3-15-1938/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1938 Määruse kuupäev 22. september 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 25.03.2015 käskkirja nr. 6-2/350 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik 1. Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks;...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-15-1938 Määruse kuupäev 22. september 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 25.03.2015 käskkirja nr. 6-2/350 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1. Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks; 2. Lõpetada menetlus käesolevas haldusasjas; 3. Edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 1. 26.07.2015 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Nikolai Lilitškini poolt esitatud kaebus Tartu Vangla 25.03.2015 käskkirja nr 6-2/350 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tagastada äravõetud sussid) ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt Tartu Vangla 25.03.2015 käskkirja nr 6-2/350 alusel määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna kambrist nr 1024, kus viibib kaebaja leiti ning võeti ära väidetavalt talle mittekuuluvad sussid. Kaebaja selgituse kohaselt kambrist nr 1024 äravõetud sussid kuuluvad talle. Susside äravõtmisega rikuti kaebaja põhiseaduse §-st 32 tulenevat omandiõigust ja tekitati talle kahju. Eeltoodu tulenevalt, palub kaebaja kohtul tühistada Tartu Vangla 25.03.2015 käskkiri nr 6-2/350, kohustada vanglat tagastama talle äravõetud sussid ja tunnistada õigusvastaseks vangla toiming seoses susside äravõtmisega. Kaebaja taotleb asja arutamist kohtuistungil ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
1.1 14.08.2015 määrusega kvalifitseeris kohus N. Lilitškini kaebust, kui kaebust, mille tuvastamisnõude oli hõlmatud nii tühistamise kui ka kohustamisnõudega, jättis kaebuse käiguta ning kohustas kõrvaldama kaebuses esinenud puudused 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal esitada kohtule taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ning märkida põhjused, miks kaebaja ei pöördunud kohtusse õigeaegselt.
1.2 26.08.2015 laekus kohtusse N. Lilitškini taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks.
1.3 27.08.2015 määrusega rahuldas kohus N. Lilitškini menetlusabi taotluse ning vabastas teda riigilõivu tasumise kohustusest, võttis tema kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ja
kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele ja seisukoha N. Lilitškini kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
1.4 15.09.2015 saabus kohtusse Tartu Vangla vastus 27.08.2015 kohtumäärusele.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
3. Tähtaja ennistamise taotluses märgib N. Lilitškin, et Tartu Vangla 27.05.2015 vaideotsuse nr 1- 11/226-4 sisu ei ole keegi talle tutvustanud ega selgitanud, et tegemist on vastusega konkreetsele vaidele. Seetõttu arvas N. Lilitškin, et tema poolt esitatud vanglale vaide läbivaatamise tähtaeg on möödunud ning ta otsustas pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vastustaja leiab, et N. Lilitškin on kogenud halduskohtumenetluse osaline ning pidi teadma, millise aja jooksul on tal õigus pöörduda kohtusse enda õiguste kaitsmiseks. Vastustaja sõnul ei toonud N. Lilitškin tähtaja ennistamise taotluses mitte ühtegi kaebetähtaja rikkumise mõjuvat põhjust.
4. Kohus tutvus N. Lilitškini möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlusega ja Tartu Vangla seisukohaga kaebetähtaja ennistamise osas ning leiab, et N. Lilitškini taotlus tuleb jätta rahuldamata ja lõpetada menetlus käesolevas haldusasjas.
5. Tühistamis- ja kohustamisnõuete halduskohtule esitamise eelduseks on nõuetekohaselt läbitud kohtueelne kohustuslik menetlus (HKMS § 47 lg 1, VangS § 11 lg 5 koostoimes HMS § 72 lg 1 p-ga 3). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, N. Lilitškin sai Tartu Vangla 27.05.2015 vaideotsuse nr 1-11/226-4 kätte 02.06.2015. Seega tulenevalt HKMS § 67 lg-st 1 hakkas kulgema 30 päevane kaebuse esitamise tähtaeg alates 03.06.2015 ning lõppes 02.07.2015. N. Lilitškin andis oma kaebuse vanglale üle kohtule edastamiseks 26.07.2015 (HKMS § 68 lg 4). Sellest tulenevalt N. Lilitškini 26.07.2015 kaebus nii tühistamisnõudes kui ka kohustamisnõudes ei olnud vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 tähtaegne.
6. Kohtupraktika kohaselt erandlikel juhtudel võib mõjuva põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 16). Tähtja ennistamiseks subjektiivsete asjaolude hulka kuulub vaidlustamisviite puudumine haldusaktis (RKHKm 3-3-1-58-00), aga samuti ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (RKHKm nr 3-3-1-57-02). 7. Võttes arvesse, et N. Lilitškin on muukeelne kinnipeetav, möönab kohus, et ta ei saanud Tartu Vangla 27.05.2015 vaideotsuse nr 1-11/226-4 sisust aru. Seda kinnitab, ka N. Lilitškini poolt vaideotsusele kirjutatud kommentaar (ilma tõlketa). Samuti vaideotsusest ei nähtu vaide registreerimise number, mis oli nimetatud vaideotsusega lahendatud. Järelikult ei ole alusetu N. Lilitškin väide selle kohta, et 27.05.2015 vaideotsuse nr 1-11/226-4 kättesaamise ajal ei teadnud ta,
mis vaie oli selle vaideotsusega lahendatud. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et tekkinud olukord oleks olnud lahendatav, kui N. Lilitškin oleks vajalikku hoolt järgides teinud selleks mõistlikud pingutused ning oleks selgitanud ise välja informatsiooni, mille puudumisele ta tähtaja ennistamise taotluses viitab. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et N. Lilitškin pärast 27.05.2015 vaideotsuse nr 1-11/226-4 kättesaamist oleks pöördunud Tartu Vangla poole kas selgitamistaotlusega või muu pöördusemisega selleks, et selgitada välja, missugust tema poolt esitatud vaiet nimetatud vaideotsus puudutab, aga samuti vaideotsuse resolutsiooni. Seega ei teinud N. Lilitškin mitte ühtegi sammu, et tekkinud ebaselgus kõrvaldada. 8. Asjakohane on vastustaja tähelepanek selle kohta, et N. Lilitškin on kogenud halduskohtumenetluse osaline, kes on korduvalt vaidlustanud halduskohtus nii Tartu Vangla käskkirju kui ka toiminguid. Halduskohtusse pöördumise korda selgitas samuti N. Lilitškinile vangla 27.05.2015 vaideotsuses nr 1-11/226-4. Seetõttu on võimalik teha järeldus, et N. Lilitškinile pidi olema selge pärast kohusliku eelmenetluse läbimist halduskohtusse pöördumise kord, aga samuti 27.05.2015 vaideotsuse nr 1- 11/226-4 resolutsioon, millest arusaamine sellega tihti kokku puudunud isikul ei pea olema raskendatud. 9. Sellest tulenevalt ning arvestades kaalul olevaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et N. Lilitškinil puudusid kaebetähtaja möödalaskmiseks objektiivsed või subjektiivsed põhjused, mis oleksid võinud tingida tähtaja ennistamise.
10. 14.08.2015 määruse p-s 3.1 kvalifitseeris kohus N. Lilitškini kaebust, kui kaebust, mille tuvastamisnõude oli hõlmatud nii tühistamise kui ka kohustamisnõudega. Tulenevalt haldusasja materjalidest ei olnud N. Lilitškin nimitatud kvalifitseerimise vastu.
11. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus N. Lilitškini taotluse kaebuse esitamisel rikutud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning juhindudes HKMS § 124 lg-st 2 ja § 152 lg 1 p-st 2, lõpetab käesoleva haldusasja menetluse.
12. Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik