4-15-6515/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr. 4-15-6515

04.septembril 2015 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja Kaebuse esitanud isiku G.A Isikukood: XXX Elukoht: XXX Töökoht XXX Kaitsja Peeter Malve Vaatas 04.09.2015 avalikul kohtuistungil läbi G.A kaebuse Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 16.07.2015 otsuse väärteoasjas nr 2317,15,006775 osaliseks muutmiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 16.07.2015 otsuse väärteoasjas nr 2317,15,006775 kohaselt G.A 27.06.2015 kell 06:16 Saku vald, Harju

Maakond, Tõdva-Hageri tee 4 km juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toimeväärteo, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. G.A-le määrati karistuseks juhindudes liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 210 trahviühikut s.o 840 eurot. Liiklusseaduse § 224 lg 3p1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. G.A vaidlustas 16.07.2015 otsuse väärteoasjas nr 2317,15,006775 paludes otsus tühistada lisakaristuse määramise osas ja määrata rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistus ei ole proportsionaalne süü suurusega. Palub tühistada lisakaristus, sest tema töö on seotud autojuhtimisega.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik G.A.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- väärteoprotokoll (lk 1-2);

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 3);

- tõendusliku alkomeetri väljatrükk (lk 8);

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 9);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 4);

- väärteootsus väärteoasjas nr 2317,15,006775 (lk 10-13);

- karistusregistri õiend (lk 14);

- kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-10).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud väärteootsust sisuliselt vaid üksnes karistust. G.A palub vähendada rahatrahvi, tühistada lisakaristus või vähendada juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuni.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, väärteootsusega on määratud õige ja õiglane karistus. Isik on väärteo toime pannud. Tegu on tahtlik. Kui on öö läbi pidu peetud, alkoholi tarvitatud ja varahommikul peale seda rooli mindud, jäetud sinna küll paaritunnine vahe, on tegu tahtlik. Üldteada asjaolu, et alkohol suures koguses paari tunniga väljahingatavast õhust ja organismist ei kao. Isikul oli võimalus ennast kontrollida, tanklad on ööpäev läbi lahti, saab osta ühekordse alkomeetri ja ennast kontrollida. Tegu ohtlik. Süü keskmisest suurem sest tegu tahtlik ja piirmäärasid on ületatud olulisel määral. Õigesti on määratud karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegemisel kergendavad asjaolud puuduvad. Joobes juhtimine on massiline. Ka esmakordselt rikkumisel või juhtimisõigust ära võtta, riigikohus on öelnud, et kui olulisel määral on piirmäärasid ületatud, siis võib lisakaristust kohaldada. Palub jätta kaebus rahuldamata.

Kaitsja on seisukohal et Riigikohtu 18.06.2015 lahendis 3-1-1-59-15 on p 12 öeldud, et ehkki lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega ei tohi neid anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Antud juhul on lisakaristuse kohaldamist põhjendatud üldpreventiivsete kaalutlustega. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette, et see joove võib olla kuni 0,74 mg/l ja sellise joobe eest määratakse rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arestiga või juhtimise äravõtmisega kuni 12 kuuni. G.A puhul võiks öelda, et selliseid täiendavaid raskendavaid asjaolusid tema puhul ei esine. Tal oli küll joove, aga see ei takistanud või ei häirinud otseselt mitte midagi või kedagi. Tegemist on isikuga, kes on varem selliste tegude eest karistamata, kes on korraliku taustaga, tal on töö, tal on elu, tal on pere, tal on lapsed. Temast sõltuvad teised isikud. Ta kahetse seda ka alguses, ta ei eita oma rikkumist, ta on võtnud ette meetmed, et sellist edaspidi ei juhtuks. Teda on karistatud keskmiselt raskema põhikaristusega, üle 150 trahviühiku, kui kohus peab lisakaristust vajalikuks, siis kohaldada seda minimaalselt, ehk

3 kuud. Rahatrahvi vähendada 150 trahviühikuni.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse välijuht Maksim Pekarski koostas 27.06.2015 väärteoprotokolli nr 2015062721001 väärteoasjas nr 2317, 15,006775 selle kohta, et G.A G.A 27.06.2015 kell 06:16 Saku vald,

Harju Maakond, Tõdva-Hageri tee 4 km juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toimeväärteo, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt jõi sõpradega õlut, jalutasid öösel mööda linna ja hommikul oli vaja koju minna. Õhtu poole jõi mõned pudelid õlut, pärast jalutasid niisama ringi. Kella 01.00-02.00 ajal lõpetas joomise ja kella kuue paiku oli roolis. Tundis end värskena, olid õues jalutanud. Öösel ei olnud üldse maganud. Tahtis koju. Kiisale minna. Õhtul oli tööandja autoga tulnud Soomest. Peres on 2 last soovib trahvi ajatamist 6 kuu peale. On tava käia sõpradega reedeti saunas ja 2 õlut on 4-5 tundi, pole probleemi siiamaani tekkinud.

Vaidlust ei ole asjaolus, et G.A juhtis 27.06.2015 alkoholijoobes mootorsõidukit. G.A kinnitab, et juhtis 27.06.2015 hommikul veidi peale kella kuute kaubikut MB Voto ja ta ei vaidlusta tal mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Väärteo asetleidmine ja selle toimepanemine G.A poolt on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku enda ütlustega. 27.06.2015.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos tulemuse väljatrükiga nähtub, et 27.06.2015.a kell 6:29- 6:33 mõõdeti G.A alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF- 0013 taatlustunnistus TTRC-15-00051, mille lõplik lugem oli 0,50 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,45 mg/l.

G.A tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ületas seega ühes grammis 0,10 milligramm, mistõttu on tuvastatud G.A poolt liiklusseaduse § 69 lg 3 sätestatud keelu rikkumine.

Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 sätete kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võib joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses. Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 sätete kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal uuendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 alusel 19.06.2014.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-15-00051) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

27.06.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on PPA Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse välijuht Maksim Pekarski otsustanud kõrvaldada G.A alates 27.06.2015.a kell 06:24 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg

2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. G.A on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 27.06.2015.a ning kinnitanud kättesaamist enda allkirjaga.

Eelnevast johtuvalt on seega tõendatud, et menetlusalune isik G.A rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ning väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme ning menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. G.A selgitas ise, et oli samal ööl kella ühe-kaheni joonud õlut. Maganud ei olnud ja istus kella 06.00 paiku rooli, kuna tundis end värskena. G.A ütlustest nähtub, et ta tundis end pärast terve öö üleval olemist ja ringi kõndimist värskena. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ei ole terve öö maganud, tunneks end hommikul värskena. G.A teadis ise, et alkoholi tarvitamise lõpetamisest on möödas üksnes 4 tundi ja et ta on tegelikult magamata ja väsinud. On üldteada asjaolu, et väsinud inimene ei ole nii ergas ja tähelepanelik kui puhanud inimene, mistõttu tema hinnangud võivad olla ekslikud ja G.A oleks pidanud suhtuma hoolikamalt võimalusse, et alkohol ei ole ta organismist väljunud. Kuivõrd pärast alkoholi tarvitamist ei saa isik pelgalt värske või mitte värske enesetunde põhjal otsustada, kas ta tervislik seisund lubab rooli istuda, pidanuks ta oma tervislikku seisundit peale alkoholi tarvitamist ja enne rooli istumist täiendavalt kontrollima. Igale keskmisele mõistlikule isikule peaks olema selge, et 4 tundi ei ole piisav aeg, et organismist väljuks alkohol, mis viidi organismis mõne pudeli õlle joomisega. Seega, kui G.A ei oleks suhtunud hoolimatult võimalikku joove esinemisse (isik teadis ise täpselt palju ta õhtul ja öösel oli alkoholi tarvitanud), oleks olnud hoolikas ning oleks hinnanud oma tervislikku seisundit tähelepanelikumalt ja hoolikamalt ning veendunuks objektiivselt, et tal ei esine enam joovet, siis ei oleks ta istunud mootorsõiduki rooli seisundis, kus on ületatud lubatud alkoholi piirmäära. Seega pani menetlusalune isik G.A väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. G.A on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri teatis kinnitab, et G.A puuduvad kehtivad karistused.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtudväärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot. KarS § 50 lg

1 p 2 alusel võeti liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 4 kuuks.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes ei ole väike vaid on keskmine. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse lisaks süü suurusele ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. G.A avaldas kohtuistungil kahetsust juhtunud pärast, mistõttu loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks kahetsuse. Kõigest eelnevast johtuvalt ei ole kohtu hinnangul G.A-le mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast märgatavalt suurem rahatrahv 210 trahviühikut, s.o 840 eurot põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Arvestades alkoholipiirmäära ületamise määra, isiku kahetsust ja varasemate samalaadsete rikkumiste puudumist, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt rahatrahvi suuruse ja karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata G.A-le liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot, mis kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil selgitanud, et vajab juhtimisõigust, kuna ilma juhtimisõiguseta ei saa ta täita tööülesandeid ja maa kohas elamisel vajab autot. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus eeltoodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik suhtus hoolimatult oma tervisliku seisundi hindamisse. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatudväärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

G.A on kaebuses palunud alternatiivselt lisakaristuse vähendamist miinimumini. Arvestades asjaolu, et G.A tuvastati alkoholi joove, mis on liiklusseaduse § 224 lg 2 dispositsioonis sätestatud keskmises määras ja et isik on sellega ületanud olulisel lubatud alkoholi piirmäära, samuti arvestades asjaolu, et isik asus teadlikult autorooli olukorras, kus ta lisaks alkoholi piirmäära ületamisele oli ka öösel magamata s.t ei olnud piisavalt puhanud, samuti arvestades G.A süü suurust (hoolimatut suhtumist võimalikku joove olemasolusse), süü puhtsüdamlikku kahetsust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid (isik tarbis alkoholi ja pidutses öö läbi ning alkoholi tarbimise ja rooli istumise vahele jäi ainult 4 tundi) , pidades silmas nii erikui ka üldpreventiivseid eesmärke peab kohus aga võimalikuks piirduda lisakaristusega sanktsiooni alammääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse pikkuse määramise osas. Kohus leiab, et keskmise põhikaristusega karistatud G.A-le võib kohaldada lisakaristust selle alumises määras.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus G.A kaebuse osaliselt.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada G.A kaebus osaliselt

2 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 16.07.2015 otsusväärteoasjas nr 2317,15,006775tühistada karistuse määramise osas.

Määrata G.A liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtudväärteo eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada G.A tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 100 eurot Liiklusseaduse § 224 lg 3 p1 alusel võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Märkida viitenumber 10220155132075.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 25.09.2015