1-15-2037/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-2037

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september

2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2037 (14260102284) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi F.I süüdistus KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav F.I

isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: põhiharidus, töökoht: RT Forest - saemees; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus; V -l korral. äärteokorras karistatud 3 Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Advokaat Kaja Kiilo

Kohtuistungi toimumise aeg 23. september 2015. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.I KarS § järgi ja mõista karistuseks

424 4 (neli) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et F.I-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele,

kui F.I ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuue

)-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1) elada ko xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

htu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires evaks; kauemaks kui 15 pä

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.I elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.I-lt ära sõiduki juhtimise õigus

2 (kaheks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha ,3 585 (viissada kaheksakümmend viis) ja riigi õigusabi kulu summas eurot 216 (kakssada kuusteist) eurot.

Jätta menetluskulud summas kümm 288 (kakssada kaheksa end kaheksa) eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.I on õigus menetluskulud kogusummas 801 (kaheksasada üks) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. tuleb tasuda menetluskulude katteks igakuiselt 20 F.I . kuupäevaks

vähemalt kümmend 67 (kuus seitse) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 64 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 9915700067106. Selgitusse tuleb märkida „

1-15-2037, menetluskulud,

F.I“.

3

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 13.03.2015 s kriminaalasi

es . a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluse F.I süüdistus KarS § 424 järgi. Kohus pidas üldmenetluse planeerimiseks eelistungi 13.04.2015. a prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohus andis

F.I määrusega kohtu alla üldmenetluses.

23.09.2015. a istungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja asja arutamiseks määratud lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Protokollise määrusega andis kohus F.I kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas

kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi.

I Kokkuleppe sisu F.I-le on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus juhtimisõigust omamata juhtis

selles, et 05.07.2014. a kella 12.20 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Jõgeva Põltsamaa ma

- antee 20. kilo

ot Volkswagen Passat reg meetril sõites Põltsamaa suunas mootorsõidukit s.o sõiduaut nr 641 AXD, olles alkoholijoobes – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,90 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nimetatud tingimustele. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4

kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte

pöörata, kui F.I 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.I Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel F.I-lt võtta

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

4

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.I, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Kohus on seisukohal, et k F.I kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

I Kriminaalmenetluse kulud II

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,40 eurot (tl 26-28) ja kohtumenetluses makstud tasu 369,60 eurot. Kokku on ri kulu 504 eurot. igi õigusabi tasu ja Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1089 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, jättes summa kohtu otsustada. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud sõidukulude osas. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on vajalik ja põhjendatud. Esmalt peab

kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 04.02.2015. a määrusega on käesolev kriminaalasi

kokkuleppemenetluses tagastatud prokuratuurile, kuna kohus ei nõustunud kokku lepitud

lisakaristusega (kriminaalasi nr 1-15-234). Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud (kaitsja tasu ja kulud) summas 134,40 eurot riigi kanda.

Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik.

Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Kaja Kiilo, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Võru. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevuskohaks on Võru, tekkis

kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus

tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate

erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdseks kohtlemiseks jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest kogusummas 153,60 eurot.

Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Küll peab kohus

põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine (801 eurot) osade kaupa 1 aasta jooksul. Siinkohal arvestab kohus, et F.I töötab ja omab sissetulekut, kuid tema töötasu suurus

5

ei võimalda menetluskulude korraga tasumist. Kohus leiab, et F.I-le tuleb anda võimalus menetluskulud vabatahtlikult tasuda.

Raina Pärn

kohtunik