2-09-67158/50 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-09-67158

Määruse tegemise aeg ja koht

22.september 2015, Pärnu

Tsiviilasi

A. D.’i hagi E. K.’i ja J. H.’i vastu ühisvara

jagamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. D. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx,

xxxxx xxxxx)

Hageja lepinguline esindaja J. Smorodina (e-post

J..smorodina@mail.ee)

Kostja 1: E. K. (ik xxxxxxxxxxx, Rahvastikuregistrisse

kantud elukoht xxx xxxx x, xxxxx xxxxx, tegelik elu- või

asukoht teadmata)

Kostja 2: J. H. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx x,

xxxxx xxxxx)

Kostja 2 volitatud esindajad Marko Woronowicz ja

Andrei Novikov (IUSTUS OÜ, Tornimäe 5, Tallinn; e-

post: andrei@iustus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata A. D.i hagi E. K.i ja J. H.i vastu ühisvara jagamiseks või selle

asemel asjaolude muutumise tõttu rahalise hüvitise väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 25.11.2014 määrusega kohus hageja avalduse alusel uuendas menetluse A. D.’i hagis E. K.’i ja

J. H.’i vastu ühisvara jagamiseks, kuna kokkulepitud võlgnevuse tasumist, milleks menetlus

peatati, ei ole toimunud.

2. 20.02.2015 hageja esitas kohtule avalduse E. KH.i ja J. H.i vastu ühisvara jagamise asemel

asjaolude muutumise tõttu rahalise hüvitise nõudmiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt

04.07.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-802 (otsus jõustus 05.05.2008) mõisteti E. KH.ilt A.

D.i kasuks välja 40 000 Eesti krooni, kohtuotsuse täitmiseks algatas kohtutäitur Rocki Albert

täitemenetluse nr 176/2008/1615 E. KH.ilt 44 616,27 Eesti krooni (2 851,50 €) nõudes.

Pärnu Maakohtu 03.11.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-06-802 (jõustus 18.11.2008) mõisteti

E. KH.ilt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 12 610 Eesti krooni (805,93 €).

Kohtumääruse sundtäitmiseks algatati täiteasi nr 176/2008/3842. Täitemenetlused hageja nõude

rahuldamiseks ebaõnnestusid võlgniku lahusvara arvelt, mistõttu hageja 11.12.2009 esitas kohtule

hagi kostjate vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. 07.03.2012 istungil pooled leppisid kokku, et

kostjad tasuvad hagejale võlgnevuse 3612,80 € maksegraafiku alusel alates 25.maist 2012

igakuiselt130 € kuni võlgnevuse tasumiseni, sel juhul hageja loobub oma hagist. Võla tasumise

ajaks kohtumenetlus tsiviilasjas peatati. Kostjad võlga ettenähtud korras ei tasunud ning hageja

taotles menetluse uuendamist. Kostja J. H.i 22.12.2014 seisukohast selgus, et kostjad kinkisid

ühisvaraks oleva kinnistu 22.07.2012 oma tütrele S. M.le, millega tegid ühisvara jagamise

võimatuks. 28.01.2015 S. M. võõrandas kinnistu D. V.le, kes eeldatavasti on S. M. elukaaslane.

Hageja leiab, et sellele vaatamata hagi rahuldamata jätmiseks alust ei ole, kuid kuna puudub

ühisvara, mida jagada, siis esitatud hagiga taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada TsMS §

376 lg 4 p 3 alusel hagejal on õigus nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu

teist eset või muud hüve. Ühisvara jagamise hagi esemeks olnud kinnistu jagamine on võimatu,

kuna see kuulub kolmandale isikule. Seetõttu soovib hageja asendada esialgselt esitatud nõude

rahalise hüvitise nõudega. Hageja leiab, et 07.03.2012 istungil on mõlemad kostjad võtnud endale

kohustuse tasuda hagejale võlgnevus 3612,80 €, tegemist on poolte kokkuleppega, mida kostjad

ei ole täitnud ning seega kostjad on solidaarvõlgnikud. Seetõttu hageja soovib esialgselt esitatud

ühisvara jagamise nõude asendada tänaseks tasumata võlgnevuse 3517,80 € väljamõistmise

nõudega. Hageja palub muudetud nõude rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Alternatiivselt A. D. teatab, et juhul, kui kohus hageja avaldust ei rahulda, soovib hageja esitada

Pärnu Maakohtule hagi E. K., J. H.i, S. M. ja D. V. vastu võõrandamistehingute kehtetuks

tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 ja § 188 alusel. Sel juhul taotleb hageja

käesolevas asjas menetluse peatamist kuni kostjate vara tagasivõitmiseni.

3. Kostja J. H. 28.04.2015 kirjalikus seisukohas leiab, et käesoleva seisuga ei ole võimalik

rahuldada hageja nõudeid ühisvara jagamiseks, kuna J. H.i omandis ei ole jagatavat vara. Hagis

esitatud ühisvara jagamise nõuet ei ole võimalik asendada rahalise hüvitise nõudega, sest kostja J.

H. ei ole kunagi hagejale võlgu olnud. Tsiviilasjas 07.03.2012 toimunud istungil kostja J. H.i poolt

välja öeldud lause, et ta võib võimalusel aidata E. H.i võlga tasuda, ei tähenda, et J. H. on muutunud

solidaarvõlgnikuks. Puuduvad käenduslepingud või muud lepingud ja kokkulepped, mis

kohustaksid J. H.it tasuma E. KH.i võlga. J. H. palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

4. Kostjale E. H.ile kohtul kohtukutset 22.01.2015 toimunud istungi kohta kätte toimetada ei

õnnestunud. J. H.i sõnul E. KH. Rahvastikuregistrisse kantud aadressil xxx xxxx x, xxxxxx ei ela,

ta on ära kolinud Venemaale vanemate juurde. Kostja E. KH.i tegeliku asukoha kohta kohtul

andmed puuduvad, mistõttu ei ole talle kätte toimetatud ka nõude muutmise avaldust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hageja nõude muutmise avaldusega ja kostja J. H.i seisukohaga, leiab, et hagi

tuleb jätta läbi vaatamata, sest esitatud hagiavaldusega ega muudetud nõudega ei ole soovitud

eesmärki võimalik saavutada, J. H.i vastu esitatud muudetud nõude osas ei ole hageja õiguste

rikkumine võimalik. Lisaks ühisvara jagamise asemel kostjatelt täitemenetluses täitmata

võlgnevuse ulatuses rahalise hüvitise väljamõistmise nõude esitamine ei ole õiguslikult võimalik,

sest sama võlgnevuse kostjalt E. KH.ilt hageja kasuks väljamõistmise kohta on jõustunud

kohtuotsuse olemas, seega hagi ei ole esitatud hageja õiguste ega huvide kaitseks, millele riik

peaks andma õiguskaitset.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi kohaselt kohus

võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Hageja esitas 11.12.2009 kohtule hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks, sest kostja

lahusvara arvelt ei õnnestunud täita kohtuotsust ega menetluskulude väljamõistmise määrust,

millega kostjalt E. KH.ilt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 40 000 krooni ja menetluskulude

katteks 12 610 krooni. Tänaseks on kostjad ühisvaraks olnud kinnistu, mille jagamist hageja

taotles, kinkinud oma tütrele, kes on selle omakorda edasi võõrandanud. Seega ühisvara jagamise

hagiga ei ole hagejal võimalik oma eesmärki saavutada.

7. Kohus 22.01.2015 toiminud kohtuistungil selgitas hagejale tehingu tagasivõitmise võimalusi

täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 187 ja 188 alusel. Tänaseni ei ole hageja kostjate

ühisvaraga tehtud tehingute tagasivõitmise hagi esitanud, mistõttu puudub kohtul alus hageja

alternatiivselt esitatud taotluse – peatada juhul, kui kohus nõude muutmise avaldust ei rahulda,

käesolevas asjas menetlus kuni kostjate vara tagasivõitmiseni – rahuldamiseks.

8. Ühisvara jagamise hagi rahuldamise tagajärjel olnuks hagejal õigus pöörata täitemenetlustes

sissenõue üksnes E. KH.i osale ühisvarast: hagi on esitatud TMS § 14 lg 2 alusel, mille järgi

sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Ühisvara jagamise hagi esitamine ei andnud hagejale õigust pöörata sissenõuet J. H.i osale

ühisvarast ega nõuda kohtuotsusega E. KH.ilt väljamõistetud summade tasumist kostjalt J. H.ilt.

J. H. avaldas valmisolekut aidata E. KH.il võlga tasuda üksnes seetõttu, et vältida kinnistu

jagamist. Vaidlusaluse kinnistu omandas J. H. üksinda pärast poolte abielu kohtus lahutamise

otsuse jõustumist, kuid teadmatusest on jäänud abielu lahutamine vastavalt lahutamise ajal

kehtinud nõuetele perekonnaseisuametis registreerimata, mistõttu formaalselt on kinnistu

omandatud abielu ajal ja on abikaasade ühisvara. Kohtuistungil avaldatud nõusolek ei ole käsitatav

J. H.i võlatunnistusena ega muu lepinguna, millest tekiks J. H.il hageja ees üldse mingi rahaline

kohustus, veel vähem solidaarselt E. KH.iga.

Kuigi hageja ei ole muudetud nõude alusena tuginenud kahju tekitamisele, kohus märgib, et ka

hageja võimalik kahju hüvitamise nõue J. H.i vastu on kohtu hinnangul välistatud. Kuna hageja ei

oleks saanud oma nõuet rahuldada J. H.i ühisvara osa arvelt, ei saanud J. H. oma osa kinkimisega

ka hagejale kahju tekitada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda J.

H.ilt ühisvara jagamise asemel rahalist hüvitist. J. H.i vastu esitatud rahalise hüvitise nõudes ei ole

hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega TsMS § 423 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse

jätta J. H. vastu esitatud hagi läbi vaatamata.

9. Kohus leiab, et hageja ei saa muutunud asjaolude tõttu ühisvara jagamise asemel rahalist hüvitist

nõuda ka kostjalt E. H.ilt. E. KH.ilt on sama võlg, mille sissenõudmiseks ühisvara jagamist taotleti,

jõustunud kohtuotsusega juba hageja kasuks välja mõistetud. Seega ühisvara jagamise asemel

rahalise hüvitise väljamõistmise korral oleks hagejal sama võlgnevuse kohta sama kostja vastu

kaks kohtulahendit, mille sundtäitmist tal on õigus nõuda. Sellisel eesmärgil hagi esitamist seadus

ei võimalda. TsMS § 423 lg 2 p 2 esimese ja teise alternatiivi kohaselt kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

10. Kohus leiab, et TsMS § 376 lg 4 p 3 sätestatud võimalus nõuda asjaolude muutumise tõttu teist

eset või hüve, ei võimalda nõuda ühisvara jagamise asemel hageja taotletud rahalist hüvitist.

Ühisvara jagamist taotles hageja eesmärgiga pöörata sissenõue võlgniku osale ühisvarast. Rahalise

hüvitise nõue on oma sisult sama hüve: nõude eesmärk on täitemenetluses nõude rahuldamine

võlgniku vara arvelt. Ühisvara jagamise nõude rahuldamise korral oleks kostja E. K. osa ühisvaras

täitemenetluses võõrandatud ja saadud raha arvelt täidetud kohustust hageja ees. Seega ei ole

ühisvara jagamise asemel rahaline hüvitis käsitatav muu eseme või hüvena TsMS § 376 lg 4 p 3

tähenduses.

11. Kohus on hagejale juba 22.01.2015 istungil selgitanud, et hageja kõige efektiivsem ja

asjakohasem õiguskaitsevahend sellises olukorras on võlgniku vara tagasivõitmiseks tehingute

kehtetuks tunnistamise hagi esitamine täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Hageja on ise

nõude muutmise avalduses välja toonud TMS § 187 - 188 sätestatud asjaolud, mis annavad aluse

tehingu kehtetuks tunnistamiseks: võlgnik on teinud tehingu lähikondsega pärast täitemenetluse ja

ühisvara jagamise kohtumenetluse algatamist ehk tehing tehti teadlikult hageja huvide

kahjustamiseks ning tehingu teine pool oli sellest teadlik.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus jätab läbi vaatamata

A. D.i hagi J. H.i ja E. K.i vastu ühisvara jagamiseks või selle asemel rahalise hüvitise saamiseks

summas 3517,80 eurot.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestatud üldreegli järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral

menetluskulud hageja. Arvestades, et hagi läbivaatamata jätmise tingib see, et kostjad on

menetluse ajal teinud tehingu, mis välistab ühisvara jagamise ning kohtu ette toodud asjaoludel on

tehing tehtud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks (vähem kui kaks kuud pärast seda, kui

hageja andis kostjatele ühisvara jagamise vältimiseks aega võlgnevuse tasumiseks), peab kohus

õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 analoogia alusel menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik