3-15-1933/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1933

Haldusasi

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Kersti Pruunsilla

ja Kasumaa Invest OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse

22. juuni 2015. a korralduse nr 724 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaarsilla Kinnisvara OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Kersti

Pruunsild ja Kasumaa Invest OÜ

Vastustaja Tartu linn

Kolmas isik Kaarsilla Kinnisvara OÜ, esindajad v. adv

Piret Jesse ja v. adv Tanel Kalaus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaarsilla Kinnisvara OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määrus ning jätta OÜ

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Kersti Pruunsilla ja Kasumaa Invest OÜ

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse 31. juuli 1997. a korraldusega nr 1717 kehtestati Ülikooli, Vanemuise,

W. Struve ning Kitsa tänavaga piirneval alal detailplaneering, mis hõlmab lisaks ka kinnistule

aadressiga Ülikooli 2b hoone rajamist.

Tartu Linnavalitsuse 22. juuni 2015. a korraldusega nr 724 väljastati ehitusluba Ülikooli tn

2a teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks kõrvaltingimusega enne ehitustööde alustamist

esitada Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale konstruktiivse osa

ehitusprojekti ekspertiis ning ehitusluba Ülikooli tn 2a tugimüüri püstitamiseks (korralduse p

1). Lisaks muudeti Ülikooli tn 2b katastriüksuse aadressi ning määrati uueks aadressiks

Ülikooli tn 2a (korralduse p 2).

2. OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Kersti Pruunsild ja Kasumaa Invest OÜ esitasid

Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud korralduse tühistamiseks. Koos kaebusega

esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles sooviti esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu

Linnavalitsuse 22. juuni 2015. a korraldusega nr 724 väljastatud ehituslubade kehtivus kuni

käesoleva kohtumenetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt:

2.1. Ehituslubade peatamata jätmine tähendaks, et kolmas isik võib alustada ehitusloa

realiseerimist. Kui hiljem ehitusluba tühistatakse, kuid hoone on juba valmis, siis ilmselt ei

hakata selle asukohta enam muutma ning kaebajatele on sellega tekitatud pöördumatut kahju.

2.2. Ülikooli 2a kinnistul ei ole ehitustöödega veel alustatud, mistõttu haldusakti kehtivuse

peatamisel viibiks hoone püstitamine. Lisaks peab kolmas isik arvestama võimalusega, et

ehitusluba võidakse tunnistada naabrite õiguste rikkumise tõttu õigusvastaseks.

2.3. Kohalik omavalitsus ei tohi uue hoone seina lubada ehitada olemasoleva hoone akendele

liiga lähedale. Aken pole oluline üksnes piisava valgustuse tagamiseks. Aknast avanev vaade

on üks ruumi väärtust mõjutavaid tegureid. Ruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla

kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures

ulatuses hoonestada. Asjas vajab hindamist asjaolu, kas krunti oleks võimalik hoonestada

kaebajate seisukohast soodsamal viisil.

3. Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määrusega rahuldati OÜ Advokaadibüroo Lillo &

Lõhmus, Kersti Pruunsilla ja Kasumaa Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati

Tartu Linnavalitsuse 22. juuni 2015. a korralduse nr 724 p 1 kehtivus kuni kohtulahendi

jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Määruse kohaselt:

3.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada

halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset

kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 alusel arvestab kohus avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi.

3.2. Halduskohus leidis, et esitatud kaebust ei ole põhjendatud perspektiivituks pidada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebajale kaasa tuua koormavaid tagajärgi,

mille hilisem heastamine ei ole mõistlik. Planeeritava ehitise paiknemine praegusel kujul teeb

kaebaja hinnangul võimatuks konfidentsiaalsuskohustuse järgimise, vähendab privaatsust,

loomulikku vaadet ning loomulikku valgust.

3.3. Antud vaidluses ei esine olulist avalikku huvi. Ka Tartu linn on leidnud, et ehituslubade

kehtivuse peatamine või mitte peatamine mõjutab eelkõige Kaarsilla Kinnisvara OÜ õigusi.

Selle tagajärjel ei saaks kolmas isik ehitustegevust jätkata ning riivatud saaks isiku

ettevõtlusvabadus ja õigus omandit vabalt kasutada. Samas tuleb arvestada seda, et

vaidlusalusel kinnistul ei toimu veel ehitustegevust, mistõttu ehitise valmimine ning sellega

kulude tagasi teenimine ei saa olla kolmandal isikul planeeritud lähiaega. Ehitustegevuse

tagasitäitmine võib osutuda keerukaks ja kulukaks. Taolises olukorras tuleb eelistada osapoole

õigusi, kelle huviks on olemasoleva olukorra säilimine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kaarsilla Kinnisvara OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14.

augusti 2015. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Määruskaebuse

põhjendused:

4.1. Kaebus on perspektiivitu, mistõttu puudus alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjas

nr 3-3-1-42-03 leidis Riigikohus, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on planeeringuga

lubatud ning sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Kehtiv detailplaneering on

kõigile täitmiseks kohustuslik ning asjaosalised, kes ei ole planeeringut vaidlustanud, ei saa

esitada ehitusloa üle käivas vaidluses vastuväiteid planeeringu lahendustele. Ülikooli 2a

planeeritud hoone ehitusprojektis kajastatud parameetrid tulenevad Tartu Linnavalitsuse 31.

juuli 1997. a korraldusega nr 1717 kehtestatud detailplaneeringust ning Ülikooli 4 kinnistu

omanik ei ole detailplaneeringut vaidlustanud. Seega ei saa kaebajad hoone asukohta ja

kõrgust vaidlustada.

4.2. Kaebusest ei nähtu, et Ülikooli 2a ehitamisega rikutaks kaebaja õiguslikult kaitstavat

privaatsust. Viited advokatuuriseadusest tulenevale konfidentsiaalsuskohustuse järgimisele ei

ole asjakohased. Privaatsuse tagamiseks on võimalik kasutada kardinaid või tõsta mööblit

ümber.

4.3. Linnavalitsus on ehitusluba väljastades kaalunud kõikide isikute õigustatud huve,

diskretsiooni õiguspäraselt teostanud ning oma otsust piisavalt motiveerinud. Isegi kui kohus

leiaks, et ehitusloa tühistamine oleks põhjendatud, annaks haldusorgan ilmselt sama sisuga

haldusakti.

4.4. Kaarsilla Kinnisvara OÜ leiab, et ka temal on õigus sellele, et Kitsa tänava poolsel

hooneosal oleks aknad, mistõttu ei oleks linnavalitsus saanud ehitusloa väljastamisel

teistsugusele lahendusele jõuda. Sel põhjusel ehitamise peatamine ei ole proportsionaalne.

Kaebajatel oleks võimaliku akendest tuleneva õiguste rikkumise korral võimalik nõuda kahju

hüvitamist, mis oleks kõiki faktilisi asjaolusid ning erinevate isikute õigusi ja huve arvestades

piisav.

4.5. Halduskohus leidis põhjendamatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib

kaebajatele kaasa tuua tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole võimalik või on keerukas.

Kuna Ülikooli 4 asub tiheasustusalal, peavad seal elavad või töötavad isikud arvestama sellest

asjaolust tulenevate normaalsete piirangutega.

4.6. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole piisavalt arvestatud Kaarsilla Kinnisvara OÜ

õigusi ja huve ning esialgse õiguskaitse ettenähtavaid negatiivseid mõjusid Kaarsilla

Kinnisvara OÜ ja avalikkuse jaoks. Lisaks Kaarsilla Kinnisvara OÜ põhiseaduslike õiguste ja

vabaduste piiramisele ning õiguspärase ootuse rikkumisele kaasneks esialgse õiguskaitse

kohaldamisega paratamatult oluline viivitus ehitustöödes ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ

normaalses majandustegevuses, mis võib Kaarsilla Kinnisvara OÜ-le kaasa tuua olulist kahju.

Kaarsilla Kinnisvara OÜ on lisaks kinnistu omandamisele ja sellega kaasnevale kulule

kandnud Ülikooli 2a kinnistule hoone ehitamisega suuri kulusid, korraldades

detailplaneeringust tuleneva arhitektuurikonkursi ja tellides selle alusel hoone

projekteerimise. Samuti on Kaarsilla Kinnisvara OÜ pidanud pikki läbirääkimisi võimalike

ehitajate ja üürnikega. Kui hoone ehitamine lükkuks pikalt edasi, ei ole Kaarsilla Kinnisvara

OÜ-l võimalik mõistliku aja jooksul kulusid tagasi teenida. Muu hulgas on Kaarsilla

Kinnisvara OÜ juba alustanud ettevalmistavaid ehitustöid, mille käigus on kinnistult

eemaldatud rohukamar ja osa pinnasest. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-67-01 leidnud, et

ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada võib olla kaalukam kinnisasja naabri

esteetilistest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse

seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu. Ehitusloa peatamiseks ei ole ka siis

põhjust, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte aga vara hävimise või kahjustamise

ohtu. Sellist ohtu kaebajatele antud haldusasjas ei nähtu.

5. Tartu linna vastuses määruskaebusele leitakse, et ehitusload on välja antud õiguspäraselt,

kuid Tartu linn ei pea võimalikuks võtta seisukohta määruskaebuse osas, kuna esialgse

õiguskaitse kohaldamine puudutab eelkõige Ülikooli 2a ning Ülikooli 4 kinnistu omanike

õigusi.

6. OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Kersti Pruunsilla ja Kasumaa Invest OÜ vastuses

määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse järgnevat:

6.1. Korralduse tühistamiseks esitatud kaebust ei saa antud menetlusstaadiumis

perspektiivituks pidada. Kuna detailplaneering on juba 18 aastat vana, on olemas võimalus

planeeringu läbivaatamiseks ja kaasajastamiseks, võttes arvesse piirkonnas alates planeeringu

kehtestamisest kuni käesoleva ajani toimunud arenguid. Kaebajad on hoone asukoha

mõningase muutmisega taotlenud ka akende paiknemise ümbervaatamist hoone sellel küljel,

mis piirneb Ülikooli 4 ehitisega. Kolmandal isikul ja haldusorganil on võimalik kaaluda

projektis vastavate muudatuste tegemist, minemata kuidagi vastuollu kehtiva

detailplaneeringuga, mis on jätnud selles osas piisava otsustusruumi. Lisaks privaatsuse

rikkumisele ja senise päevavalguse vähenemisele tähendab Ülikooli 2a akende lahenduse

elluviimine Ülikooli 4 puudutatud ruumide turuväärtuse olulist langust. Nii eluruumina

kasutatav korteriomand, advokaadibüroo kui ka notaribüroo on asunud Ülikooli 4 ruumides

olukorras, kus linn ei olnud teinud veel otsustust nõustuda Ülikooli 2a omaniku poolt välja

pakutud lahendusega, mille kohaselt viimatinimetatud hoone ja kõrvalasuva maja kaugus

teineteisest saab olema kuus meetrit ning Ülikooli 2a ehitise Ülikooli 4 hoonega piirneval

küljel on ette nähtud akende vastas asetsevad aknad. Kaebajate subjektiivsete õiguste

rikkumine ei ole proportsionaalne.

6.2. Kuna ehitusloa väljastamisel teostas vastustaja kaalutlusõigust, saab kohtus antud

korraldust vaidlustada ning kohtul on õigus kontrollida ega selle käigus ei rikutud

kaalutlusõiguse põhimõtteid. Kaebajad ei ole veendunud, et otsuse langetamisel ei oleks

saanud kaaluda teistsuguse korralduse andmist, st ümber vaadata akende paiknemine.

6.3. Kahju hüvitamise võimalikkus tulevikus ei saa taastada rikkumisele eelnenud endist

olukorda. Kui hoone on püstitatud, on kaebajate õigusi ja huve juba pöördumatult kahjustatud

ning rahaline hüvitis ei saa kõrvaldada kestvat privaatsusõiguse rikkumist. Kui ehitis on

valminud, ei ole eriti tõenäoline, et seda hakataks ümber konstrueerima või lammutama.

6.4. Asjas ei esine olulist avalikku huvi. Kaebajatele ei saa ette heita kolmanda isiku kulude

võimalikku suurenemist, sest senini teostatud töid kinnistul ei ole kaebajatega kooskõlastatud,

mistõttu ei saanudki nad varasemalt oma õigusi kaitsma asuda. Hetkel ei toimu Ülikooli 2a

kinnistul veel ehitustegevust, mistõttu ehitise valmimine ja kulude tagasiteenimine ei saa

kolmandal isikul olla planeeritud lähiaega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlustatud Tartu Halduskohtu määrusega peatati Tartu Linnavalitsuse 22. juuni 2015. a

korralduse nr 724 resolutsiooni p 1, millega väljastati ehitusluba Ülikooli tn 2a teenindus- ja

büroohoone ehitamiseks ja tulemüüri püstitamiseks, kehtivus. Kolmas isik leiab, et esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust.

8. Halduskohtu määrusest tulenevalt kohaldati esialgset õiguskaitset, kuna ehitusloast

tuleneva õiguse realiseerimine toob kaebajatele kaasa koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei ole mõistlik. Ühtlasi leidis halduskohus, et ehitustöödega ei ole veel alustatud,

mistõttu tuleb eelistada selle isiku huve, kelle eesmärgiks on praeguse olukorra säilitamine.

9. Esialgset õiguskaitset esitades tuginesid kaebajad sellele, et Ülikooli 2a kinnistule hoone

ehitamine toob kaasa nende privaatsusõiguse rikkumise, ühtlasi väheneb loomulik valgus ning

Ülikooli 4 hoones tegutseval advokaadibürool muutub naaberkinnistule ehitatava hoone tõttu

keeruliseks konfidentsiaalsuskohustuse tagamine. Ehitusloa tühistamisnõude põhjendusena

tõid kaebajad välja, et nende hinnangul ei ole haldusorgan haldusakti väljastades piisavalt

võtnud arvesse naaberkinnistu omanike õigusi, s.t kaalutlusõiguse teostamisel on tehtud vigu.

10. Nii Ülikooli 4 kui ka Ülikooli 2a asuvad alal, mille osas on kehtestatud detailplaneering,

seda Tartu Linnavalitsuse 31. juuli 1997. a korraldusega nr 1717. Tegemist on kehtiva

detailplaneeringuga. Kehtiva planeerimisseaduse (jõustunud 1. juulil 2015) § 140 lg 1 p 1

annab võimaluse detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei

ole asutud ellu viima. Enne seda kehtinud planeerimisseaduse § 27 lg 1 sätestas, et

kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus

või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Praegusel

juhul on asutud detailplaneeringut ellu viima ning ei kohalik omavalitsus ega kinnistu omanik

ei ole seda meelt, et planeeringu elluviimisest praegu kehtival kujul tuleks loobuda.

Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et tegemist on 1997. a kehtestatud

detailplaneeringuga, ei anna alust väitmaks, et selle elluviimine olukorras, kus

detailplaneeringus märgitud aladele on hooneid ehitatud järk-järgult, tuleks iga valminud

hoone järgselt detailplaneering ümber vaadata, kuna iga hoone valmimisega muutub

keerulisemaks detailplaneeringus ette nähtud, kuid veel valmimata hoonete püstitamine ning

seda just naabrite õiguste seisukohalt vaadatuna. Kui detailplaneeringus ettenähtu viiakse ellu,

oleks ebaõiglane, kui isikud, kelle kinnistule ette nähtud hoone on varem valmis saanud,

püüaksid n-ö vetostada detailplaneeringuga kooskõlas olevate hoonete ehitamist. Kehtivas

detailplaneeringus on märgitud nii ehitusala kui ka kohustuslik ehitusjoon ning Ülikooli 2a

hoone ei välju detailplaneeringus ettenähtud piiridest. Ringkonnakohtu hinnangul on antud

vaidluses oluline just see, et nii Ülikooli 2, Ülikooli 2a kui Ülikooli 4 kinnistu ehitamine oli

ette nähtud juba 1997. a detailplaneeringus. Seega ei saa isikud hiljem, kui detailplaneeringu

vaidlustamiseks mõeldud aeg on möödunud, leida, et hoonete püstitamise järgselt mõni

detailplaneeringus kavandatav hoone enam kinnistule ei sobigi. Juba detailplaneeringu

kehtestamisel arvestati asjaoluga, et detailplaneeringuga hõlmatud ala on tihedalt asustatud

ning seal elavad või töötavad isikud peavad arvestama tiheasustusalale omaste piirangutega

nende õigustele.

Seega pidid naaberkinnistu omanikud kinnistu soetamisel arvestama asjaoluga, et

detailplaneeringust tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama. Ei saa väita, et

küllaltki suur ajaline vahe detailplaneeringu kehtestamise ja ehitusloa väljastamise vahel

saanuks isikutele luua illusiooni, et kõrvalkinnistule ei kerki detailplaneeringus ette nähtud

hoonet.

11. Ülikooli 4 kinnistu omanikud pidid arvestama asjaoluga, et nende kõrvalkinnistule

ehitatakse hoone, mis on kooskõlas detailplaneeringuga. Asjaolu, et hoonete vaheline kaugus

on vaid 6 meetrit, tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Kuigi Ülikooli 2a hoone akende

paigutus ei ole otseselt detailplaneeringuga paika pandud, ei leia ringkonnakohus, et hoone

arhitektuuriline ja visuaalne lahendus oleksid midagi sellist, mille muutmise järgselt oleks

naabrite õigused vähemal määral riivatud. Kuna vaidlusalune kinnistu asub tiheasustusega

alal, tuleb isikutel taluda seda, et nende õigusi on teatud määral piiratud. Antud juhul ei saa

asuda seisukohale, et Ülikooli 4 kinnistu omanikud saaksid nõuda, et Ülikooli 2a Kitsa tänava

poolses seinas üldse aknad puuduksid või et neid peaks olema seal minimaalselt. Ka Ülikooli

2a kinnistu bürooruumide üürnikel või omanikel on õigus sellele, et nende tööruumidest

avaneks vaade tänavale. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et naaberkinnistu hoone aknad oleksid

ebaloomulikult väikesed või et nende asetus suhestatult siseruumiga oleks ebaloomulik. Kuna

kehtiva detailplaneeringuga oli kõrvalkinnistule ette nähtud hoone ehitamine, pidid kaebajad

mõistlikult eeldama, et sinna ehitatud hoonel saavad olema ka tavapärase paigutusega aknad.

Ühtlasi tooks naaberhoone omanike igasuguste soovide arvessevõtmine kaasa selle, nagu juba

eelnevalt märgitud, et kõige hiljem detailplaneeringus ette nähtud hoone ehitamist alustav isik

peab arvestama naaberkinnisasja omaniku iga sooviga, kuna tema hoone on juba valmis, aga

ehitamisele kuuluv hoone veel mitte.

12. Nii halduskohus kui kaebajad on leidnud, et kuna ehitustöödega ei ole alustatud, on

haldusakti kehtivuse peatamise tagajärjeks see, et ehitustöödega alustamine lihtsalt viibib.

Ringkonnakohus märgib, et reaalselt on Ülikooli 2a kinnistu omanik juba alustanud

ehitustöödega. Nimelt on krundil teostatud ettevalmistavaid ehitustöid, mille käigus on

kinnistult eemaldatud osa pinnasest ja teostatud arheoloogilisi eeluuringuid. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine pelgalt põhjusel, et kaebajad ei ole rahul sellega, et kavandatav

hoone paikneb nende kinnistule niivõrd lähedal ning ühtlasi avaneb uue hoone akendest vaade

Ülikooli 4 hoonele, ei ole proportsionaalne kolmandale isikule kaasnevate tagajärgedega.

13. Naaberkinnistu omanikud on ehitusloa taotluse menetluses ära kuulatud ning nende

arvamusi on ehitusloa väljastamisel kaalutud. Ehitusloa väljastamisel ei nähtu ilmselgeid

eksimusi kaalutlusõiguse teostamisel.

14. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamist, mistõttu tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 14. augusti

2015. a määruse ning jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

15. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 2 ei võta ringkonnakohus menetluskulude osas seisukohta,

kuna asjas ei tehta antud hetkel kohtuotsust ega menetlust lõpetavat määrust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene