3-14-119/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-119 Haldusasi MTÜ Vahuranna kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.09.2013. a otsuse nr 17-6/393 ja 19.09.2013. a otsuse nr 17-6/394 ning 06.01.2014. a vaideotsuse nr 17-4/1 ja 06.01.2014. a vaideotsuse nr 17-4/2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Vahuranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2015 Menetlusosalised Kaebaja/apellant MTÜ Vahuranna, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON 1. Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud M.B. i seletus. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 26.10.2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing (MTÜ) Vahuranna esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2010. aastal taotluse saada toetust Saare maakonnas Mustjala vallas Tagaranna külas asuva Rannaaugu sadama I etapi projekteerimise kulude ja ehitamise toetuseks.

2 PRIA peadirektori 16.03.2011. a käskkirjaga nr 17-6/55 määrati MTÜ-le Vahuranna Rannaaugu sadama I etapi projekteerimise ja ehitamise kulude katmiseks toetust 172 793,22 eurot, millest maksti välja 171 236,75 eurot.

2. Rannaaugu sadama II etapi ehituseks ja projekteerimise kulude katteks taotles MTÜ Vahuranna samuti toetust ja PRIA peadirektori 01.07.2011. a käskkirjaga nr 17-6/190 määrati MTÜ-le Vahuranna toetust 184 070,46 eurot. Pärast MTÜ Vahuranna 24.09.2011. a muudatusavaldust olid ehituskulud ilma käibemaksuta 185 828,44 eurot ning välja maksti toetus summas 148 662,76 eurot.

3. 19.09.2013. a tegi PRIA otsuse nr 17-6/393, millega nõudis MTÜ-lt Vahuranna tagasi 16.03.2011. a käskkirja nr 17-6/55 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse summas 90 854,02 eurot. Samal kuupäeval tegi PRIA ka otsuse nr 17-6/394, millega nõudis MTÜ-lt Vahuranna tagasi 01.07.2011. a käskkirja nr 17-6/190 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse summas 94 669,55 eurot.

4. MTÜ Vahuranna esitas nimetatud otsuste peale vaided, kuid PRIA jättis 06.01.2014. a vaideotsustega nr 17-4/1 ja nr 17-4/2 MTÜ Vahuranna vaided rahuldamata.

5. MTÜ Vahuranna esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19.09.2013. a otsuste nr 17-6/393 ja nr 17-6/394 ning 06.01.2014. a vaideotsuste nr 17-4/1 ja nr 17-4/2 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus PRIA toetuse tagasiküsimisel hea halduse põhimõtteid ning ei andnud kaebajale võimalust olla ära kuulatud, esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. MTÜ-l Vahuranna on sõlmitud leping omanikujärelevalve tegemiseks OÜ-ga Vilcon ja OÜ-ga Seimkivi. PRIA oleks pidanud kavandatavast ekspertiisi määramisest teavitama kaebajat ning kaasama juhatuse liikme ja omanikujärelevalve teostajad ekspertiisi tegemise juurde ja nende arvamust kuulama. PRIA saatis ekspertiisiakti ärakirja enne kaevatavate otsuste tegemist tutvumiseks ja Rannaaugu I etapi ehitaja OÜ Monoliit saatis PRIA-le meili teel vastuväited ekspertiisi kohta, kuid PRIA ei kuulanud kõiki asjaosalisi enne otsuste vastuvõtmist ära. Kaebaja ei pea ekspertiisi järeldusi usaldusväärseks. Ekspertiisiakt on pikk ja raskesti loetav ning eksperdi mitmed hinnangud ei ole tõsiseltvõetavad. PRIA kohaldas seadust vääralt ja ei kontrollinud, kas taotlus on esitatud abikõlbulike kulude hüvitamiseks ning millised tehtud kulutused on mitteabikõlbulikud, mida Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 71 lg 1 p 2 järgi võib tagasi nõuda. Kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus, et tema esitatud taotlus vastab nõuetele ja kehtima jääb esialgselt määratud toetus. Vaidlustatavad otsused on formaalselt õigusvastased.

HALDUSKOHTU LAHEND

6. Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a otsusega jäeti MTÜ Vahuranna kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 1, 2 käitus PRIA õiguspäraselt, olles määranud ekspertiisi enne otsuste tegemist ja summade tagasinõudmist. Toetuse osalisel tagasinõudmisel pidas PRIA abikõlbulikeks ainult kulusid, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga. PRIA ei kohaldanud seadust vääralt, kuna KTKS § 198 lg 3 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama toetuse saamise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlbulikkuse ning kuna PRIA on tuvastanud eksperthinnangu alusel, et esmalt abikõlbulikuks tunnistatud kulutused on osutunud hilisemalt

3 erinevatel põhjustel mitteabikõlbulikeks, on tehtud otsused osalise toetussumma tagasinõudmiseks. Toetuse tagasinõudmise peamiseks põhjuseks on ekspertiisiakti ja selle täiendusega tuvastatud asjaolud, mis puudutasid tehtud tööde mahtu ja hindasid. PRIA jõudis järeldusele, et kaebaja küsis toetust selliste tööde eest, mida pole tehtud või on tehtud väiksemas mahus või on kasutatud odavamaid materjale. Abikõlbulikud saavad olla ainult kulud, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust saada kogu summat, kui ekspertiisi tulemusena on tuvastatud, et osa töid jäeti tegemata või tehti väiksemas mahus ja odavamate materjalidega, mis ei saa olla abikõlbulik ning seadusest tulenevalt on PRIA-l õigus kontrollida toetuse saaja tegevust ning osaliselt või täielikult toetussumma vajadusel tagasi nõuda. Vaidlustatavad otsused ei ole formaalselt õigusvastased, kuna need on põhjendatud, motiveeritud ning mõlemad haldusaktid vastavad vormiliselt haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ning on selged ja üheselt mõistetavad. Ekspert Teet Sepastel puudusid huvid kaebaja taotluste asjaolude hindamisel ning seega on ekspert sõltumatu ja erapooletu. Kaebaja sai anda kirjalikus vormis oma vastuväited ekspertiisiaktile ja seisukohad enne otsuste vastuvõtmist, samuti on kaebaja vaideid menetletud, mis on ka sisuliselt kaebaja väidete hindamine vaidemenetluses. Ekspertiisiakt saadeti kaebajale tutvumiseks enne otsuste tegemist ning kaebajal oli piisavalt aega materjalidega tutvumiseks ning vajadusel ka võimalus pöörduda ehitusalastes küsimustes nõustajate poole (ehitusjärelevalvet teostavad isikud – OÜ Vilcon ja OÜ Seimkivi). PRIA-l ei olnud kohustust pöörduda kaebaja ehitajate või omanikujärelevalvet teostavate isikute poole seisukohtade saamiseks, seda oleks saanud teha kaebaja ise. Enne PRIA otsuste tegemist, koostas ekspert täiendekspertiisi, millest nähtuvalt on analüüsitud veel MTÜ Vahuranna, tema ehitajate ja omanikujärelevalvet tegevate äriühingute pöördumisi ja vaadatud asja veelkord läbi. Seega ei ole rikutud kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet ega hea halduse põhimõtet. Kaebajale, tema ehitajatele ja omanikujärelevalvet teostanud äriühingutele on antud võimalus esitada omapoolsed seisukohad, mida ekspertarvamuses on analüüsitud. Kaebaja väide, et ekspertiisiakt on pikk, raskesti loetav ja kohati ebaselge, ei ole asjakohane, kuna ekspert analüüsis põhjalikult asjaolusid ning arvestas kaebaja seisukohtadega. Kohus ei pea hindama kaebaja väiteid, mis ei oma asja otsustamisel tähtsust. Kohus kohaldas 06.02.2014. a määrusega esialgset õiguskaitset ja peatas PRIA vaidlustatud otsuste kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus esialgse õiguskaitse tulenevalt HKMS § 253 lg 3.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MTÜ Vahuranna esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis halduskohus vääralt hea halduse põhimõtte olemust. MTÜ-l Vahuranna ei olnud haldusmenetluses võimalust enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja seetõttu ei saanud kaebaja tõhusalt kaitsta oma õigusi. Kaebaja ei tea, millal menetlus PRIA poolt algatati, sest menetluse algatamisest kaebajat ei informeeritud ja see omab sisulist tähtsust. Kaasamata menetlusosaline ei saa kaasa rääkida faktide tuvastamisel. Kaebajale pole teada, millal ekspert külastas sadamat ning kuidas ta tegi kindlaks tööde mahu. Hea halduse põhimõte eeldab, et PRIA kutsutud ekspert kuulab enne arvamuse andmist ära tellija, ehitaja ja järelevalvaja selgitused. Lisaks sellele, et sadama ehitajatele ja järelevalvajatele ei antud võimalust anda kohapeal selgitusi tehtud tööde kohta, ei kaasatud neid haldusmenetlusse ja halduskohtumenetlusse. Ehitajad ja järelevalvajad tulnuks kaasata HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt menetlusse.

4 Kohtu väide, et PRIA andis MTÜ-le Vahuranna võimaluse esitada vastuväited ekspertiisiaktile ja seisukohad enne otsuse vastuvõtmist, on õige vaid osaliselt, sest Ekspertiisibüroo OÜ arvamuse täiendus edastati MTÜ-le Vahuranna 19.09.2013. a otsuste lisana. Seega täiendavat arvamust enne otsuse tegemist MTÜ-le Vahuranna ei tutvustatud ega antud võimalust esitada vastuväiteid ja selgitusi. Ekspertiisiarvamus ei ole usaldusväärne ja kohtuotsuses on jäänud käsitlemata kaebaja väited, mis seavad eksperdi hindamistulemused kahtluse alla. Kuna ekspertiisiaktis puudub täpsustus, millal ekspert sadamat külastas, arvamuses ei selgitata tööde mahtude mõõtmisviisi ning arvestades kaebajale teadaolevat eksperdi viibimisaega kohapeal, ei saa ekspertarvamus olla tõendiks, mille alusel teha haldusotsus. Lisaks oli sadam juba valmis ehitatud, mis muudab ka mõõteriistu kasutava eksperdi töö keeruliseks ja aeganõudvaks. Puudustega ekspertarvamus võtab võimaluse hinnata ekspertiisiakti seisukohti ja on eksperdi poolt kasutatud ja aktis mainitud mõõtmisviisist tulenevalt ebausaldusväärne. Võrreldes esialgse projekti ja pakkumisega tuli sadama asukohta looduslike tingimuste tõttu veidi muuta, kuid kõik need tööd olid vajalikud sellel eesmärgil, milleks toetust taotleti. Otsused, mis tehti ainult eksperdi arvamuse alusel, ei saa olla seaduslikud kui eksperdi arvamus on puudulik, kontrollimatu ja, kus ekspert ise tunnistab, et pole hinnanud kõiki ehitustöid. Nii tagasinõutava toetussumma suurus kui pidev PRIA järelevalve ehituse üle tugevdavad kahtlusi ekspertiisiakti usaldusvääruses. Ekspert jättis selgitama, miks tema nimetatud hind on mõistlik ja seadis samal ajal kahtluse alla PRIA poolt aktsepteeritud hinnapakkumise. PRIA ja halduskohus tõlgendavad abikõlbulike ja mitteabikõlbulike kulutuste mõistet teisiti, kui põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 (määrus nr 38) teksti ja süstemaatilise tõlgendamisega võib sisustada. PRIA ega halduskohus ei ole näidanud, millised kulutused ei olnud abikõlbulikud, mida KTKS § 71 lg 1 p 2 järgi võib tagasi nõuda. Mitteabikõlbulikeks kulutusteks on määruses nr 38 teatud loetletud kululiigid. Halduskohtu tõlgenduse järgi saavad abikõlbulikud olla ainult kulud, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga. Kulude, mis ei vasta ehituse tegelikule maksumusele, tagasinõudmise aluseks ei saa olla KTKS § 198 lg 3 p 3 ja § 71 lg 1 p 2. Õiguskindluse põhimõttega on vastuolus, kui PRIA, esitatud pakkumiste järgi kujunenud hinna põhjal, otsustab toetuse suuruse, kuid pärast ehitustööde lõppu leiab, et hind pole põhjendatud. Kaebaja palub võtta asja juurde OÜ Mert kinnituse, millest nähtuvalt viis OÜ Mert tegevjuht M.B. eksperdi 06.11.2012. a Rannaaugu sadamasse, kus ekspert viibis umbes tunni.

8. Vastustaja PRIA palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja väited PRIA poolt haldusõiguse rikkumise kohta, alusetud. Ekspert T. Sepaste eksperthinnangule edastati 2013. a alguses MTÜ-le Vahuranna. MTÜ Vahuranna poolt saadeti eksperthinnangule vastuväited elektronkirjadega 12.03.2013 ja 14.08.2013, mille kohta ekspert esitas 15.09.2013 PRIA-le täiendavad seisukohad. Eeltooduga on ümber lükatud väited, et kaebajal ei olnud võimalik haldusmenetluse käigus enda arvamusi piisavalt selgitada ning, et kaebaja kaasati menetlusse puudulikult ja hilinenult. Alusetud on ka kaebaja väited, et PRIA oleks haldusmenetluses pidanud suhtlema omanikujärelevalvet tegevate ettevõtetega või ehitajaga. Kui kaebaja väidab, et tal puudus piisav pädevus ehitusalastes tehnilistes küsimustes, siis oli tal küllaldaselt aega, et ajavahemikus märtsseptember 2013 edastada ekspertiisiakt omanikujärelevalvet tegevatele ettevõtetele või ehitajale. PRIA-l on haldusmenetluse käigus kohustus suhelda toetuse taotlejaga, mida ka piisavas mahus tehti. Kaebaja väited, et ekspertiisi järeldused ei ole usaldusväärsed, on põhjendamata. Kaebaja ei ole esitanud sisuliselt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis tõendaks ekspertiisi ebaobjektiivsust või seal sisalduvaid valeväiteid ja valearvestusi. PRIA-l puudub kahtlus eksperdi pädevuses, küll aga ei saa usaldusväärseteks pidada kaebaja seisukohti ehitusalastes küsimustes, kuna

5 kaebaja ega tema esindaja puhul ei ole tegemist vastava eriala eksperdiga. Seega on arusaamatu, millistele tõenditele tuginedes kaebaja väidab, et ekspertiisi järeldused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja viitab eksperdi öeldule, et ta pole kõiki töid hinnanud. Ekspert ei pidanudki hindama pakkumises mittesisaldunud töid, kuna toetust määrati nendele töödele, mis olid tehtud pakkumuse alusel. Tööd, mis tehti taotleja enda poolt väljaspool investeeringutoetuse taotlusi ei ole vaidlusaluse haldusaktiga seotud. PRIA ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et PRIA-l on õigus tagasi nõuda ainult määruse nr 38 §-s 7 tuvastatud mitteabikõlbulikke kulusid. Määruse nr 38 § 6 ja § 7 mõtteks on abikõlbulike kulude ja mitteabikõlbulike kulude fikseerimine toetuse taotlemisel. Sisuliselt fikseeritakse vastavates sätetes ära investeeringuobjektid ning kulutused, millele tohib toetust taotleda ja need, milliseid kulutusi ei hüvitata. Samas ei välista see, et esmaselt abikõlbulikud kulutused osutuvad hilisema kontrolli (ekspertiisi) käigus erinevatel põhjustel mitteabikõlbulikeks või toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel. Ekspertiisiga tuvastati, et investeeringuobjektide puhul on tegelikult teostatud ehitustööd ja mahud erinevad hinnapakkumises toodud töödest ja mahtudest, kuid tehtud tööde aktid koostati kooskõlas väljavalitud hinnapakkumisega, mitte tegelikult tehtud tööde järgi. Lisaks on ekspertiisis viidatud ka mõningate hindade ülepaisutamisele. Kulutused tegemata töö eest on abikõlbmatud kulutused. Abikõlblikud saavad olla üksnes kulud, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga. PRIA ei nõustu kaebajaga, et näidatud kulutused teostamata tööde eest või odavamast materjalist kui hinnapakkumises toodud on abikõlbulikud kulutused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et MTÜ Vahuranna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebusele lisatud M.B. seletuse, kuna isik kuulati üle ringkonnakohtu istungil. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et toetussummade tagasinõudmise menetlemisel rikuti hea halduse põhimõtet. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebajale oli väljastatud 2013. aasta alguses koostatud ekspertiisiakt. Kaebaja on esitanud enda vastuväited 12.03.2013 ja 14.08.2013, seega on tal olnud võimalus avaldada oma seisukohti. Asjaolu, et täiendav ekspertiisiakt saadeti kaebajale alles 19.09.2013. a otsuste lisana ei rikkunud samuti kaebaja õigusi, kuna selle osas sai ta oma vastuväiteid avaldada vaidemenetluse käigus, kuna vaideotsused koostati alles 06.01.2014. Ka see, et kaebajat ei teavitatud haldusmenetluse algatamisest ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna haldusmenetlusest sai ta siiski teada haldusmenetluse käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustajal puudus kohustus pöörduda otseselt ehitustöid teostanud ja omanikujärelevalvet teostanud äriühingute poole, kuna seda oleks olnud vajaduse korral võimalik teha kaebajal endal. Samuti on kaebaja seisukohti analüüsitud täiendekspertiisi käigus. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigustatult leidnud, et rikutud ei ole kaebaja õigust heale haldusele.

11. Apellant on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisi järeldused ei ole usaldusväärsed. Seejuures on kaebaja suures osas tuginenud väitele, et ekspertiisi tulemuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et ekspert viibis sadamas ainult ühe tunni ja seega ei saanud ta selle aja jooksul tutvuda sadamaga vajalikus mahus. Ka ringkonnkohtu istungil üle

6 kuulatud tunnistaja M.B. kinnitas, et ekspert viibis sadamas ca ühe tunni ja tal oli kaasas mõõdulint ning lihtlatt, millega ei ole võimalik täpseid mõõtmisi läbi viia. Nagu nähtub ekspertiisiaktile lisatud fotodest, ei ole kaebaja selline väide tõelevastav. Fotodel olevatest kuupäevadest nähtuvalt on ekspert sadamat külastanud 06.11 ja 07.11.2013 (tl 85-89). Samuti nähtub fotode allkirjadest, et ekspert on sadamat külastanud ka 29.09.2011 ja 11.07.2012. Seega on ringkonnakohtu arvates tõendatud eksperdi viibimine sadamas mitmel korral ja alusetu on kaebaja väide eksperdi lühiajalisest kohalviibimisest. Mingeid sisulisi vastuväiteid eksperdi arvamusele ei nähtu ka apellatsioonkaebusest. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et puudub alus kahelda eksperdi arvamuse usaldusväärsuses.

12. Apellatsioonkaebuses heidetakse vastustajale ette seaduse vale kohaldamist. Kaebaja leiab, et vastustaja ja halduskohus on ebaõigesti sisustanud abikõlbulike kulude mõistet. Seejuures on kaebaja viidanud põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 (Määruse) §-le 7, mis toob mitteabikõlbulike kulude mõiste. Ringkonnakohus taolise tõlgendusega ei nõustu. Määruse §-s 7 on antud mitteabikõlbulike kulude mõiste toetuse taotlemisel. Seega on selle regulatsiooniga hõlmatud ainult see, milliseid kulusid ei ole õigus abikõlbulikeks lugeda toetuse taotlemisel. Ringkonnakohtu arvates on nii vastustaja kui ka halduskohus õigesti kohaldanud kalandusturu korraldamise seaduse regulatsiooni. KTKS § 198lg 3 p 3 sätestab, et Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud muuhulgas tagama kulude abikõlbulikkuse. KTKS § 71 lg 1 p 2 kohaselt nõuab amet toetuse saanud isikult täielikku või osalist tagasimaksmist, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks. Määruse § 3 lg 2 kohaselt peavad kulud olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõtetega. Vastustaja on vaidlustatud otsuse p-des 6-16 viidetega eksperdi arvamusele piisavalt põhjendanud, miks ei saa kõiki kulutusi pidada abikõlbulikeks. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna vastustaja ei ole võimeline ise tuvastama, kas tööd on teostatud projektis näidatud mahus, siis oli tal õigus toetuda eksperdi arvamusele ja selle alusel leida, millises mahus on teostatud tööd abikõlbulikud. Seega ei ole vastustajale võimalik ette heita seda, et haldusaktis puuduvad vastustaja omapoolsed kaalutlused. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt on muuhulgas töid teostatud tunduvalt väiksemas mahus, töid on teostatud teiste materjalidega jms, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et mahus, mille osas ei ole töid tegelikult teostatud ei saa rääkida abikõlbulikest kuludest ja vastustajal oli õigus selles osas toetust tagasi nõuda.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi