2-15-11256/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2015. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-11256 Tsiviilasi E.T. hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: E.T.; isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX. • Kostja: vandeadvokaat A.K.; isikukood XXXX; advokaadibüroo XXXX; asukoht XXXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata E.T. hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks. 2. Jätta menetluskulud E.T. kanda. 3. Määrus toimetada kätte hagejale. 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. E.T. esitas 28. juulil 2015. a Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks. Hagi kohaselt soovib hageja kahju hüvitamist, kuna kostja poolt hageja nimel Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus oli rajatud faktilistele, mitte õiguslikele asjaoludele. Sellest tulenevalt ei võtnud Riigikohus hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejale 15-aastane vanglakaristus, jõustus. 2. Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2015. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks. 3. Hageja esitas 14. septembril 2015. a Tartu Maakohtule puuduste kõrvaldamisena avalduse. Hageja leiab, et õiguslikele asjaoludele rajatud kassatsioonkaebus oleks olnud seadustest, põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevalt õigeksmõistev. KOHTU SEISUKOHT 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

2

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 5. TsMS § 338 lõigete 1 p 5 ja 6 järgi märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mh hagis, menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. 6. Asja materjalidest nähtub, et hageja soovib õigusteenuse osutamise käigus tekitatud kahju hüvitamist hagejale riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Hageja hagiga taotletav eesmärk on seega hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisest hagejale tulenenud kahju eest hüvitise saamine. 7. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui: • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. 8. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Hageja peab seega tõendama lepingu rikkumise, kahju tekkimise, rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgi, kahju ettenähtavuse ning põhjusliku seose kahju ja lepingu rikkumise vahel. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks VÕS § 103 lg 1 teise lausest tulenevalt tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kohus leiab, et selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas, peab hageja hagis välja tooma vähemalt need kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus hagejal lasub. 9. Hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale, välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et väidetav lepingu rikkumine ja hagejale tekkinud kahju oleksid põhjuslikus seoses. Kohus selgitab, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). 10. Hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine on hageja nimel Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses õiguslikele seisukohtadele tuginemata jätmine ning tuginemine üksnes faktilistele asjaoludele. Kostjale etteheidetav rikkumise seisneb seega tegevusetuses. Hagejale tekkinud kahju on talle kohtuotsusega mõistetud 15 aasta pikkune vanglakaristus. Seega pidanuks hageja hagis välja tooma asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks esitanud õiguslikult põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud

3

süüdimõistev otsus jõustunud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 362 kohaselt on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes materiaalõiguse vale kohaldamine või menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tinginuks ringkonnakohtu otsuse tühistamise Riigikohtus, st millele kostja oleks pidanud esitatavas kassatsioonkaebuses tuginema. Hageja tugineb üksnes süütuse presumptsioonile, st väidab, et ringkonnakohtus ei olnud tema süü tõendatud. Seega tugineb ka hageja üksnes ringkonnakohtu faktiliste asjaolude valele tuvastamisele. Eelnevast tulenevalt ei nähtu isegi hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, et kostja väidetava kohustuste rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. 11. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik