4-15-5833/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Indrek Saar

Aivi Meister

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuistungi aeg

31.august 2015.a. Rapla

31.august 2015.a.

Väärteoasja number

4-15-5833

Väärteoasi

J.V kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri

Rapla

politseijaoskonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri

30.juuni 2015.aasta otsusele J.V väärteoasjas

Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi.

Kaebuse esitaja

Kaitsja

J.V, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xxxxx t.

xxxxx

vandeadvokaat Indrek Sirk

Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2, 79514 Rapla,

laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister

Kohaldatud menetlussätted

Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135, 155 ja §

156 lg. 1 ja lg. 1-1

RESOLUTSIOON

Jätta J.V kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 30.juuni 2015.a. otsusele Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi rahuldamata. Karistuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni, mis tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks arvates kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 08.septembrist 2015.a.

Asjaolud ja kaebuse sisu

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis J.V 06. juunil 2015. a kella 14.40 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 67. kilomeetril sõiduautot Peugeot registrimärgiga xxx xxx, mil tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0.55 milligrammi alkoholi. Kohtuväline menetleja on karistanud J.V Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. J.V taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga.

Ta tunnistab väärteo toimepanemist ja avaldas juhtunu pärast kahetsust juba sündmuskohal. Kaebuse kohaselt ei kavatsenud J.V autot juhtima asuda ja mõistab, et see oli viga, mille selle eest tuleb kanda karistust. Juhtimisõigus on aga vajalik töökohustuste ja terviseseisundi pärast. J.V on pensionär, kuid töötab xxxxxxx OÜ-s garderoobi administraatorina. Tööaeg on alates 19.00 kuni 04.00 ja öisel ajal ei ole võimalik ühistranspordiga koju saada. Seepärast võib juhtimisõiguse äravõtmine kaasa tuua töökoha kaotuse. J.V on staažikas maadleja ja maadlustreener.

Seepärast tuleb sõita erinevatele võistlustele Eestis ja väljaspool Eestit. Isikliku transpordi kasutamise võimalus on vajalik ka terviseseisundi pärast, mida kinnitab perearst. Sisuliselt on tal liikumispuue, kuid ei vaja kõrvalist abi lühemate vahemaade läbimisel. Kuni auto kasutamise võimalus oli olemas, ei pidanud J.V puude määramist vajalikuks. Juhtimisõiguse äravõtmise korral peab ta aga taotlema liikumispuude määramist, kuna pikema vahemaa kõndimine ei ole võimalik. Alkoholiga seotud liiklusrikkumised on ohtlikud, kuid juhtimisõiguse äravõtmist seadus iga niisuguse rikkumise puhul ei nõua.

Kaebuses palutakse palub kohtul hinnata karistuse vastavust KarS §§ 56 ja 57 ette nähtud nõuetele. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust tuleb samuti mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Antud juhul on kohtuväline menetleja viidanud juhtimisõiguse äravõtmisel eelkõige üldpreventiivsetele alustele. Eripreventiivsed alused menetlusaluse isiku käitumises puuduvad ja nendele ei ole viidatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. J.V ei ole varem karistatud, tuvastatud alkoholikogus ei olnud oluliselt üle piirmäära ja ta on kohe väljendanud kahetsust.

Muid rikkumisi menetlusalune isik toime ei pannud ja sõiduki peatamise põhjuseks ei olnud ebakindel juhtimisstiil ega liiklusrikkumise toimepanek. Ohtu põhjustamata oli J.V jõudnud sõita 60 kilomeetrit. Juhtimisõiguse äravõtmise üldisi aluseid on Riigikohus analüüsinud lahendi 3-1-1-122-13 punktis 11. J.V palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist karistuse osas, väärteo eest rahatrahvi kohaldamist ja võimalust tasuda see ositi 50 eurot kuus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega, sest et tegemist on ühe raskema rikkumisega. Otsuse tegemisel ja karistuse määramisel on arvestatud, et J.V on pensionär. Samuti on arvestatud kõikide kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Arvestades, et isiku jaoks on juhtimisõigus oluline, peaks see tal meeles olema igapäevases liikluses. Neil põhjustel palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

Kaebus ei kuulu rahuldamisele. Süüks pandud väärteo objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnuse olemasolu kohta J.V tegevuses vaidlus puudub. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt leidus J.V poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0.55 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 3 kohaselt ei tohi juhi poolt välja hingatavas õhus olla alkoholi rohkem kui 0,1 milligrammi liitri kohta. Seega ei olnud tegemist alkoholi piirmäära ületamisega väheolulises ulatuses. Kaebuse kohaselt tarvitas J.V alkoholi veel samal hommikul.

Neil põhjustel tuleb väärtegu lugeda toimepanduks KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega – J.V pidi autot juhtima asudes aru saama, et tema organismis leidub alkoholi seaduses lubatud piirmäärast olulisest rohkem. Küsimust süüd või õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole ja kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsus, mida J.V koheselt pärast politseinike poolt kinnipidamist avaldas. Põhikaristusteks arutatava väärteo eest on arest, rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi süütegudest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huve. J.V süüd väärteo toimepanemisel ei saa pidada väikeseks ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühe neljandiku ulatuses seaduses ettenähtust tuleb lugeda antud juhul neile tingimustele vastavaks. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine on ühe põhikaristusena ette nähtud, siis on õigus seda ka kohaldada ja seadusest ei tulene menetleja kohustust põhjendada selle karistusliigi eelistamist rahatrahvile s.o. tõendada, miks ei täida konkreetsel juhul KarS § 56 nimetatud eesmärke rahatrahv.

Vajadus auto kasutamiseks töö või tervise tõttu ja mootorsõiduki juhtimise õiguse kaotamisega kaasneda võivad tagajärjed pidid olema menetlusalusele isikule teada enne väärteo toimepanemise päeva. Need asjaolud ei vähenda süüd ega väärteoga kaasliiklejatele põhjustatud ohtu ega anna põhjust rahalise karistuse kohaldamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine on antud juhul sobivam ka seepärast, et kaebuse kohaselt on menetlusalune isik pensionär võimalused rahatrahvi tasumiseks võivad olla piiratud. Riigikohtu lahend, millele kaebuses viidatakse, käsitleb juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena ja ei ole seepärast asjakohane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Saar

Kohtunik