4-15-4436/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4436

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4436 (2317,15,002481) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sven Küttim, ik 38005230295, elukoht: XXX Kaitsja Indrek Rapnau, Repnau Õigusbüroo Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Sven Küttim süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. Mõistetud arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.11.2015. Kui mõistetud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. Sven Küttimilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi nr 15E-AN0288 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Sven Küttim, 4-15-4436, narkootilise aine ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sven Küttimile tema elukoha aadressile.

4. Väljamõistetud menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Asitõend: väärteotoimikus asuv ümbrikusse pakendatud narkootilist ainet sisaldanud valge plastikpudel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 23.09.2015. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

08.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1382500 selles, et 10.03.2015 kella 15.55 ajal avastati Merelahe 4 kinni peetud Sven Küttimi isiku läbivaatusel valge plastpudel, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-AN0288 oli värvusetu vedelik massiga 0,81 grammi, mis sisaldas gammahüdroksüvõihapet (GHB), mille protsendilist sisaldust ja puhta aine kogust ei ole võimalik määrata matejali vähesuse tõttu, mistõttu esitati väärteoprotokollis süüdistus selles, et isik valdas väikesess koguses ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) 0,81 g, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 keeldu ja pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, väärteo toimepanemises ennast süüdi ei tunnista. Sündmusest on palju aega mööda läinud, istus sõbra autos, sõitsid autoremonditöökotta. Midagi rõhus tagumiku all, oli tühi pudel ja pani küljetaskusse koos mobiili ja võtmetega, et hiljem prügikasti visata. Äkitselt peatati auto ja tõmmati tänavale pikali maha. Autoremonditöökojas käisid Nissanit vaatamas, Mureli tänaval. Tänava otsas tõmmati maha. Auto peeti kinni, rebiti uksed lahti. Ravimitest on välja kirjutatud diazepaam ja immovaan. Peale tema ja juhi autos mäletamist mööda rohkem kedagi ei olnud. Millisesse taskusse pani pudeli, ei mäleta. Roolis oli XXX. Edasi toimetati Selveri taha, võis seal olla 3-4 tundi. Kui pudeli leidis, oli see täitsa tühi. Mida tegi alates hommikust, ei mäleta, ilmselt oli kodus. Sõber ilmselt tuli autoga, kuidas oli, ei mäleta. Kellele see sõiduk kuulus, seda ei tea, XXXkasutab seda. Marki ei mäleta, oli sinine või must.

Tunnistaja XXX selgitas, et tunneb Sven Küttimit ja Indrek Repnaud. Indrek Repnau oli tema kaitsja, Sven Küttimit teab lapsepõlvest. 10. märtsil peeti kinni, võis olla kell 15.00. Läks tööle Gonsiori 4, oli päeval tööl, siis läks värvimisse auto järgi Mureli tänavale. Läks koos Sven Küttimiga. Töölt tulles võttis kuskilt peale. Sõitis autoga Lexus TS300. Edasi läks Kadakasse autospetsialisti juurde, rääkisid juttu, siis pidi minema IT-bussi Ülemiste keskuse juures, kuid sinna ei jõudnud. Seisid, võis olla Laki 16 juures. Keegi olevat kaevanud, et ei sõida päris nii. Tuli autost välja, politsei hakkas filmima, peeti kinni. Autost juhiukse sahtlist leiti pudel narkootilise ainega, mis nähtavasti kuulus temale. Oli auto kasutaja. Mingeid pudeleid võis veel olla. Oli sel päeval juba GHB-d tarvitanud. Tarvitas sellest teisest pudelist ja enne kui S.Küttim autosse tuli. See pudel oli kuskil autos. Seda pudelit ei leitud, tema kohtupaberites oli ainult üks pudel. Teine pudel, mille S.Küttim taskusse pani, oli loogiliselt võttes tema pudel. Sellesse pudelisse, millest tarvitas, võis mingi tilk jääda. Ühe pudeliga oli lõpp, teine oli täiesti täis. Kriminaalasjad olid suures koguses narkootilise aine valdamine ja sõiduki juhtimine narkojoobes. Ei ole käskinud tühja pudelit likvideerida ega ära visata. Politseiametnik, kes oli saalis (E.Vaatmann), pidas kinni S.Küttimi, temaga tegeles teine.

Tunnistaja Denis Polkovnikov selgitas, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas. Tuli teade kahtlase sõidstiiliga sõidukist, teatati asukoht, sõitsid sinna. Kohale jõudes auto seisis, menetlusalune isik oli kõrvalistmel, mõlemad magasid. Toimetati kainestusmajja, tegelesid menetlusaluse isikuga. Viidi Merelahe tee 4, mõlemad olid narkojoobe tunnustega. Juhiga tegelesid teised. Menetlusaluse isiku juurest leiti mingi plastmasspudel mingi vedelikuga. Ise isikut läbi ei vaadanud. Sündmuskohal oli välijuht, kes kaasas oli, seda ei mäleta. Ei mäleta kust plastpudel leiti, nägi kui oli politseiametniku käes. Ise ei vaadanud läbi ei autot ega isikut. Tundub, et auto juures nägi pudelit. Kohal oli kaks ekipaaži. XXXoli ka kohal.

Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et tunnistajaga (K.Tamm) on 10. märtsil kokkupuudet olnud, oli autojuht. Saalis viibiva lühema juuksekasvuga isikuga (S.Küttim) on tööalaselt kahel korral kokku puutunud. Teisel korral läks välijuhile appi. Sai väljakutse kahtlase sõidustiiliga Lexusest, oli arvata, et joobes juht. Läks välijuhiga sõiduki juurde. Välijuht oli juhi pool, tema kõrvalistuja pool. Juhi poolt tuli välja plastikpudel, juht oli narkojoobes, vedelik pudelis, GHB. Hakkasid tegelema kõrvalistujaga, narkokahtlusega vedelik.

Uimase käitumisega kaasreisija virgus neid nähes, tekkis energiapuhang, muutus energiliseks. Soovisid teda samuti kontrollida, pupillid suurenenud, tekkis korduveffekt, hakkas küsimusi kordama. Tekkis kahtlus, et on tarvitanud narkootilist ainet. Sellega seoses oli vaja toimetada ekspertiisi, võtta kainestusmajas uriiniproov. Isik ei olnud millegagi nõus, isikule ei jõudnud midagi kohale, muutus agressiivseks. Toimetasid kainestusmajja, kuid isik keeldus uriiniproovist. Otsustasid panna kainestusmajja rahunema. Muude esemete hulgas oli sarnane pudel nagu autost leitud, vedelik sees.

Kuna uriini vägisi võtta ei saa, otsustasid välijuhiga konsulteerides, et kuna GHB läheb organismist kiiresti välja, siis võtsid aine ja saatsid ekspertiisi. Usub, et pudel oli enne taskus. Tulid küll auto juurde, kutsusid autost välja, ühelt poolt välijuht, keegi oleks selliseid liigutusi märganud, et pudel võetakse. Pudel oli jope sisemises taskus, mingi lukuga tasku, vertikaalselt. Kummal pool, ei mäleta, vist paremal. Täitsid pabereid, kust leidsid, ajakulu oli suur. Mingi hetk käis seal ka välijuht, kainestusmajas läks kaua.

Püüdsid vestelda, oli kategooriliselt vastu proovi andmisele. Kohapeal kontrolliti mingil määral taskust, et ohtlikke esemeid ei olnud, põhiline läbivaatus kainestusmajas. Mis esemed veel olid, ei mäleta. Läbivaatusprotokolli märgitakse ainult keelatud asjad. Pudelis oli vedelikku suhteliselt vähe, et kui kallutada, siis nurgani, pudel oli muljutud ka, ei oska kogust hinnata. Vedelikku oli silmaga näha. Kui protokollis on märgitud, et vasakus taskus, siis oli vasakus. Teised esemed ei huvitanud, huvitas konkreetselt narkokahtlane aine.

Viimasel ajal liigub GHB sellistes pudelites, on leitud ka teistelt isikutelt. See oli esimene sellelaadne pudel. Pudel oli praktiliselt tühi, nurgas oli vedelikku näha. Teine pudel oli välimuselt samasugune, lähemalt ei uurinud. Pakendi juures olev kiri on tema kirjutatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et soovib täpsustada väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjeldust selles mõttes, et 10 märts 2015 kell 15.55 Merelahe tee 4 isiku valduses väikeses koguses ebaseaduslikku narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet, GHBd sisaldavat vedelikku 0,81 grammi, mitte ainet 0,81 grammi. Vedelikku oli kokku 0,81 grammi, mis sisaldab GHBd. Sven Küttimile inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, ekspertiisiaktiga. Tema riiete kontrollimisel avastati vasakust põuetaskust, tema valdusest. Täielikult NPALS § 151 lg 1, valdamine, omamine väikeses ulatuses on keelatud. Isikut on varasemalt erinevate väärtegude eest karistatud, rahatrahvi ei ole tasunud. See on ka põhjus, miks sai kohtusse saadetud. Teine põhjus see, et ta ei tööta. Ei pea võimalikuks rahatrahvi määramist. Seadus näeb ette alternatiivseid karistusi. Võib küsida arestipäevi, ka siis kui ei tööta. Ekspertiisimaksumus, menetluskulu ka välja mõista. Karistuse määramise jätab kohtu otsustada, taotleks 5 päeva aresti.

Kaitsja asus seisukohale, et ei saa rääkida tahtlusest. Menetlusalune isik istus autosse, milles ebaseaduslik aine. Seega ei saa väita, et tahtlik tegu, vaid ettevaatamatusest toime pandud. Kas oleks pidanud auto enne sisse istumist läbi otsima, et autos ei oleks midagi keelatut. Istus tuttava autosse heas usus. Jääb arusaamatuks, mida peab tegema või tegemata jätma. Ei oska kahtlustada kui tops tühi. Puuduvad tõendid, et oleks teadnud, et pudelis oli narkootilist ainet. Protokolli täpsustati, et ekspert tuvastas 0,81 grammi vedelikku, mitte ainet. Tunnistaja ütles, et kinni peetud varguse kahtlusega, kuid karistusregistrist nähtub, et ei ole varguse eest karistatud. Ka mitte narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kui kohus leiab, et on teo toime pannud, siis alternatiivselt lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus ei pea võimalikuks lõpetada, siis isikut ei ole varasemalt karistatud ja mõista rahatrahv. Kui ikkagi aresti kohaldada, siis asendada üldkasuliku tööga.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd eitavaid selgitusi, tunnistajate ütlusi ja kontrollinud väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate D.Polkovnikovi ja XXXütlustest võib järeldada, et ei ole tekkinud vaidlust selles, et menetlusalune isik peeti kinni kui ta viibis K. Tamme juhitud sõidukis ja tema juurest leiti plastpudel, milles leidus ekspertiisiakti nr 15E-AN0288 kohaselt 0,81 grammi vedelikku, mis sisaldas endas gammahüdroksüvõihapet, mille protsendilist sisaldust ei olnud võimalik määrata.

Menetlusalune isik on selgitanud, et ta leidis nimetatud pudeli sõiduki kõrvalistmelt kui oli sellele peale istunud. Selgituse kohaselt pidas menetlusalune isik seda prügiks ja pani küljetaskusse, et see hiljem ära visata. Hetk hiljem menetlusalune isik väitis, et ta ei mäleta seda, millissse taskusse ta selle pani. Seega võiks menetlusaluse isiku ütlustest teha järelduse, et see pudel oli sõidukis enne tema sisenemist sõidukisse ja ta pani selle taskusse. Tunnistajana üle kuulatud K.Tamme sõnade kohaselt oli tal autos mitu pudelit, mis sisaldasid endas GHBd ning ühe pudelitest jõi ta tühjaks, teine täis pudel võeti aga ära tema kinnipidamisel ning teda on selle eest ka KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi karistatud, kuivõrd ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ning juhtis sõidukit, olles narkojoobes. Selle kinnituseks esitas kaitsja ka Harju Maakohtu 30.07.2015 kohtuotsuse, mille kohaselt XXXon süüdi tunnistatud ja temale on mõistetud karistus. K.Tamme selgituste kohaselt oli ta GHBd tarvitanud enne S.Küttimi autosse sisenemist ning pudel pidanuks olema tühi ja see pudel pidi olema kuskil autos. Samas ei ole ta andnud korraldust S.Küttimile, et see pudeli ära viskaks.

Seejuures selgitas tunnistaja K.Tamm, et auto seisis kui nad kinni peeti, menetlusaluse isiku S.Küttimi ütluste kohaselt aga peeti neid kinni sõidu ajal. Seejuures on tegemist olukorraga, kus nii XXXkui S.Küttim viibisid ühes ja samas autos, kuid kumbki tajus olukorda erinevalt. Seejuures on K.Tammel kriminaalmenetluses tuvastatud narkojoove, kuid tema ütlused riimuvad kinnipidamise asjaolude osas teiste tõenditega. Tunnistaja D.Polkovnikovi selgituste kohaselt sõiduk seisis ja mõlemad sõidukis viibivad isikud magasid ning tunnistaja XXXsõnade kohaselt sõiduk samuti seisis ning menetlusalune isik oli uimase käitumisega. Arvestades kolme isikulise tõendiallika ütlusi asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda K.Tamme, D.Polkovnikovi ja XXX ütlusi, mille kohaselt sõiduk seisis kui menetlusalune isik kinni peeti.

Puutuvalt vaidlusaluse pudeli leidmisse peab kohus vajalikuks osundada menetlusaluse isiku ütlustele, mille kohaselt väitis ta esialgu, et pani pudeli küljetaskusse, et see hiljem prügina välja visata ja seejärel antud ütlustesse, mille kohaselt ta ei mäleta kuhu ta pudeli pani. Sellistes järjestikustes ütlustes sisaldub kohtu arvates vastuolu. K.Tamme ütluste kohaselt ei ole ta andnud korraldust pudeli äraviskamiseks. Tunnistaja XXXütluste kohaselt leiti aga vaidlusalune pudel mitte küljetaskust, vaid S.Küttimi põuetaskust ning tunnistaja mäletamist mööda oli see põuetasku isegi lukuga suletav. 10.03.2015 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt on S.Küttimi vasakust põuetaskust leitud väike plasikpudel, milles väike kogus narkokahtlast vedelikku (tl 6).

Seega riimuvad tunnistaja ütlused väärteomenetluses koostatud menetlusdokumendi sisuga plastpudeli leidmise asjaolude kohta ning menetlusaluse isiku ütlusi pudeli küljetaskusse panemise kohta ei saa usaldusväärseks lugeda, kuivõrd need ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku ütlused on valdavas osas ebausaldusväärsed, peab kohus vajalikuks osundada ka sellele, et XXXei ole andnud S.Küttimile korraldust autost asju kokku korjata või ära visata ning kui isegi lähtuda S.Küttimi ütlustest, et ta tahtis leitud plastpudelit ära visata, siis ei ole eluliselt usutav, et keegi hakkaks kohe ära visatavat prügi endale jope lukuga suletavasse põuetaskusse peitma.

Tavapäraselt on prügi käeulatuses ning esimesel võimalusel ära visatav. Kohtu arvates näitab plastpudeli peitmine põuetaskusse peitja teadmist nii pudeli otstarbest kui ka selle sisust. Veendumust sellise asjaolu esinemisest suurendab kohtu arvates ka see, et samas autos peeti kinni sõiduki juht XXX ning kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt leiti juhiukse sahtlist samasugune pudel samasuguse sisuga ning pudelitel oli erinevus vaid selles, et juhiukse taskust leitud pudel sisaldas kohtuotsuse kohaselt GHB sisaldusega vedelikku 101, 7 grammi, mille GHB sisaldus oli 39,7 grammi ja S.Küttimi põuetaskus olevast pudelist avastati vaid 0,81 grammi GHBd sisaldavat vedelikku.

Seega sõidukist peeti kinni kaks isikut, kellest kummagi juurest leiti nii samasuguse välimuse kui ka sisuga pudelid. Kohus asub seisukohale, et vaidlusaluse plastpudeli menetlusaluse isiku juurest leidmine on tõendatud otseste tõenditega, milleks on kahe politseiametniku ütlused ning lisaks sellele on leidmise fakt kinnitust leidnud ka menetlusdokumendiga. Lisaks sellele on ekspert andnud arvamuse menetlusaluse isiku juurest leitud plastpudelis leidunud vedeliku koostise kohta ning üheselt on tuvastatud keelatud aine sisaldumine selles vedelikus.

Kohus loeb aga kaudseteks tõenditeks väärteomenetluses tuvastatud muud asjaolud, so sõidukis kahe isiku üheaegne viibimine, mõlema isiku juurest ühesuguse välimuse ja ainega pudeli leidmine ning kohtule esitatud kohtuotsusest tulenevad asjaolud K.Tamme süüküsimuse kohta.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-55-13 asunud seisukohale, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu omab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust.

Kohus leiab, et antud juhul on kaudseteks tõenditeks keelatud ainetega ühesuguste pudelite leidmine mõlema autos viibinud isiku juurest, kusjuures ühele isikule lõppes see kriminaalmenetlusest tehtud kohtuotsusega ja teisele isikule väärteomenetlusega. Lisaks sellele peab kohus kaudseks tõendiks asjaolu, et vaidlusalune pudel leiti peidetuna menetlusaluse isiku põuetaskust, kuigi menetlusaluse isiku väidete kohaselt oli tegemist äraviskamisele kuuluva prahiga, mida saanuks paigutada ka kõrvalistuja ukse küljetaskusse või mujale autos. Seetõttu loeb kohus menetlusaluse isiku süüd eitavad väited ebausutavaks ning loeb menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo tõendatuks kaudsete tõendite kogumi alusel, milliseid tõendeid toetavad otsesed tõendid, so isikuliste tõendiallikate, so D.Polkovnikovi ja XXXütlused otseselt ning K.Tamme ütlused kaudselt. Oluliseks tõendiks saab hinnata ka väärteomenetluses määratud aineekspertiisi tulemust, mis annab aluse väärteo kvalifitseerimiseks NPALS § 151 lg 1 järgi. Arvestades eelmärgitud kaudsete tõendite kogumit ja isikulistest tõendiallikatest tulenevat informatsiooni plastpudeli leidmise asjaolude, samuti menetlusaluse isiku käitumise kohta sündmuskohal ja kainestusmajas, ei saa kohus hinnata menetlusaluse isiku käitumist kui ettevaatamatusest toime pandud tegu ning kohtu arvates on tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, mille eesmärgiks oli väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine valdamine ning isik oli teadlik nii sellest ainest, selle aine mõjust organismile kui ka aine valdamise keelatusest. Seejuures avab menetlusaluse isiku käitumise subjektiivse külje just menetlusaluse isiku käitumise objektiivne külg, so menetlusaluse isiku käitumine vaidlusaluse pudeli peitmisel põuetaskusse.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisena, so narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamisena, kuivõrd gammahüdroksüvõihappe (GHB) käitlemine sõltumata selle kogusest on NPALS §

3 lg 1 ja 11 kohaselt keelatud. Eelmärgitud aine on kantud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisa 1 nimekirja I. Väärteomenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks vallanud tema juurest leitud keelatud ainet mõne seadusest tuleneva lubatavusklausli alusel, so meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Karistuse mõistmine:

Arvestades seda, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis ja tegemist on suhteliselt massiliselt toime pandava väärteoga ning varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud, siis ei pea kohus võimalikuks väärteomenetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem kahel korral karistatud teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seejuures on mõlemad karistused senini kehtivad. Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puudub töine ja seega ka legaalne sissetulek ja tal on senini täitmata nõuded tasumata rahatrahvide näol ning varasemad rahatrahvid ei ole sundinud teda hoiduma süütegude toimepanemisest ka pärast karistuste määramist, siis saab nendest asjaoludest järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks või puudub soov neid tasuda ning varasemate rahatrahvide tasumata jätmine viitab üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning tema juurest leitud vedelikus keelatud aine vähesuse tõttu ei olnud võimalik tuvastada puhta aine kogust, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ning menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuna kohus on juba eelnevalt leidnud, et rahatrahvi kohaldamine ei täidaks karistuse eesmärke, siis sellele järgnevalt analüüsib kohus lühidalt kaitsja esitatud taotlust teiseliigilise karistuse kohaldamise osas. Kaitsja leidis, et juhul kui kohus ei pea võimalikuks rahatrahvi kohaldada ja peab vajalikuks kohaldada aresti, siis tuleks arest asendada üldkasuliku tööga. Kohus peab vajalikuks osundada KarS § 69 lg 1 sõnastusele, mille kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Sama sätte kolmanda lause kohaselt arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Väärteoasja kohtuliku arutamise käigus seda nõusolekut menetlusaluselt isikult ei küsitud ning pärast kaitsja sõnavõttu, milles pakuti välja ka aresti asendamine üldkasuliku tööga, teatas menetlusalune isik, et ta ootab kohtult õigeksmõistvat otsust. Seega ei ole menetlusalune isik andnud aresti üldkasuliku tööga asendamiseks vajalikku nõusolekut. Kuivõrd aga KarS § 69 lg 1 kolmanda lause kohaselt saab aresti asendada üksnes süüdlase nõusolekul, siis sellekohase nõusoleku puudumisel ei saa kohus kaitsja taotlust rahuldada ega aresti üldkasuliku tööga asendada. Seetõttu tuleb mõistetav arest jätta üldkasuliku tööga asendamata ning arest kuulub ärakandmisele kohtu poolt mõistetud ulatuses ja kohtu määratud tähtajaks.

Menetluskulud:

Puutuvalt menetluskuludesse peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 111 p 8 kohaselt peab kohus tegema otsustuse menetluskulude osas. Käesolevas väärteomenetluses on menetluskuluks aineekspertiis. Kohus asub seisukohale, et väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud aineekspertiis oli vajalik ja põhjendatud, kuivõrd selle ekspertiisiga tuvastati menetlusaluse isiku käitumises süüteokoosseisu olemasolu. Seetõttu on ekspertiisikulu puhul tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks menetlusalusele isikule ilmselt üle jõu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdlase resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna menetlusalust isikut on eelnevalt väärtegude eest rahatrahvidega karistatud ning ta on jätnud rahatrahvid tasumata, millega menetlusalune isik näitab oma suhtumist õiguskorda. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud menetlusaluse isiku sihipärane käitumine ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda täies mahus.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/