1-14-9042/73 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-9042

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2015. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 14.09.2015. a) Kriminaalasja number 1-14-9042 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistun

gi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu R.S

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta R.S Harju Maakohtu 22.01.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042

mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015. a otsusega osaliselt tühistatud

karistu

kandmiselt tingi

misi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K 15 ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLU

SE KÄIK

R.S õigeks on Harju Maakohtu 22.01.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042 mõistetud süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. R.S on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 3

ja § 25 lg 2, 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestati alates R.S-i kinnipidamisest, s.o alates 28.01.2014. a.

2 (3) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042 tühistati osaliselt Harju Maakohtu 22.01.2015. a otsus, nimelt R.S i õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 214 lg - 2 p 4 järgi ning karistusaja alguse kuupäeva osas. Uue otsusega tunnistati R.S süüdi temale

süüdistuses esitatud 22.01.2014. a episoodis KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2, 4 järgi. R.S i -

karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 27.01.2014. a. 06.06.2015. Kohtuotsus jõustus a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 27.01.2014. 27.07.2016. a. a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib

kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui n Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes

eli kuud. kinnipeetaval 27.04.2015. a.

Kohtule e et Tallinna Vangla toetab kinnipeetava I

sitatud materjalidest nähtub, van S.O

vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud

Tartu Vangla materjalidega R.S i ennetähtaegseks vabanemiseks, nõustub Tartu Vangla - seisukohaga.

R.S tähtaega vabaneda eelkõige selleks, et toetada enda

avaldas, et soovib tingimisi enne perekonda, laps läks esimesse klassi ning naisel on üksi raske. Kuriteo toimepanemist R.S ei

tunnista, leiab, et istub kinni il

ma süüta.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on R.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid

mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest R.S i - ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule materjalide esitamise ajal kandis R.S karistust Tallinna Vanglas, praeguseks on ta

karistust kandma suunatud Tartu Vanglas . Karistuse kandmise ajal kinnipeetav se taasühiskonnastavas tegevuses osalenud ei ole ning väidetavalt ei olegi huvitatud enese täiendamisest ei vanglas ega väljaspool vanglat, sest soovib asuda tööle. Enne vangistust oli kinnipeetav samuti tööga hõivatud ja jätkab vabanemise korral tööd taksojuhina

ettevõttes Dowwy OÜ. R.S on vabanemisjär

gselt olemas ka elukoht ning abikaasa ja poja

toetus. Samas oli sotsiaalne võrgustik ning ka tööst tulenev sissetulek R.S olemas ka

varasemalt, kuid see ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. R.S on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kannab teist vanglakaristust. Varasemalt on

teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, väljapressimise, ebaseaduslikult vabaduse

võtmise ja ähvardamise ja vägivalla eest ametiisiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust.

Käesolevat karistust kannab R.S kelmuse katse eest. Vangla esitatud materjalide ja kohtus

antud ütluste kohaselt R.S oma kuritegu ei tunnista. Olukorras, kus isik ei saa aru oma

eksimusest kuriteo toimepanemise riske, ei sa asuda tegelema ka kuritegude või ei teadvusta endale a

toimepanemise põhjustega. Kuivõrd R.S ei ole vanglas pakutavates tegevustes osalenud,

puudub kohtul veendumus, et R.S ist tulenevad võiksid käesolevaks hetkeks maandatud - riskid

olla. Seda ei kinnita ka kinnipeetava käitumine. R.S i negatiivset suhtumist kehtestatud korda -

näitavad korduvad . Rikkumiste tõsidust näitab määratud karistus distsipliinirikkumised , milleks on

3 (3)

kartser. on Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine.

Kõike eelnevat arvesse võttes R.S tuleb jätta misi enne tähtaega

leiab kohus, et

tingi vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1 § 432 lg 3 ja .

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik