametiks lukksepp, seisnes S. Basnevi sõnul administratsioonis. Tunnistaja sõnade kohaselt kasutas N. Boriskov töövahendina käsikeevitusaparaati.

4 12. Tunnistaja A. Demidovi ütluste kohaselt (tl 110p-111) töötas ta vabrikus 1982. aastast alates ja sellest ajast teab ta ka kaebajat. A. Demidov selgitas, et tunneb kaebajat kui keevitajat. Tunnistaja N. Karjalainen (tl 111) töötas kaebajaga koos alates 1993. aastast. Tunnistaja sõnutsi töötas kaebaja keevitajana igapäevaselt. Kaebaja tegeles ka gaasilõikamisega. Keevitada tuli ka kuuma metalli. Kasutusel oli ainult käsikeevitusaparaat. Tunnistaja S. Podobin (tl 111-111p) väitis, et ta on kaebajaga koos töötanud 24 aastat. Kaebaja oli keevitaja, kes tegi väga suures mahus keevitustöid. Kaebaja tegi väga palju töötunde, 10 aastat ei käinud puhkusel. Nende aastate jooksul, mil nad koos töötasid, töötas kaebaja mõnikord 16 tundi keevitajana. Tunnistaja J. Vassiljev (tl 111p) töötas koos kaebajaga – J. Vassiljev oli mehaanik, kaebaja tegi keevitustöid. Tunnistaja sõnutsi juhtus sedagi, et kapitaalremondi ajal kestis tööpäev 16 tundi. J. Vassiljev ei pidanud kaebajat lukksepaks, vaid keevitajaks. Mõnikord tegi kaebaja ka lukksepatööd, sest kõigepealt tuleb keevitada ja siis on vaja paigaldada. 13. Asjas kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate vastused ei ole küll täielikult ühemõtteliselt selged, kuid tunnistajate ütlustest kogumina selgub, et kaebaja töötas käsielekterkeevitajana. Kohtuistungil ei ole kaebaja ega tunnistajad osanud anda konkreetseid vastuseid selle kohta, kui suure osa on moodustanud lukksepa ja käsielekterkeevitaja tööd, kuid ütlustest järeldub, et kaebaja töötas käsielekterkeevitajana täistööajaga. Tunnistajad on rõhutanud, et kaebaja ei töötanud mitte 8-tunnistel tööpäevadel, vaid isegi 12-tunnistel tööpäevadel. Seega viitavad tunnistajate ütlused ületunnitööle ning töötamisele puhkepäevadel. Kohus peab tunnistajate ütlusi, mis kinnitavad, et N. Boriskov töötas käsielekterkeevitajana, usaldusväärseteks. Tunnistajatel olid N. Boriskoviga tööalased suhted ning kohtul puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvitatusest esitatud taotluse lahendamise tulemuste suhtes. Kohus ei ole täheldanud N. Borskovi ja tunnistajate ütluste vahel vastuolusid. 14. Lisaks nähtub kaebusest, et tööandja suunas N. Boriskovi elektrikeevitaja kursustele ning ta sai sellel erialal vastava kategooria (tl 3, 20-21). N. Boriskov on kohtule esitanud tunnistuste koopiad (tl 20-21), millest nähtub, et tööandja saatis kaebaja keevitaja kursusele ja kaebaja sai keevitaja tunnistuse. N. Boriskov selgitas kohtuistungil, et ta alustas sellest ajast tööd keevitajana. Kohus peab seda väidet usutavaks. Kaebaja on küll alates 23. augustist 1982 võetud tööle Püssi Puitplaatide Kombinaadi puitkiudplaatide tsehhi remondilukksepaks, aga ajavahemikul 23. veebruarist kuni 27. maini 1983 õppis N. Boriskov käsielekterkeevitajaks ja sai selle tõestuseks 27. mail 1983 vastava tunnistuse (nr 559209). Ka Repo Vabrikud tuleohutustunnistuselt nr 23 nähtub, et N. Boriskovil on elektrija gaasikeevitaja kvalifikatsioon (tl 21). 15. Seda, et kaebaja töötas käsielekterkeevitajana, kinnitab ka Svetlana Heino kinnituskiri, mille kohaselt töötas ta N. Boriskoviga Püssi PPK-s kiudplaadi tehases 1985. aastast kuni 1993. aastani, mil S. Heino täitis tehase juhataja kohustusi ning kaebaja teostas elektrikeevitustöid (tl 22). Ka Tiit Rausi kinnitab, et sel ajal, kui ta töötas PKP tsehhis lukksepana (aastatel 1994-2006), täitis N. Boriskov elektrikeevitaja kohuseid (tl 23). Samuti on Ülo Tuur kinnitanud, et N. Boriskov täitis pidevalt elektrikeevitaja tööülesandeid (tl 24). 16. SVPS § 1 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Osalise tööaja mõiste avatakse töölepingu seaduses (TLS), mille § 43 lõige 1 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kohus leidis otsuse p-s 13, et tunnistajate ütlustega on tõendatud N. Boriskovi täistööajaga töötamine.

5 17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N. Boriskovi seletustega, tunnistajate S. Basnevi, A. Demidovi, N. Karjalaineni, S. Podobini ja J. Vassiljevi ütlustega ning muude kohtuasja materjalidega on leidnud tõendamist, et N. Boriskov töötas käsielekterkeevitajana AS-is Repo Vabrikud (varasemad nimetused Püssi Puitplaatide Kombinaat, Püssi Puitplaatide Kombinaadi puitkiudplaatide vabrik, AS Repo) perioodil 27. maist 1983 kuni 12. detsembrini 2006. Töötamine toimus Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" koodiga 19906 nimetatud käsielekterkeevitajana. 18. Kohus selgitab täiendavalt, et SVPS § 2 lausete 2, 3 ja 4 kohaselt määratakse soodustingimustel vanaduspension pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks. (allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik