Legislator Case Law & Legislation
4-15-6360/7 AI generated

4-15-6360/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-6360/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-15-6360/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

4-15-6360

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2015.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6360 Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi J.S kaebus väärteoasjas 2302,14,014150 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja J.S – (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja – PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.S taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei –ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.07.2015.a. otsusele 2302,14,014150.

2. Jätta J.S kaebus Politsei –ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.07.2015.a. otsusele 2302,14,014150 läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

04.08.2015.a. edastas J.S e-posti teel Harju Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2302,14,014150.

2 V™S § 118 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna J.S kaebus ei vastanud V™S § 115 nõuetele, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale 02.09.2015.a. kohtumäärusega tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks – 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.

Ühtlasi selgitas kohus, et juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades (kaebusele ei ole lisatud kohtuvälise menetleja otsuse koopiat, mistõttu puudub kohtul võimalus kaebuse esitamise tähtaegsust koheselt kontrollida), tuleb kaebuse esitajal ülalmärgitud tähtaja jooksul esitada tähtaja ennistamise taotlus koos selgitustega (vajadusel dokumentaalsete tõenditega), mis takistas kaebust tähtaegselt esitada. V™S § 118 lg 2 p 1 annab aluse jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

14.09.2015.a edastati Harju Maakohtule J.S vastus puuduste kõrvaldamiseks, milles

väidab, et lisab kaevatava otsuse vastusele(mida tegelikult ei olnud) , veel märgib, et soovib asja arutamisest osa võtta, kaitsjat ei ole, tunnistajate ülekuulamist ei soovi ja ennistamise taotlus sisaldub kaebuses.

Kohus otsustuse tegemiseks nõudis PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroolt välja J.S väärteomaterjalid . Esitatud materjalidest nähtub, et 03.07.2015.a otsusega nr 2302, 14, 014150 karisati kaebajat liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400 eurot ja LS § 223

lg.2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 kuuks. Liiklusseaduse § 236 lg.1 järgi karistati J.S rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400 eurot ja LS § 236 lg.2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks.

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 70 lg.4 sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Sama §-i lg.5 kohaselt märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia

kätteandmisele väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad.

J.S rikkumise suhtes 04.06.2015.a. koostatud väärteoprotokollist nähtub, et rikkumine

leidis aset 28.10.2014.a. Samuti on väärteoprotokollis kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.07.2015.a. Otsuses väärteoasjas nr 2302,14,014150 on märgitud, et nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Liivalaia 24, Tallinn) 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.07.2015.a.

J.S on edastanud kaebuse Harju Maakohtule 04.08 2015.a. Seega on J.S esitanud kaebuse peale kaebetähtaja möödumist.

Kaebuses väidab J.S, et ta ei ole tahtlikult mööda lasknud otsuse vaidlustamise tähtaega, kuna ta ei olnud üldse teadlik väärteootsusest ning sai sellest teada alles 03.08.2015.a. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses

3 on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Seega leiab kohus, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Andres J.S ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, seega ei kuulu kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

V™S § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud , kohus ei ennista kaebuse esitamise tähtaega ning kaebus tuleb jätta läbivaatamata ja tuleb esitajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik