3-15-1260/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1260 Haldusasi N.L. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ning tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. juuli 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus N.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja N.L.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta N.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.07.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-486 rahuldati N.L. kaebus Tartu Vangla 28.02.2013. a vaideotsuse nr 1-11/42-1 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale ortopeedilised sussid.

2. N.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada talle siseruumides kasutamiseks ortopeedilised sussid. Kaebuse kohaselt ei väljastanud vangla kaebajale mitte OÜ-st Jalaexpert tellitud susse, vaid kataloogist tellitud naiste suvised kingad. Tartu Vangla ei ole kaebajale siiani väljastanud ortopeedilisi susse, mis on talle ette nähtud Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsusega. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest summas 6000 eurot ning inimväärikuse alandamise eest summas 9000 eurot. Kaebus sisaldab N.L. i taotlust vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, kuna ta on invaliid ja ei tööta vanglas.

2 3. Tartu Halduskohus jättis 21.07.2015. a määrusega rahuldamata N.L. i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu summas 270 eurot tasumiseks ja tõendite esitamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Halduskohtu määruse kohaselt on tervisekahju puudutavas osas N.L. i kaebus riigilõivuvaba, kuid 9000 euro suuruselt kahjunõudelt tuleb tasuda riigilõiv summas 270 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on N.L. i kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 62,40 eurot. Kuigi menetluskulud ületavad kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne. Kaebaja õigusi ei ole riivatud sellise intensiivsusega, et võimaliku mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks saaks pidada 9000 eurot. Tartu Vangla kinnitusel on ta väljastanud kaebajale oktoobris 2014 ortopeedilised sisejalatsid. Jalatsite saamist 2014. aastal möönab ka kaebaja. Seega on Tartu Vangla täitnud Tartu Halduskohtu 30.04.2014 otsuse. Asjaolu, et kohtuotsuse resolutiivosas kohustatakse vanglat väljastama kaebajale sussid, mitte sisejalatsid, ei tähenda, et vangla ei oleks halduskohtu ettekirjutust täitnud. Kaebaja kambris olevate varade loetelu kohaselt on N.L. il alates 25.11.2014 kambris ortopeedilised jalanõud (meditsiiniosakonnast). Kaebaja ei ole väitnud, et talle väljastatud jalanõud ei oleks otstarbekohaselt kasutatavad. Ainuüksi jalatsite väljanägemine ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. HKMS § 111 lg-s 1 ja 3 sätestatut tuleb kohaldada ka olukorras, kus kahju hüvitamise kaebuse nõue on ilmselgelt ülemäärane ja jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks osas, milles kaebuse nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse nõue on perspektiivitu vähemalt 2000 eurot ületavas osas. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust arvestada nende menetluskuludega (riigilõivuga), mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga. Vastupidine seisukoht HKMS § 112 lg 1 p 1 piirangu kohaldamisel viiks ilmselt ebamõistliku olukorrani, kus isikul, kellele menetlusabi andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud, oleks võimalik saavutada riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude ülehindamise kaudu. Seetõttu tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks ka osas, milles kaebuse nõue võib olla perspektiivne.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. N.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.07.2015. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja sai ühekordselt 276 eurot, kuna võitis kohtuasja. Ülejäänud kordadel laekub tema arvele maksimaalselt 35 eurot, millest võetakse maha 70% ja kätte saab kaebaja natuke üle 10 euro.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et N.L. i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.07.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 21.07.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist oli 62,40 eurot ja kaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv 270 eurot. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud kaebaja suutmatus tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu summas 270 eurot. Samas ei saa lugeda kaebajat täielikult maksejõuetuks.

7. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata asjaolust, kas esitatud kaebus on perspektiivne või mitte, ei ole kohtul õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtupraktikas

3 (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

8. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ei võta ära kaebaja õigust pöörduda kohtusse. Halduskohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebajal on veel võimalus oma esitatud kaebust muuta, vähendades sellega ühtlasi kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summat.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi