3-15-758/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-758 Otsuse kuupäev

22. september 2015. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta läbi vaatamata Andri Ladevi kaebus varalise kahju, summas 0,60 eurot nõudes.

2. Jätta Andri Ladevi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 22. oktoober 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Andri Ladev esitas 04.11.2014. a (tl 2) vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt kaotas vanglateenistuse kadett ära kaebaja kirja, millega tekitati kaebajale 100 eurot kahju. Taotluse täpsustuse (tl 4) kohaselt oli emalt saadud kirjas 4 postmarki ja 4 fotot kaebaja vanaemast, mille kaotamisega tekitati kaebajale kahju.

2. Tartu Vangla rahuldas 24.03.2015. a A. Ladevi taotluse osaliselt (tl 12) ning hüvitas varalise kahju, kokku 7,06 eurot, sellest kirjas olnud ja kaebaja nõutud markide eest 5,50 eurot ja fotode eest 1,56 eurot.

3. A. Ladev esitas 26.03.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse täpsustuse (tl 11) kohaselt on kaebaja nõue - 100 eurot mittevaralise kahju eest ja 0,60 eurot varaline kahju, s.o ema saadetud kirja ümbriku maksumus 0,05 eurot ja 0,55 eurot kirja saatmise postimaks. Kaebaja seisukohad

4. Kaebaja on saanud kirja kadumise tõttu emotsionaalseid kannatusi ja ka täiendav varaline kahju tuleb õiglaselt hüvitada (tl 45). Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu (tl 33-34). Täiendava varalise kahju hüvitamise nõudes on läbimata kohtueelne menetlus, mille tõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on vabandanud kaebaja ees. Kaebaja taotluse menetlemisega seotud asjaolud ei ole vaidluse esemeks, kuna ka selles osas ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud. Kohtu seisukoht

6. Halduskohus tuginedes kaebaja 04.11.2014. a vanglale esitatud kahjunõudele (tl 2), vangla nõudel 05.01.2015. a esitatud puudtuste kõrvaldamise avaldusele kahjunõudes (tl 4) ja kaebaja 30.03.2015. a kahjunõudele (tl 35), milles kaebaja nõuab vanglalt täiendavalt 0,60 euro hüvitamist, nõustub halduskohus vastustajaga, et 0,60 euro varalise kahju nõudes ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille tõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata VangS § 1 1 lg 8 ja HKMS §-de 151 lg 1 p 1, 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine varalise kahju eest hüvitise nõudes ei võta kaebajalt õigust selles küsimuses uuesti halduskohtusse pöördumiseks, kui vangla ei rahulda kaebaja poolt 30.03.2015. a vanglale esitatud kahjunõuet ( tl 35), summas 0,60 eurot.

7. Kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju eest, mis on talle tekitatud seoses emotsionaalsete kannatuste ehk väärikuse alandamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet - vangistuse täideviimine. Vastustaja on oma tegevuse õigusvastasust tunnistanud. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal võimalik kahju vältida.

8. RVastS § 9 lg 1 kohaselt on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise eelduseks vastustaja süü. Süü puudumise tõendamiskoormis lasub vastustajal. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus on seisukohal, et vastustaja süü esineb käesolevas asjas käibes vajaliku hoole järgimata jätmise vormis.

9. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

10. Tartu Vangla 24.03.2015. a kahju hüvitamise otsusega (tl 12, 1. lk alt kolmas lõik) ja Tartu Vangla vastusega kaebusele (tl 33 pöördel, vastuse 2. lk viimane rida) on tõendatud, et vastustaja on nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses kaebaja ees õigusvastase käitumise ees vabandanud. Kohus on seisukohal, et seetõttu ei esine asjas alust vastustaja tegevuse õigusvastasuse täiendavaks konstateerimiseks kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus on seisukohal, et kaebajale ei kuulu mittevaralise kahju hüvitis väljamõistmine seetõttu, et mittevaraline kahju on kaebajale juba hüvitatud vabandamisega kannatanu ees. Kohus leiab, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustada mittevaralise kahju täiendavat hüvitamist rahas.

11. Halduskohus tugineb oma seisukohas Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2002. a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-3-1-27-02 p-le 13, mille kohaselt: “ Kuigi TsÜS §-st 26 tuleneb, et isiklike õiguste kaitse, sh moraalse kahju hüvitamine, on võimalik eeskätt isiku au teotamise, eraelu puutumatuse rikkumise või nime õigustamatu kasutamise korral, ei saa sellest järeldada, et avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks puudus teiste isiklike õiguste rikkumise korral enne Riigivastutuse seaduse jõustumist õiguslik alus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, mida kohaldatakse perekonna-, pärimis-, võlaja asjaõigussuhetes. Riigivastutuse seaduses on sätestatud tunduvalt laiemad alused avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, võrreldes Tsiviilseadustiku üldosa seadusega. Ka Riigivastutuse seaduse §-st 7 lg 4 tuleneb põhimõtteline seisukoht, et avalik-õiguslike suhete olemuse tõttu tuleb eristada kahju hüvitamise aluseid kahju tekitamisel avalike ülesannete täitmisega ja tsiviilõigussuhetes. Seega ei saa avalik-õiguslikes suhetes tekitatud moraalse kahju hüvitamisel TsÜS § 26 tõlgendada piiravana. Lähtuda tuleb PS § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees.“ Halduskohus on seisukohal, et halduskolleegiumi seisukohad on kohaldatavad ka käesolevale kaasusele, mille tõttu jääb kaebus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamata.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik