2-15-12443/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2015. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12443 Tsiviilasi OÜ XXX taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/1242, hageja XXX) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: XXX(telefon XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX hagi OÜ XXX vastu töövaidluses läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

2

ASJAOLUD

OÜ XXX esitas 21.08.2015 Harju Maakohtule taotluse vaadata XXX poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. 20.07.2015 otsusega töövaidlusasjas 4-1/1242 rahuldas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon XXX avalduse OÜ XXX vastu.

Kohus edastas 26.08.2015 kohtumäärusega hagejale OÜ XXX taotluse koos lisadega ning kohustas hagejat esitama Harju Maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses ettenähtud vormis hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuteate kättesaamisest. Hageja sai kohtuteate kätte 14.09.2015.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 esimese lause kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

OÜ XXX esitas 21.08.2015 Harju Maakohtule taotluse vaadata XXX poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

Vastavalt ITVS § 24 lg-le 5 töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

Kohus edastas 26.08.2015 kohtumäärusega hagejale XXX OÜ XXX taotluse koos lisadega ning kohustas hagejat esitama Harju Maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses ettenähtud vormis hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuteate kättesaamisest (tl 12). Hageja sai 26.08.2015 kohtumääruse kätte 14.09.2015 (tl 16).

Harju Maakohus selgitas 26.08.2015 kohtumääruses hagejale, et kui hageja ei esita kohtule ITVS § 24 lg-s 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITVS § 24 lg 7).

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis esitanud. Kohus hoiatas menetlusse võtmise määruses, et sellisel juhul jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud osas ei jõustu. Hagejale oli menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus nr 4- 1/1242 vaidlustatud osas ei jõustu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. ITVS § 24 lg 7, kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita ITVS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.

3

Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud vastava kulu kandnud poole enda kanda.

Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 täielikult hageja kanda, kuna hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast vaid kostja algatatud kohtumenetlusest. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik