4-15-7102/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lõpuosa)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 02.september 2015.a. Rapla Väärteoasi nr 4-15-7102

A.M-i süüdistuses KarS § 262 lg. 1 ja 275 lg. 1 järgi

Menetlusalune isik A.M , isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxxxx, telefon xxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2 79514 Rapla)

Kohtuistungi toimumise aeg 02.september 2015.a.

Kohaldatud menetlusnormid

Väärteomenetluse seadustiku §§ 29 lg. 1 p.1; 107 lg. 1 p.p. 1 ja 2; 108, 111, 113 lg 2, 4 ja 5, 199 lg 3

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi A.M väärteos Karistusseadustiku (KarS) § 275 lg. 1 järgi ja karistada teda arestiga kakskümmend kaks (22) ööpäeva. Seoses kinnipidamisega 29.-31.augustini 2015.a. lugeda arestist kaks (2) ööpäeva kantuks ja aresti jääb kanda kakskümmend (20) ööpäeva.

KarS § 69 lg. 1 kohaselt asendada arest kahekümne (20) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teha kahe (2) kuu jooksul arvates kohtu määruse jõustumisest.

Väärteoasja menetlus KarS § 262 lg. 1 järgi lõpetada selle väärteo koosseisu tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla

politseijaoskonnale. (töö koordineerija

Jekaterina Kütt, tel +372 444 6534, e-post jekaterina.kytt@politsei.ee)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele

järgnevast päevast, maakohtule teatada. Kui apellatsiooniõiguse kasutamisest on teatanud üks

kohtumenetluse pool, siis on apellatsiooni esitamise õigus ka teisel kohtumenetluse pooltel

olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamisest tea

tamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on 15. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Väärteoprotokolli kohaselt tuli A.M 29.augustil 2015.a. kella 20.10 paiku alkoholi

tarvitanuna Raplas Savi t. 2 asuva Rapla politseijaoskonna juurde, hüüdis mitu korda jaoskonna

hoone akende all „hei“, politseiametnikega vestluse ajal lubas tuua Alu alevikust granaadi ja jaoskonnas viibinud politseiametnikud õhku lasta.

A.M-i niisuguse tegevus on kvalifitseeritud KarS § 262 lg. 1 ette nähtud väärteona, mis seisnes Korrakaitseseaduse § 55 lg. 1 p. 2 nimetatud käitumise üldnõuete rikkumises.

Pärast seda, kui A.M oli käitumise üldnõuete rikkumise eest politseiametnike poolt arestimajja toimetatud, võttis end alasti, karjus politseiametnikele ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning tegi ühe politseiametniku kubeme suunas käega liigutuse.

A.M-i niisuguse tegevus on kvalifitseeritud KarS § 275 lg. 1 ette nähtud väärteona s.o.

ametikohustusi täitnud politseiametnike solvamisena. Kohtuväline menetleja taotleb aresti kohaldamist.

Menetlusaluse isiku ütlused ja vastuväited

A.M tunnistab, et oli ebaviisakas ja bravuuritses natuke. Mingil hetkel ajanud kõik närvi ja joobes naljaga pooleks öeldud jutt läks kirja ähvardusena. A.M eitab granaadi toomise ja õhkulaskmise ähvardust. Tegelikult lennanud samal ajal lennuk ja ta öelnud midagi naljaga pooleks

pommitamise kohta. Tal olnud sõrm katki ja kui küsiti, kas on veel midagi viga, siis näidanud katkist põlve. Veel öelnud, et tal on ka suguelundi peal arm ja et kas politseinikud tahavad seda ka näha. Läbiotsimise ajal pidi ta panema jalad harki ja teda pigistati kubeme piirkonnast. Riidest lahti võtnud ta seepärast, et teda enam ei katsutaks.

Kohtu seisukoht

Olenemata asjaolust väärteoprotokolli kogu teksti ei ole võimalik kohtuistungil ette kanda, on

süüks pandud väärtegude objektiivsed koosseisulised tunnused protokollis siiski näidatud. A.M-i kogu tegevus tuleb lugeda hõlmatuks KarS § 275 lg. 1 ette nähtud süüteo koosseisuga ja puudub vajadus väljaspool politseijaoskonna ruume toimunud tegude eraldi kvalifitseerimiseks

KarS § 262 lg. 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A.M politseijaoskonna juurde tulles Korrakaitseseaduse § 55 lg. 1 p. 2 loetletud käitumise üldnõudeid. Nimetatud sätte kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohus leiab, et kogu A.M-i tegevus enne kinnipidamist s.o. politseijaoskonna hoone akende all käimine, hüüdmine, politseiametnike kuuldes öeldud granaadi toomise ja õhkulaskmise ähvardus on käsitletav politseiametnike solvamisena. Tulek politseijaoskonda alkoholi tarvitamise tunnustega eraldi võetuna käitumise üldnõuete rikkumist ei kujuta.

KarS § 275 lg. 1 ette nähtud väärteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid kinnitavad

politseijaoskonna turvakaamerate salvestused ja tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike KJ, ES, SL ja AŠ ütlused.

A.Š ütlustest nähtub, et A.M tuli väärteoprotokollis nimetatud õhtul kella 20.10 paiku

politseijaoskonna ukse taha ja soovis anda arestimajas kinnipeetavale pakki. Kui A.M-ile

selgitati, et pakkide vastuvõttu sel ajal ei toimu, siis ta ägestus, keeldus lahkumast, läks jaoskonnahoone taha arestikambrite akende alla, lubas peksa anda, maja aknaid loopida, granaadi

tuua ja maja õhku lasta. Selle peale võeti vastu otsus A.M väärteomenetluse läbiviimiseks kinni pidada. Jaoskonna hoones sees ütles A.M politseiametnike kohta korduvalt solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid.

S.L ütlustest nähtub, et politseijaoskonna ukse taha tulnud A.M ärritus, kui tal ei võimaldatud kinnipeetavale pakki anda. A.M läks jaoskonna hoone taha ja pärast jaoskonda

toimetamist lärmas, ähvardas, lubas tuua Alust granaadi ja kõik õhku lasta. A.M väljendus solvavalt ka tunnistaja suhtes eraldi. Korrapidaja ruumi juures koridoris läbivaatuse tegemise ajal

väljendus A.M solvavalt eraldi veel E.S suhtes ja tegi E.S suunas käega ähvardava liigutuse. Lahti riietumiseks A.M-ile korraldust ei antud ja alasti võttis ta end oma algatusel.

E.S ütlustest nähtub, et ta sai korralduse tulla politseijaoskonna fuajeesse,

kuna sinna toimetatud

A.M käitus väljakutsuvalt ja väljendas korduvalt politseiametnike vastu lugupidamatust. A.M oli sõrm verine ja temalt küsiti, kas on veel vigastusi. Selle peale näitas A.M põlve vigastusi ja ühel hetkel paljastas suguelundi. Enne ajutise kinnipidamise ruumi paigutamist tuli teha

turvakontroll ja selle käigus ka A.M-i taskud üle vaadata. A.M oli selleks tunnistaja

poole seljaga ja toetas käed vastu seina. Kontrolli teostamise ajal võttis A.M end täielikult riidest lahti ja pärast kambrisse paigutamist keeldus riideid vastu võtmast.

K.J ütlustest nähtub, et A.M ähvardas A.Š löömisega, läks hoone trepilt ümbe

r nurga

jaoskonna hoone taha, pärast sealt tagasitoimetamist lubas tuua granaadi ja jaoskonna ning kõik politseinikud õhku lasta. Varasemaid sündmusi ja A.M-i tuttavaid arvestades oli alus karta, et

ta võib seda teha. Joobe kontrollimise ja asjade läbivaatuse ajal A.M lärmas ja muuhulgas

nimetas A.Š joodikuks. Hiljem oli A.M välijuhi ruumi taga olevas ruumis alasti ja karjus valjusti.

Tunnistajate ütlustega langevad kokku turvakaamerate salvestused, milledelt nähtub, et A.M keeldus politseijaoskonna hoone juurest lahkumast, läks hoone taha, pärast hoone fuajees ei allunud politseiametnike korraldustele ja hiljem riietas end lahti. Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes

kahelda ja A.M-i vastuväited tuleb lugeda ümberlükatuiks. Uuritud tõendite põhjal saab

järeldada, et A.M te

gutses kavatsetult KarS § 16 lg. 2 mõttes s.o. pikema aja vältel politseiametnike vastu allumatust ja lugupidamatust avaldada oli A.M-i eesmärk. Tema süüd ei saa lugeda väikeseks ja puuduvad süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei ole A.M-i tegevuses karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Neil põhjustel peab kohus

õiguskorra kaitse ja A.M-i poolt võimuesindaja vastu suunatud süütegude ärahoidmise huvides

vajalikuks mõista karistuseks aresti enam kui pooles määras seaduses ettenähtust. A.M on varem kolm korda karistatud liiklusalase väärteo eest, ühe korra narkootilise aine tarvitamise eest ja

ühe korra varavastase väärteo eest. Võimuesindaja vastu suunatud süütegude eest A.M karistatud ei ole. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga vastavalt KarS § 69 lg. 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik