2-15-7050/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7050

Tsiviilasi

B.K. hagi R.K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1755 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 03. augusti 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.K. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): R.K. (isikukood: XXX);

Vastustaja (hageja): B.K. (isikukood: XXX), seaduslik

esindaja V.O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Helen

Pahk.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda R.K. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03.

augusti 2015.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-7050

menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus

R.K. le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. R.K. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03. augusti

2015.a otsuse peale, millega kohus rahuldas B.K. hagi R.K. vastu ja kohustas R.K. t alates 01.

maist 2015.a tasuma igakuiselt V.O. arveldusarvele elatisena 195 eurot. Kohus määras, et igakuine

elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et R.K. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03. augusti 2015.a otsuse

peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab

asjaolusid ning tõlgendab õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks,

et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus vanem ei saa täita ülalpidamiskohustust ja tasuda

lapsele elatist, on PKS § 96 kohaselt ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega kui vanem ei saa täita või ei täida

ülalpidamiskohustust, tuleneb seadusest, et ülalpidamiskohustuse täidavad lapse teise astme

ülenejad ehk vanavanemad.

Võlaõigusseaduse § 78 järgi võib kohustuse täita võlgniku asemel muu isik. Last kasvataval

vanemal puudub üldjuhul õigus keelduda vanavanema poolt isa eest pakutava elatise

vastuvõtmisest. Keeldumine võib olla käsitatav lapse huvide vastase käitumisena ning last

kasvatava vanema poolt elatise vastuvõtmise viivitusena VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/