3-15-2207/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2207 Haldusasi Menetlustoiming

V. K. kaebus Tallinna vangla tegevuse - kaamera paigaldamine pikaajalise kokkusaamise ruumide üldkoridoridesse ning vanglaametnike poolt pikaajalise kokkusaamise ajal kontrollide teostamine - õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra nr 20 punktide 6.6 ja 13.2.12 ning Tallinna vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 pikaajalise kokkusaamisega seotud punktide Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada V. K. kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

06.08.2015 esitas V. K. Tallinna Halduskohtule vene keelse kaebuse, mis tõlgiti eesti keelde. Kaebuses taotleb tunnistada õigusvastaseks Tallinna vangla tegevus - kaamera paigaldamine pikaajalise kokkusaamise ruumide üldkoridoridesse ning vanglaametnike poolt pikaajalise kokkusaamise ajal kontrollide teostamine. Samuti palub tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra nr 20 punktid 6.6 ja

13.2.12 ning vangla 2015 aasta akti nr 35 pikaajalise kokkusaamisega seotud punktid. Kaebuse kohaselt toimub pikaajalise kokkusaamise ajal kontroll kell 20.00 ja kell 08.00 ning koridoris on kaamera, mis võimaldab vanglaametnikel pidevalt jälgida, mis pikaajalisel kokkusaamisel toimub ja millega isikud tegelevad. Kaebaja on seisukohal, et kaamera olemasolu ning pidev jälgimine pikaajalistel kokkusaamistel ei ole seadustega kooskõlas ning vangla rikub kaebaja õigusi ja vabadusi. Koos kaebusega esitas V. K. ka taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

09.09.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna vanglal selgitada olukorda seoses V. K.le võimaldatud pikaajaliste kokkusaamistega. Samuti palus kohus vanglal teavitada, kas V. K. on Tallinna vanglale esitanud taotlusi või vaideid kaebuses nimetatud asjaoludega seoses ning olemasolu korral, edastada kohtule kaebaja esitatud taotlused või vaided koos Tallinna vangla otsustega. Lisaks palus kohus Tallinna vanglal esitada V. K. viimase nelja kuu vanglasisese isikukonto väljavõtte. Tallinna vangla vastas kohtunõudele 16.09.2015.

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebaja palub kaebuses tuvastada õigusvastasus Tallinna vangla tegevus - kaamera paigaldamine pikaajalise kokkusaamise ruumide üldkoridoridesse ning vanglaametnike poolt pikaajalise kokkusaamise ajal kontrollide teostamine. Samuti palub kaebaja tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra nr 20 punktid 6.6 ja 13.2.12 ning Tallinna vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 pikaajalise kokkusaamisega seotud punktid. Kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil selleks, et taolised rikkumised kaebaja suhtes enam ei korduks, ning tulevikus kahju hüvitamise eesmärgil.

HKMS § 45 lg 2 esimese lause alusel on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine on välistatud juhul, kui isikul on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta tõhusamate õiguskaitsevahenditega. Kaebajal on võimalik esitada Tallinna vangla vastu keelamiskaebuse, millega nõutakse toimingu tegemise keelamist. Kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et pikaajalise kokkusaamise ruumide üldkoridorides paikneb jälgimiskaamera ning pikaajalise kokkusaamise ajal toimub kontrollide teostamine. Nimetatud toimingute ärahoidmiseks on tõhusam õiguskaitsevahend toimingute osas keelamiskaebuse esitamine. Tallinna vangla vastusest nähtub, et pikaajaliste kokkusaamiste üldkasutatavates koridorides kaamerate kasutamise eesmärgiks on külaliste turvalisus ja järelevalve ning ühel ajal pikaajalisel kokkusaamisel viibivate kinnipeetavate omavaheliste konfliktide vältimine. Vanglas julgeoleku tagamise ja järelevalve kord on sätestatud vangistusseaduses ning justiitsministri määrusest „Järelevalve korraldus vanglas”. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebuses viidatud Tallinna vangla tegevuste õigusvastasuse, ei kõrvaldaks see kehtiva vangistusseaduse ja määruse õigusjõudu ning vangistusseadusele ja nimetatud määrusele tuginedes teostatakse endiselt järelevalvet pikaajaliste kokkusaamiste üldkasutatava koridori kaamera abil ning korraldatakse kinnipeetavate loendusi kaks korda ööpäevas. Seega tuvastamiskaebuse rahuldamine ei tagaks kaebajale, et kaebuses väidetud asjaolud ei kordu, kuna julgeoleku ja järelevalve tagamine vanglas on endiselt vajalik.

Kehtiva HKMS § 45 lg 2 järgi ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine üldjuhul lubatav. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesoleval juhul ei ole need tingimused täidetud.

Tallinna vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja eelnevalt vangla poole pöördunud seoses kaebuses viidatud asjaoludega. Kaebajale on tagatud alates käesoleva aasta märtsikuust igakuiselt pikaajalisi kokkusaamisi lähedastega. Kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlusi ega kaebusi seoses pikaajaliste kokkusaamiste jälgimise või kontrollimisega, puudub põhjus eeldada, et toimunud kokkusaamistel on kaebaja õigusi oluliselt kahjustatud. Tallinna vangla vastusest nähtuvalt on tagatud kinnipeetavale pikaajalistel kokkusaamistel privaatsus, kuna isikul on võimalik viibida kokkusaamise ruumis ning uks sulgeda. Pikaajaliste kokkusaamiste üldkasutatavas koridoris asuv kaamera ei jälgi kokkusaamise ruumis toimuvat. Kohus märgib, et külaliste turvalisuse ja järelevalve ning vanglas julgeoleku tagamine on äärmiselt vajalik ja oluline. Vangla on kinnipidamisasutus, millega kaasnevad teatud piirangud. Arvestades, et kinnipeetav on vanglasse sattunud enda õigusvastase tegevuste tulemusena, siis on proportsionaalne taluda kinnipidamisasutuses viibimisega kaasnevaid piiranguid. Kohus on seisukohal, et puudub põhjus arvata, et kaebuses väidetud asjaolud võiksid oluliselt kahjustada isiku õigusi ning tekitada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju. Seega oleks kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei ole õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (ei preventiivsel eesmärgil ega ka kahju hüvitamise eesmärgil) ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult. Kohus kordab, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine üldjuhul ei ole lubatav. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldab, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Antud juhul erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastamiskaebust menetleda erandina, ei esine.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja esitatud menetlusabi taotluse osas.

HKMS § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Kaebaja on taotlenud tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra nr 20 punktid 6.6 ja 13.2.12 ning Tallinna vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 pikaajalise kokkusaamisega seotud punktid. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning tagastab kaebuse, siis puudub vajadus nimetatud sätete kohaldamata jätmise osas seisukoha võtmiseks.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik