4-15-7226/5 · 4-15-7226/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-7226 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7226 (2315,15,006747) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

T.O

02.09.2015.a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi

politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 07.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,006747. Kaebuse esitaja T.O ,

isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: 53225590; e-mail: XXX; töökoht: XXX OÜ. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta T.O 02.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi

politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 07.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,006747 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 07.08.2015.a otsus väärteoasjas nr 2315,15,006747 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg

Lodeikin’i 07.08.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2315,15,006747 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas

4-15-7226 2

või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155145790. Kohtuotsuse ärakiri saata T.O-le ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati T.O LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et T.O juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,31 +/- 0,05 mg/l. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt, pärast menetlusaluse isiku kontrollimist

indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) toimetati teda politseiasutusse, kus tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 16.07.2015.a kell 23:02 mõõdeti T.O alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0069, mille lõplik lugem oli 0,31 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,26 mg/1. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik oli

läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-15-00105) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja

mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud

mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku

väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

Võttes arvesse ülaltoodut, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et T.O juhtis 16.07.2015.a kella 22:49 ajal Tallinnas Mahtra tn 32 juures mootorsõidukit BMW 525 reg.märk

4-15-7226 3

XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus T.O LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi -

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd, selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks loeti kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse tegemisel arvestati menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega,

kuid kohtuväline menetleja arvestas ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja T.O-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot. KAEBUSE SISU 02.09.2015.a esitas T.O kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 07.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,006747 otsuse tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et T.O tunnistab ja kahetseb siiralt oma elu suurimat viga. Samas vaidlustab ta otsuse, kuivõrd tal puuduvad varasemad rikkumised ja ta käitus igati viisakalt.

Kaebuse kohaselt töötab isik kaubikujuhina ning saab miinimumi lähedast palka. Kaebaja märgib, et tema naine ootab last ning rahaline olukord on väga raske. Kaebaja lisab, et 800 eurone trahv on uskumatult suur summa, arvestades asjaoluga, et joove oli 26 mg/l. Otsuse koostamisel palub kaebaja arvestada, et selline summa rikuks täielikult ära tema pere elu. Samas märgib kaebaja, et parem mingu load, ehk ta leiab uue töökoha.

07.09.2015.a saabus Harju Maakohtusse T.O e-kiri, milles isik märgib, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 16.09.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja olles

tutvunud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse osas kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

4-15-7226 4

Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis T.O mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,26 mg. Seega tuvastati T.O väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on LS § 224 lg 2 alammääras. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks n.n mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 2 puhul on veres 0,25 – 0,50 milligrammi grammis või väljahingatavas õhus 0,25 – 0,74 milligrammi liitris. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süüga ja teo toimepanemisega seotud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne

määr vastava sätte sanktsiooni piirides ja prognoosida menetlusalusele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Väärteootsusele on kohtuväline mentleja märkinud kergendava asjaoluna kahetsuse ja määranud karistuse üle LS § 224 lg 2 keskmise määra ning jätnud kohaldamata lisakaristuse,

kuid see ei tähenda, et kahetsus on jäänud arvestamata. Lisaks näeb sanktsioon ette

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise võimaluse kuni kuueks kuuks ja lisakaristusena lähtudes LS § 224 lg 3 p 1 sõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et iga keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tahtlikult toime pandud seaduserikkumine. Väärteo menetlemisel ei ole rikutud

väärteomenetluseõigust ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja märgib, et kuigi määratud karistus on üle sanktsiooni keskmise määra, ei ole selline karistus ülemäära raske. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on isikule piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks ja liiklusseaduses toodud

kordamiseks, tuletamaks m.h meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et T.O 02.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 07.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,006747 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

4-15-7226 5

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

Kaebusest nähtub, et T.O ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. T.O-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas millest nähtub, väärteoprotokolliga AB1369480 isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. T.O tegu kvalifitseeriti LS § 69 lg 3 nõude rikkumisena, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi; tunnistaja Nadežda

Kartavtseva ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et 16.07.2015.a märkas ta mootorsõidukit BMW, mis ületas silmnähtavalt sõidukiirust. Peale sõiduki peatamist, tuvastati juhil T.O alkoholijoove; , mille tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga kohaselt tuvastati T.O alkoholijoove Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0069, mille

lõpptulemus oli 0,26 mg/1; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et

indikaatorvahendi reaktsioon oli positiivne (0,29 mg/l); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati T.O mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2

alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kõrvaldamise lõppemise tingimusena nähti ette

asjaolude äralangemist (s.t kainenemist); mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRC- 15/00105, mille kohaselt tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0069 on taadeldud ning vastab OIML R 129 (1998) nõuetele. Seade taadeldi 18.06.2015.a; vastulausega,

milles T.O on avaldanud kahetsust, lubanud joobes olekus enam rooli mitte istuda, märkinud, et töökohta ta kaotada ei soovi ning lisanud, et tema rahaline olukord on väga halb; väärteootsusega, millega määrati T.O-le LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ning karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt T.O puuduvad kehtivad karistused. Seega T.O juhtis mootorsõidukit BMW 525 reg.märk XXX juhile keelatud seisundis, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 milligrammi. Vastavalt protokollile kasutati joobeseisundi tuvastamiseks Dräger Alcotest 7110 EST nr

ARDM-0069. Alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-15-00105, mis kehtib kuni detsember

2015.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. Vastavalt protokollile oli tõendusliku alkomeetri lugem 0,31 mg/L kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/L kohta ning mõõtetulemuseks saadi 0,26 mg/L kohta. Samuti oli mõõtmist teostanud ametnik läbinud vastava koolituse. Kohus on seisukohal, et T.O poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et T.O pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ning veendumata, kas tema tervislik seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida. Mootorsõiduki keelatud seisundis juhtimine on alati tahtlik tegu, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

4-15-7226 6

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on märkinud, et ta vaidlustab otsuse, kuivõrd varasemalt pole tal rikkumisi olnud ning ta käitus igati viisakalt. Kohus märgib, et viisakalt käitumine näitab isiku kasvatust ning sellele rõhumine ei ole aluseks määratud karistuse vähendamiseks. Kui isik peab lugu endast ja teistest, siis säilitab ta teistega käitudes viisakuse ja lugupidamise.

Mis puudutab asjaolu, et kaebajal puuduvad varasemad karistused, märgib kohus järgmist. Kohus möönab, et kaebajal puuduvad kehtivad karistused, samas antud asjaolu ei ole omaette põhjuseks määratud karistuse vähendamiseks. Kaebaja pani toime enamohtliku väärteo, s.t ta

asus juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes. Lisaks vastas tema väljahingatavas õhus olev alkoholisisaldus lõikes 2 sätestatule, mis omaette näitab juba isiku süü suurust. Sellise teoga pani kaebaja ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Oluline on juhtida tähelepanu, et Eesti Vabariigis on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes

massiliselt toimepandud väärtegu. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom

näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja varasse. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud

võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ning vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kui juht ei soovi kohandada

enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma

suhtumiselt teistele liiklejate ohtlik. Oluline on juhtida tähelepanu, et ainuüksi eelmisel nädalavahetusel (s.o 19.09.2015.a kuni 20.09.2015.a) tabas politsei Eesti erinevates paikades

koguni 49 joobes kahtlusega isikut ning 19.09.2015.a varahommikul põhjustas joobes mootorsõidukijuht 17-aastase tüdruku surma. Päevast päeva saavad süütud inimesed selliste

vastutustundetute isikute süü läbi surma. Lähedased peavad matma endale kalleid inimesi, samas kui mootorsõidukit juhtinud isik võib õnnetusest pääseda ilma tervisekahjustusteta. Juba

ainuüksi selle põhjal peab kõiki LS rikkujad karmilt karistama. Kui isik, ei arvesta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes võimalikke fataalsete tagajärgedega süütutele isikutele, suhtub ta ilmselgelt üleolevalt teistesse isikutesse ning on ära teeninud raske karistuse kohaldamise. Kohus leiab, et sellisele suhtumisele peab piiri tõmbama, seega on kohtuväline menetleja võtnud õige seisukoha ja rakendanud rahalist karistust üle keskmise määra. Kui isikul

on õigus oma teo tagajärjel mitte arvestada võimalikke hukkunutega, siis on kohtuvälisel

menetlejal õigus isikule määrata karistus vastavalt tema teo raskusele. Samuti on vajalik

märkida, et tunnistaja Nadežda Kartavtseva ütlustest nähtub, et T.O mootorsõiduk peatati kinni, kuivõrd ta ületas ilmselgelt lubatud kiirust. Seega T.O oma tegevusega tingis enda kinnipidamise ning endale karistuse määramise.

4-15-7226 7

Lisaks on oluline märkida asjaolu, et 16.07.2015.a oli neljapäev. №rmaalsed inimesed peavad tööle minema reedel, seega neil ei tekki isegi mitte mõtet, et tarvitada neljapäeva õhtul alkoholi. Ning isegi kui isik tarvitab alkoholi tööpäeval, siis kohusetundlik inimene ei asu mootorsõidukit juhtima, enne kui ta on veendunud, et tema tervislik seisund vastav kehtestatud nõuetele. Kohus märgib, et vastutustundlik autojuht peaks omama alkomeetrit või siis äärmisel juhul on tal igast Statoilist võimalik osta ühekordne alkomeeter, millega kontrollida võimaliku alkoholijoovet ning sedasi vältida võimalike probleemide tekkimist. See, et kaebaja otsustas tarvitada alkoholi

neljapäeval teades, et reedel peab ta tööle minema, näitab tema hoolimatut suhtumist ümbritseva suhtes. Kohus peab vajalikuks taunida kaebajat, kuivõrd kaebuse kohaselt on ta varsti isaks saamas. Kas kaebaja soovib anda oma lapsele sellist eeskuju, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtima

asumine, teiste inimeste elust mitte hoolimine on normaalne. Sellised vanemate käitumismaneerid kanduvad edasi ka lastesse. Isik, kes on varsti saamas lapsevanemaks peab väga tõsiselt mõtlema, millist eeskuju ta soovib oma lapsele anda. Kaebaja väide, et ta töötab kaubikujuhina ja saab miinimumi lähedast palka, on asjakohatu. Esiteks ei ole antud väide eluliselt usutav, kuivõrd kaebaja poolt töökohana märgitud ettevõtte

(XXXOÜ) kuulub kaebajale. Lisaks selleks, et kaitsta kaasliiklejate eluõigust on üheks

eesmärgi täitmise vahendiks rikkujate mõjutamine selliste karistuste määramiste abil, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toimepanema. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et määratud karistus peaks olema kaebajale motivatsiooniks, et ta tulevikus enam sarnaseid väärtegusid toime ei paneks. Asjaolu, et isikul

on „raske majanduslik olukord“, peaks kaebajal iga päev meeles olema ning sundima teda

hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega rahalised vahendid.

Lisaks märgib kohus, et kaebaja viide, et tal on „raske majanduslik olukord“, siis on see paljasõnaline. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi täiendavat tõendit, kust nähtuks, milline on tema reaalne sissetulek ja reaalselt kantavad kulutused igakuiselt. Antud juhul on kaebaja lihtsalt väitnud, et tal on „raske majanduslik olukord“, kuid kohtule ei ole T.O andnud selliste väidete kontrollimiseks võimalusi. Lisaks kui isikul oleks selline „raske majanduslik olukord“ oleks isik saanud kohtul paluda KarS § 66 tulenevalt võimalust määratud rahatrahvi tasumiseks ositi, kuid seda tehtud ei ole. Kohus märgib, et ilma vastava taotluseta ei saa kohus iseseisvalt otsustada määrata rahatrahv ositi tasumisele. Seega ei saa kohus sellist paljasõnalist väidet arvestada.

Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. LS § 224 lg 2 alusel on võimalik määrata karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et T.O süü on keskmine, peab ka rahatrahv olema üle keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus

märgib veel kord, et kohtuväline menetleja arvestas isiku kahetsusega, kui kergendava

asjaoluga. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot. Samuti oleks politsei

võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist kuni 12 kuuni. Lisakaristuse osas oleks maksimaalne tähtaeg olnud juhtimisõiguse kaotamine 9 kuuks. Seega on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavat asjaolu, samas vastab mõistetud karistus süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Kaebaja on märkinud, et karistus 800 eurot, arvestades, et joove oli 26 mg/l, on ennastõigustav. Kohus selgitab, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa

ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele

4-15-7226 8

järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Samas peab isikuid, kes arvavad, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtima asumine on normaalne karistama rangelt. Ei ole oluline, et joove oli „kõigest“ 26 mg/l. Kaebajal tuvastati joove, mis vastas LS § 224 lg 2 ning vastavalt sellele määrati isikule ka karistus. Lisaks mis puudutab kaebaja väidet, et parem mingi juhiload, on kohtu hinnangul asjakohatu.

V™S § 132 kohaselt võib kohus kaebuse lahendamisel teha järgnevad otsused: 1) jätta

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; 2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda; 3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada

väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Seaduse mõttes on juhilubade kaotus raskem karistus, kui rahatrahv. Kohus ei saa tühistada rahatrahvi ja määrata isikule raskemat karistust, s.t juhilubade kaotust. Sellega raskendaks kohus kaebaja olukorda, mida saaks käsitleda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Oluline on ka märkida, et vastulauses on kaebaja märkinud, et karistuse määramisel „palun

arvestada, et ta töötab kaubikujuhina ning töökohta ta kaotada ei soovi“. Kohtu hinnangul tähendab see, et ta palub kohtuvälisel menetlejal mitte kohaldada juhtimisõiguse ära võtmist.

Mida kohtuväline menetleja on ka arvestanud karistuse määramisel, jättes lisakaristuse kohaldamata. Samas kohtule esitatud kaebuses on kaebaja leidnud, et määratud karistus on liialt karm ja parem mingu juhiload. Kohus leiab, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes ei tea, mida ta ise ka tahab. Lisaks ei pea määratud karistus olema selline, millega kaebaja nõus oleks vaid karistuse peab vastama ühiskonna ootustele ja teo raskusele.

Kohus on seisukohal, et T.O-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse

lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse

muutmiseks või tühistamiseks. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 110, § 111, § 113, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/