3-13-1706/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2015, Tallinn

Haldusasja number 3-13-1706 Haldusasi MTÜ Poka Arendusselts kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 09.05.2013 otsuse nr 1-25/105 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Poka Arendusselts, seaduslik esindaja Teet Eomäe; Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Kaido Floren.

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus.

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 23.09.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 11.07.2012 otsusega nr 1-25/136 tunnistati nõuetele vastavaks ja rahuldati osaliselt MTÜ Poka Arendusselts taotlus Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Poka veskipaisu kalapääs“.

2

2. KIK-i 09.05.2013 otsusega nr 1-25/105 tunnistati KIK-i 11.07.2012 taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/136 kehtetuks. 3. Keskkonnaameti 28.06.2013 korraldusega nr PVV 1-15/13/248 väljastati Teet Eomäele vee erikasutusluba nr L.VV/322669 Põlvamaal Kõlleste valla Veski külas Veski Poka kinnistul Leevi jõe paisutamiseks ning määrati vee erikasutusloale nr L.VV/322669 kõrvaltingimusena lisatingimus, mille kohaselt on loa taotleja kohustatud paisutamise õiguse tekkimiseks esitama loa andjale paiskärestiku eelprojekti. Enne paiskärestiku valmimist pole lubatud olemasolevat veetaset Poka paisul tõsta. Leevi jõe paisutamise korral tuli tagada hiljemalt 01.01.2015 kalade läbipääs Poka paisul. Vee erikasutusloa alusel paisutamisest loobumise korral tuleb T. Eomäel korrastada kuni mai 2012 olnud paisutuse mõjuala vastavalt Keskkonnaministri 27.07.2009 määrusele nr 39 "Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta" ning eemaldada veel alles olevad puitvarjad Poka paisult. 4. KIK-i 11.07.2013 vaideotsusega nr 1-16/3 jäeti kaebaja 27.05.2013 vaie KIK-i 09.05.2013 otsusele rahuldamata. 5. 12.08.2013 esitas MTÜ Poka Arendusselts Tartu Halduskohtule kaebuse KIK-i 09.05.2013 otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 6. 29.08.2013 Tartu Halduskohtu määrusega anti haldusasi nr 3-13-1706 menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule. 7. 30.09.2013 muutis MTÜ Poka Arendusselts kohtule esitatud taotlust ning taotles üksnes KIK-i 09.05.2013 otsuse nr 1-25/105 tühistamist. 8. 29.10.2013 määrusega peatas kohus käesoleva haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3- 13-1622 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2015 otsusega haldusasjas nr 3-13-1622 jäeti T. Eomäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2014 otsus muutmata.

Kaebuse sisu

9. Kaevatav otsus põhineb peamiselt Keskkonnaameti korraldusel, millega viimane kohustab kaebajat paisurajatist osaliselt likvideerima, nii et selle asemele saaks rajada paiskärestiku. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet ei ole kasutanud talle seadusega antud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Tegemist ei ole uue paisurajatise ehitamisega, vaid paisurajatise rekonstrueerimisega, kuivõrd purunenud on ainult üks paisurajatise puidust tugipostidest, millele toetusid varjad, millega reguleeriti veetaset. Paisurajatis on säilinud ning kuulub muinsuskaitseobjektina säilitamisele. Seega ei ole vastustaja väide paisurajatise hävinemisest asjakohane ning paisurajatise rekonstrueerimine KIK-i kaasrahastamisel on endiselt õiguspärane tegevus, sh keskkonnaministri 05.07.2010 määruse nr 24 „Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" (Meetme määrus) mõttes ning vastab kõikidele määrusega kehtestatud tingimustele.

9.1. Projekt paisurajatise rekonstrueerimiseks oli olemas enne paisurajatise tugiposti purunemist. Kõik vajalikud kooskõlastused projekti elluviimiseks olid olemas, eksperdid olid tuvastanud, et tegevus võimaldab täita Meetme määruse §-s 3 toodud toetuse saamise eesmärki. Toetatavate tegevuste elluviimiseks oleks tulnud igal juhul veetase lasta alla võimalikult varakult enne ehitusperioodi. Vee normaaltaseme kõikumine ei ole vee-elustikule soodne,

3

mistõttu ei olnud mõistlik taastada loajärgset veetaset ainult selleks, et seda peagi uuesti alla lasta.

9.2. Kaebaja leiab, et rikutud on tema usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 1 mõttes. Õigusriigi printsiibist tulenev õiguspärase ootuse põhimõte nõuab, et avalik võim kasutaks oma volitusi ja pädevust teatud aja jooksul selliselt, et õiguspäraselt loodud situatsioonid ja suhted ei saaks kahjustada viisil, mida mõistlik inimene ei saa ette näha. Keskkonnaamet kiitis heaks kamberkalapääsu rajamise projekti ning kaebaja on asunud nimetatud projekti realiseerima ja teinud omapoolseid rahalisi kulutusi.

Vastustaja vastulause

10. Vastustaja kaebusega ei nõustu.

10.1. Kehtetuks tunnistamise otsuse aluseks oli asjaolu, et Keskkonnaamet ei anna luba vee paisutamiseks paisuga ning isegi kui Keskkonnaamet sellise loa annaks, ei oleks tegevus enam abikõlblik otsuses viidatud Meetme määruse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) õigusnormide kohaselt. Keskkonnaameti vee erikasutusloa puudumine projekti elluviimiseks on eraldi õiguspärane kehtetuks tunnistamise alus ning abikõlblikkuse küsimus Meetme määruse kohaselt on teine ja eraldi kehtetuks tunnistamise alus.

10.2. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja ilma kaalutlusvigadeta. Keskkonnaameti loa mitteandmine on juba kavandatud projekti teostamist välistav asjaolu, mistõttu puudub vajadus kaaluda teist alust. Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus ning mittevajaliku projekti toetamine ei oleks abikõlblik STS § 2 p 2 tähenduses. Vaidlusalune otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

10.3. Asjaomane vooluveekogude meede ei ole suunatud isikute kasule, vaid vooluveekogude seisundi parandamisele, mis konkreetsel juhul tähendab kalade läbipääsu. Käesolevaks ajaks on see tagatud ning Meetme määruses puuduvad muud, kaebaja subjektiivsete huvidega seotud alused, millest lähtudes tuleks toetust ikkagi anda. Vastustaja on vaidlustatud akti andmisel kaalunud selle mõju isikule ning asunud seisukohale, et juba välja makstud ja sihipäraselt kasutatud toetust ei pea tagasi nõudma. Seega on vastustaja leidnud kaebajale võimalikult soodsa ja tema huve võimalikult vähe riivava võimaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, arvestades sellega HMS § 67 lg-s 3 sätestatut. Puuduvad HMS § 67 lg-s 2 sätestatud alused, mis välistavad akti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise. STS § 18 lg 6 näeb ette otsuse võimaliku kehtetuks tunnistamise HMS § 67 lg 4 p 2 tähenduses. Vaidlus puudutab ka avalikku huvi olulise rahasumma kokku hoidmiseks.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. Vaidlustatud KIK-i 09.05.2013 otsusest (tl 7-10) nähtuvalt tunnistas KIK oma 11.07.2012 otsuse kehtetuks STS § 18 lg 6 p-de 1, 4 ja 5 alusel. Kõik nimetatud punktid annavad iseseisva aluse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. P 1 alusel võib taotluse

4

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; p 4 alusel, kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks; ning p 5 alusel, kui toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui esineb vähemalt üks STS § 18 lg-s 6 nimetatud alus, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

12. KIK rahuldas 11.07.2012 otsusega kaebaja taotluse toetuse saamiseks projektile „Poka veskipaisu kalapääs“. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et selle projekti realiseerimise eelduseks oli vee erikasutusloa olemasolu, mis lubaks Leevi jõe jätkuvat paisutamist ning selline luba oli T. Eomäel olemas kehtivusega kuni 01.10.2012. 29.06.2012 esitas T. Eomäe Keskkonnaametile taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks, mis lubaks Leevi jõge jätkuvalt paisutada. Keskkonnaameti 28.06.2013 korraldusega (tl 12-17) väljastati T. Eomäele vee erikasutusluba Leevi jõe paisutamiseks ning määrati vee erikasutusloale kõrvaltingimusena lisatingimus, mille kohaselt on loa taotleja kohustatud paisutamise õiguse tekkimiseks esitama loa andjale paiskärestiku eelprojekti. Enne paiskärestiku valmimist pole lubatud olemasolevat veetaset Poka paisul tõsta. Leevi jõe paisutamise korral tuli tagada hiljemalt 01.01.2015 kalade läbipääs Poka paisul. Vee erikasutusloa alusel paisutamisest loobumise korral tuli T. Eomäel korrastada kuni mai 2012 olnud paisutuse mõjuala vastavalt Keskkonnaministri 27.07.2009 määrusele nr 39 "Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta" ning eemaldada veel alles olevad puitvarjad Poka paisult. Niisiis tekkis Keskkonnaameti 28.06.2013 korralduse andmisega olukord, kus kaebuse esitajal puudus õiguslik alus Leevi jõe paisutamiseks viisil, mis võimaldanuks sinna rajada Poka veskipaisu kalapääsu projekti kohaselt, milleks KIK oli 11.07.2012 andnud kaebajale toetust. Keskkonnaameti 28.06.2013 korraldus on kehtiv haldusakt, mille vaidlustamise viisid on ammendunud (haldusasi nr 3-13-1622) ning seepärast jätab kohus tähelepanuta kaebaja need väited, mis puudutavad Keskkonnaameti 28.06.2013 korralduse väidetavat õigusvastasust. On ilmselge, et kui vastav asjaolu (vajaliku vee erikasutusloa puudumine) oleks KIK-ile olnud ettenähtav ja teada toetuse taotluse lahendamise ajal, ei oleks KIK sellist taotlust saanud rahuldada vastava vee erikasutusloa puudumise tõttu. Järelikult esines KIK-il alus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks STS § 18 lg 6 p 1 alusel ning KIK on seda alust oma 11.07.2012 otsuse kehtetuks tunnistamisel õiguspäraselt kohaldanud.

13. Kaebaja leiab, et KIK-i 09.05.2013 otsus oli ennatlik, kuna selle tegemise ajaks ei olnud veel teada, millisel viisil lahendab Keskkonnaamet T. Eomäe vee erikasutusloa taotluse. Kohus möönab, et korrektne oleks olnud tõepoolest see, kui KIK oleks eelnevalt oodanud ära Keskkonnaameti lõpliku seisukoha haldusakti näol vee erikasutusloa andmise suhtes, ja alles siis võtnud seisukoha toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas, kuid kaebaja subjektiivsetesse õigustesse puutuvalt ei muutnud see lõppkokkuvõttes mitte midagi. Keskkonnaamet andis välja vee erikasutusloa viisil, mis välistas Poka veskipaisu kalapääsu projekti elluviimise. KIK-i 09.05.2013 otsuse tegemise ajaks oli KIK-ile teada Keskkonnaameti seisukoht, et vee erikasutusloaga kavatsetakse anda T. Eomäele õigus paiskärestiku rajamiseks, kuid mitte vee paisutamiseks paisuga. Keskkonnaamet oli KIK-ile edastanud 18.03.2013 kirja, milles andis teada, et veeseaduse § 17 lg 5 nõue on suures osas täidetud seoses paisu lagunemisega ning toetuse andmine paisu taastamiseks ja kamberkalapääsu rajamiseks ei ole eesmärgipärane. Samuti edastas Keskkonnaamet KIK-ile oma 25.04.2013 kirja T. Eomäele antava vee erikasutusloa eelnõu kohta. Seega oli KIK-ile 09.05.2013 teada, millise sisuga T. Eomäele antav vee erikasutusluba suure tõenäosusega tuleb. Et hoida ära täiendavate kulutuste tegemist

5

seonduvalt projektiga, võis KIK-i 09.05.2013 (ennatlik) otsus mõjuda kaebaja subjektiivsetele õigustele pigem positiivselt.

14. Kaebaja leiab lisaks, et KIK-i 09.05.2013 otsusega on rikutud tema usaldust 11.07.2012 otsuse kehtima jäämise suhtes HMS § 67 lg 1 mõttes. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. KIK-i 09.05.2013 otsusest nähtuvalt ongi KIK arvestanud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel kaebaja usaldusega ning asunud seisukohale, et taotluse rahuldamise otsuse alusel juba väljamakstud summasid kaebajalt tagasi ei nõuta. Täiendavalt asub kohus seisukohale, et projekti täismahus realiseerimise suhtes ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust olukorras, kus kaebaja teadis, et projekti realiseerumise eelduseks olev vee erikasutusluba kehtib üksnes kuni 01.10.2012 ning arvestades Poka paisu purunemist, ei olnud teada, kas ja millistel tingimustel väljastab Keskkonnaamet T. Eomäele uue vee erikasutusloa. Niisiis ei ole kaevatav haldusakt õigusvastane ka usalduse kaitse rikkumise tõttu.

15. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et KIK-i 11.07.2012 otsuse kehtetuks tunnistamine oli STS § 18 lg 6 p 1 alusel õiguspärane ja STS § 18 lg 6 alusel võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks lõikes 6 loetletud alustest, ei pea kohus täiendavalt analüüsima, kas KIK võinuks taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks ka STS § 18 lg 6 p 4 või p 5 alusel. Seepärast ei pea kohus analüüsima ka poolte seisukohti, mis nende punktidega seoses on esitatud.

16. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik