1-14-1967/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-1967

Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 6. augusti 2015 määrus,

millega vaadati läbi Tartu Vangla taotlus E.P karistuse täpsustamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.P, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 6. augusti 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 26.05.2014 otsusega karistati E.P KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 3 aasta 2 kuu ja KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti E.P lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti 23.11.2013.

2. 13.07.2015 esitas Tartu Vangla maakohtule taotluse E.P karistuse

täpsustamiseks. Taotluse kohaselt oli süüdimõistetu ajutise loovutamismääruse ja ajutise loovutamise kokkuleppe alusel üle antud Läti Vabariigi ametivõimudele karistuse kandmise ajal ajaperioodil 21.10.2014-17.04.2015.

3. Tartu Maakohus 06.08.2015 määruses täpsustas ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust, märkides, et E.P tuleb Tartu Maakohtu 26.05.2014 otsuse nr 1-14-1967 järgi

alates 17.04.2015 ära kanda 2 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. Oma otsustust põhjendas esimene kohtuaste järgmiselt.

3.1 Maakohus märkis, et E.P oli ajutise loovutamismääruse alusel üle antud karistuse kandmise ajal 21.10.2014 Läti Vabariigi ametivõimudele ning toodud Eestisse tagasi 17.04.2015. Eelnimetatud ajavahemikul viibis E.P vahi all Läti Vabariigis menetletava

kriminaalasja raames ega kandnud samal ajal Eesti Vabariigis temale mõistetud karistust

kriminaalasjas nr 1-14-1967. Seega ei saa ajavahemikku alates 21.10.2014-17.04.2015 arvata Eesti Vabariigis kantava karistuse hulka. Sellest tulenevalt on E.P alates 17.04.2015 kandmata talle Tartu Maakohtu 26.05.2014 otsusega nr 1-14-1967 mõistetud karistusest 2 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. MÄÄRUSKAEBUS

4. E.P taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist,

millega jätta muutmata temale Tartu Maakohtu 26.05.2014 otsusest tulenev karistuse lõpptähtaeg, s.o 23.01.2017.

4.1

E.P nõustub, et teda loovutati Läti Vabariigile kohtumenetluse läbiviimiseks,

kuid lähtudes Valga kohtumaja 06.08.2015 määrusest võib järeldada, et teda lasti ajutiselt

vabadusse. Seda mõistetavalt ei toimunud. Ta viibis samamoodi kinnipidamiskohas (vanglas) alates 21.10.2014–17.04.2015 ja oli üldise Euroopa aresti all ning see arest käib ka tema Eestis kantava karistuse kohta. Eesti etapeeris teda ka tagasi. Seega viibis ta ka Eesti vahistamise all, kuna Eesti ei vabastanud teda Lätis viibimise ajal kinnipidamisest (vanglast). Seega on täiesti loogiline võtta see tähtaeg arvesse, mitte aga pikendada seda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtutoimiku

materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud. Edasikaebus jääb edutuks. Kriminaalkolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.

6. Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö üheks aluspõhimõtteks on kriminaalasjades

tehtavate nii lõplike kui ka menetluslike kohtulahendite vastastikune tunnustamine. Selle

põhimõtte esimese väljundina võttis Euroopa Nõukogu 13.06.2002 vastu raamotsuse Euroopa

vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (edaspidi: raamotsus). Raamotsuse preambula p-de 2 ja 5 kohaselt rajaneb liikmesriikide vaheline koostöö vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja kriminaalasjades tehtud kohtulahendite viivituseta vabal liikumisel. Eelnevast järeldub, et teise liikmesriigi pädevate õigusasutuste otsustusi tuleb käsitada sarnaselt riigisiseste õigusasutuste vastavate otsustustega.

6.1 Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus on Euroopa Liidu lepingu art 34 lg 2 p b kohaselt õigusallikas, mis on liikmesriigile siduv oma eesmärgi osas, jättes selle täitmise viisi iga riigi

enda otsustada. Seega on oluline, et kuigi liikmesriigile jääb pädevus enda riigisisest õigussüsteemi, normitehnikat ja õiguspraktikat arvestades määrata, kuidas täpselt raamotsusest

nähtuvad põhimõtted ellu viia, peab lõpptulemusena riigisiseselt kehtiv õigus vastama raamotsuses sätestatule (vt RKKKm 3-1-1-1-09, p 9.1; RKKKm 3-1-1-9-09, p 8.1). Raamotsuse

art 34 lg 1 kohaselt kohustusid liikmesriigid selle dokumendi sätete järgimiseks vajalikud

meetmed kasutusele võtma hiljemalt 01.12.2013. Eesti viis asjakohased muudatused

kriminaalmenetluse seadustikku sisse infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku,

kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigisaladuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadusega (RTI 2004, 54, 387), mis jõustus 01.07.2004. Selle seadusega täiendati KrMS 19. peatükki 8. jaoga – loovutamine -, mis kehtestas raamotsuses kajastatud põhimõtted ka Eestis (vt RKKKm 3-1-1-9-09, p 8.1).

7. Vastavalt eelkäsitletud Euroopa Liidu Nõukogu 13.06.2002 raamotsuse artikli 24

(Edasilükatud või tingimuslik üleandmine) teisele lõikele leiab ajutine üleandmine aset

tingimustel, mille vastastikusel kokkuleppel määravad kindlaks vahistamismäärust täitev ja 2 2

vahistamismääruse teinud õigusasutus. Kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning selle tingimused on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad. Raamotsuse art 26 (Vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi all peetud aja mahaarvestamine)

lõike 1 kohaselt vahistamismääruse teinud liikmesriik arvab määratud vabadusekaotuse või

vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava

karistuse kogupikkusest maha vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest.

8. Ringkonnakohus märgib, et kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt rahuldas Tartu Maakohus 04.09.2014 määrusega 13.08.2014 Euroopa vahistamismääruse alusel esitatud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi taotluse ning andis loa loovutada E.P Läti Vabariigis

kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sellele järgnevalt lepiti Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Läti Vabariigi Riigiprokuratuuri vahel kokku E.P ajutises

loovutamises ning koostati vastav kirjalik dokument. Kokkuleppes sisaldub klausel, et Läti Vabariigis vahi all viibimise aeg arvestatakse maha seal mõistetavast võimalikust karistusest.

8.1

Arvestades raamotsuses sätestatut ja riikidevahelist kokkulepet E.P ajutise loovutamise küsimuses, leiab ka ringkonnakohus, et aeg, mil määruskaebuse esitaja oli ajutiselt

loovutatud Läti Vabariigile kriminaalmenetluse läbiviimiseks, arvestatakse maha talle Läti Vabariigis mõistetavast karistusest. Teisisõnu, ajavahemikku 21.10.2014-17.04.2015 ei saa arvata Eesti Vabariigis kantava karistuse hulka kriminaalasjas nr 1-14-1967. Eelkirjeldatud seisukoht nähtub ka vaidlustatud kohtumäärusest. E.P arvamus, mille kohaselt olevat esimene kohtuaste justkui leidnud, et ta on ajutiselt vabaduses olnud, on seega ekslik.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 06.08.2015 määrus muutmata ja E.P määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 3