1-15-6165/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-6165

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6165 Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed ja Pavel Gontšarov Jul

ia Katškovskaja Kriminaalasi Sergei Maltsevi us - 7, 8 süüdist KarS § 199 lg 2 p de ja järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. august 2015. a otsus i kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kaitsja Kaitsjat ei soovi Süüdistatav

Sergei Maltsev (isikukood 37706180371 elukoht );

XXXXXXX X-XX XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas); ; kriminaalja tõkendina kohaldatud vahistamist väärteokorras karistatud Prokurör

Põhja prokurör Ringkonnaprokuratuuri vanem Katrin Pärtlas

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 17. august 2015. a otsus . Tühistada i Sergei Maltsevilt äravõetud sinise märkmiku KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerimise ja hävitamisele määramise osas.

2. Tagastada märkmik Sergei Maltsevile.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. augusti 2015. a otsus muutmata.

4. Rahuldada apellatsioon osaliselt.

EDASIKAEBE KORD

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Harju Maakohtu 17. augusti 2015. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei

Maltsev KarS 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 § järgi süüdi selles, et ta pani varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna ajavahemikul 18. detsembrist 2014 kuni 8. veebruarini 2015 taas toime kaheksa vargust. Maakohus karistas S. Maltsevit nende selle kuriteo eest 1 aasta ja

3 kuu vangistusega. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 17. veebruari 2012. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 11 päeva võrra, mõistes S. Maltsevi lõplikuks karistuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud ja 11 päeva.

Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. S. Maltsevile tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis S. Maltsevilt menetluskuludena välja sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 168 eurot. Samuti rahuldas maakohus kannatanute tsiviilhagid ja mõistis nende katteks S. Maltsevilt ning S.V-lt välja hagides nõutud rahasummad. Maakohus otsustas, et arutatavas asjas asitõendiks olevad jalatsijäljed želatiinkilel, želatiinkile jalatsijälje fragmendid, murdunud metallitükk, kruvikeeraja, DNA proov, minigrip kilekott, sinine märkmik, märkmepaber -

(asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb konfiskeerida ja hävitada; Adidas jalatsid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb tagastada S. Maltsevile; ja CD plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) tuleb jätta kriminaalasja juurde.

2. Sama otsusega tunnistati süüdi veel ka S.V, kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav Sergei Maltsev, kes taotleb temalt väljamõistetud menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist ja konfiskeeritud ning hävitamisele määratud märkmiku tagastamist. S. Maltsev märgib, et märkmikus on tema jaoks oluline teave ja märkmik on tema oma, mistõttu tuleb see talle tagastada. Kohtukulude osas märgib ta, et kuna tal puuduvad nende tasumiseks vajalikud vahendid ning vanglas ei ole tal võimalik ka tööd saada, siis ei süda ta kulusid tasuda.

4. jendatud ja Prokurör esitas apellatsioonivastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on põh seaduslik. menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus apellatsiooni rahuldada. Samas hävitamisele määratud märkmiku osas peab prokurör võimalikuks selle tagastamist

S. Maltsevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Maakohtu vaidlustatud otsusega on S. Maltsevilt muuhulgas KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeeritud ja määratud hävitamisele sinine märkmik. Kohus ei selgita otsuses, millisel alusel saab kõnealusele märkmikule viidatud sätet kohaldada. Selleks, aga lahendada asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kohtul

kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juht asitõend udel tuleb vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (RKKKo asjas 3-1-1-14-07, p 11). Otsustamaks, kas on alust asitõendit hävitada, peab kohus tõsikindlalt tuvastama, et tegemist on ühe KrMS § 126 lg 3 p s 4 märgitud esemega – -

piraatkauba, võltsitud kauba või väärtusetu esemega. Olukorras, kus kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on asitõend kriminaalmenetluse käigus süüdistatavalt äravõetud vallasasi, ei saa kohus presümeerida, et niisugune ese vastab KrMS § 126 lg 3 p s 4 märgitud - tunnustele. Ilma vastupidist kinnitavate asjaolude tuvastamiseta ning kui asitõendi kuuluvust ei ole vaidlustatud, on sellisel juhul kohtul kohustus eelnimetatud ese süüdlasele tagastada.

Seetõttu nõustub kolleegium S. Maltsevi apellatsioonis esitatud taotlusega tagastada süüdistatavale temalt äravõetud märkmik.

6.

S. Maltsev on taotlenud temalt välja mõistetud menetluskulude vähemalt osaliselt riigi kanda jätmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise -

otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis-väljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult.

Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine või nende ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustused

– need pole käsitatavad süüdistatava subjektiivsete õigustena.

Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg le 1 menetluskulud täies - mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine saavad olla üksnes erandlikel Maltsev on küll asjaoludel tehtavad soodustavad otsustused. S.

väitnud, et kulude tasumine käib talle üle jõu, kuid pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema varaline seisund ei võimaldaks menetluskulude hüvitamist. Seetõttu on tema vastavad väited paljasõnalised. Samuti tuleb märkida, et maakohtu istungil ei ole süüdistatav soovinud isegi menetluskulude ositi tasumise võimaldamist.

7. korras osutab kolleegium aga veel järgnevale. Nimelt on 29. juulil 2015 süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes menetluskuludena märgitud sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu riigi õigusabi osutava kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses 168 eurot. Samuti on kokkuleppes menetluskuludena märgitud ekspertiisitasud kokku 1764 eurot. Kolleegium on 19. uses asjas augusti 2015. a määr nr 1-15-3280 selgitanud, et alates 29. märtsist 2015. a kehtivas KrMS § 245 lg 1 redaktsioonis sätestatakse kokkuleppe obligatoorse osana kriminaalmenetluse kulud (võimalusel absoluutsummana). Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta kokkuleppe sisu siduvuse kohta kokkulepet arutavale maakohtule (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-25-09, p 15, aga ka RKKKm asjas nr 3-1-1-8-12, p 8), puudub maakohtul õigus jätta süüdistatavalt välja mõistmata kokkuleppes sisalduvaid menetluskulusid, kui kohus ei tuvasta kokkuleppe kinnitamist välistavaid asjaolusid. Kuna maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid välistanud arutataval juhul kokkuleppe kinnitamise, pidanuks kohus süüdistatavalt välja mõistma kõik kokkuleppes märgitud kulud ning kohtu diskretsioon menetluskulude osas piirnes vaid õigusega otsustada kulude tasumise kord vastavalt KrMS § 180 lg 3 märgitule.

Kohtul on omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaal -s 1 menetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg sätestatud erisusi. Arutataval juhul ei ole maakohus S. Maltsevi menetluskulude osas aga ekspertiisitasudega seonduvat üldse käsitlenud. Kuivõrd kriminaalkolleegium arutab seda asja süüdistatava kaebuse alusel, siis puudub aga võimalus teha eelkirjeldatud osas tema olukorda raskendavat lahendit.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § tühis

337 lg 1 p-st 4 tab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 21. i 2015. a otsuse S. Maltsevilt ma äravõetud märkmiku konfiskeerimise ja hävitamisele määramise osas. Menetluskulude osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. S. Maltsevi apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.