3-15-514/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-514 Haldusasi PP ja EP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.11.2014 ehitusloa nr 1412239/00777 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad – PP ja EP, esindaja v.adv Minni-Triin Park Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Merike Kraam Kolmandad isikud – KL ja NP, esindaja Jüri Asari Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.08.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus PP ja EP määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta PP ja EP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.08.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-514 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 19.11.2014 ehitusloa nr 1412239/0077 XXXXX XXX XX/2 ehitise rekonstrueerimiseks. 2. PP ja EP esitasid 02.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 19.11.2014 ehitusloa tühistamiseks. Kaebajad palusid lugeda kaebus tähtaegseks. Kaebajatele ei tehtud haldusakti teatavaks, ehkki TLPA oli kaebajate kõrgendatud huvist teadlik ning oli lubanud kaebajad ehitusloa menetlusse kaasata. PP kaasallkirjastas 26.01.2015 GM järelepärimise TLPA-le. Järelepärimisest nähtuvalt puudus korteriomanikel teave, millistel alustel toimuvad hoovis lammutustööd. Seda, et PP on 26.01.2015 tutvunud elektroonilise ehitisregistri andmetega, ei saa lugeda teadasaamiseks piisavaks. Elektroonilises registris sisalduva lakoonilise informatsiooni põhjal ei ole isi-

3-15-514 2(6) kul võimalik hinnata, kas sellega rikutakse tema õigusi. Kaebajad ei pidanud võimalikuks, et neile üllatuslikult võiksid hoovis alata tööd ning nad eeldasid, et mistahes tööd saavad toimuda õigusliku aluseta. PP käis informatsiooni saamiseks 03.02.2015 TLPA-s, kus teda informeeriti ehitusloa andmise faktist ja ta tellis koopia toimiku materjalidest, et tutvuda ehitusloa aluseks oleva dokumentatsiooniga, hindamaks, kas tema õigusi on rikutud. PP teadlikkust elektroonilisse registrisse kantud andmetest ei saa laiendada EP-le. Alternatiivselt palusid kaebajad tähtaja ennistada. Kaebajad näitasid üles initsiatiivi haldusakti võimaliku õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tegelesid aktiivselt informatsiooni väljanõudmisega TLPA-lt. Vastustaja on oma käitumisega kaebajaid eksitanud, sest TLPA lubas kaasata kaebajad ehitusloa menetlusse. 3. Tallinna linn taotles kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamist. 4. KL ja NP leidsid, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 5. Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2015 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas kaebetähtaja rikkumise tõttu asja menetluse, tagastas riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p-d 1-3) ning mõistis kaebajatelt kummagi kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 750 eurot, kokku 1500 eurot (resolutsiooni p 4). 1) Kaebus ei ole tähtaegne ning tähtaja ennistamise taotluses sisalduvad põhjendused ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust. Seetõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Vaidlust ei ole selles, et PP informeeriti 03.02.2015 TLPA-s kohapeal ehitusloa väljastamisest. Kaebuses käsitletakse mõlema kaebaja puhul ehitusloast teadasaamise hetkena aega, mil haldusaktist informeeriti PP. Samas on PP kaasallkirjastanud 26.01.2015 TLPA-le järelepärimise, milles märgitakse, et järelepärimise esitajatele on 26.01.2015 edastatud TLPA 19.11.2014 rekonstrueerimise luba nr 1412239/00777 ning avaldatakse muret seoses ehitustööde teostamisega. Järelepärimise digitaalallkirja kinnituslehel on järelepärimisele lisatud dokumentide nimekiri, milles on ühe failina märgitud rekonstrueerimisluba – 1412239-00777 – 20141119.pdf. Seega pidi PP olema haldusaktist teadlik hiljemalt 26.01.2015, mil ta allkirjastas järelepärimise, millele oli lisatud kaevatav haldusakt. PP ja EP on abikaasad. Kuna kaebuses omistatakse ühe abikaasa teadmist ka teisele, kaebajad olid järelepärimise esitamise ajal ning on tänaseni abikaasad ja XXXXX XXX XX-XX korteriomand on kaebajate ühisomandis, on tõenäoline, et EP sai XXXXX XXX XX kinnistut puudutavast ehitusloast teada samal päeval, mil tema abikaasa allkirjastas järelepärimise. Usutavasti tuleb abikaasade vahel jutuks neile kuuluva kinnistu hoovis asuva hoone rekonstrueerimise lubatavuse teema, liiatigi olukorras, kus hoovi sisseja väljasõit oli häiritud ja PP tundis tõsist muret tulemüüri pärast. Kaebajad said ehitusloast ja selle sisust teadlikuks hiljemalt 26.01.2015 ning tühistamiskaebus tulnuks esitada hiljemalt 25.02.2015. Kaebus on esitatud viiepäevase hilinemisega. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjused ei ole mõjuvad. On küll tõsi, et vastustaja ei teavitanud kaebajaid ehitusloa väljastamisest ega saatnud neile ehitusloa ärakirja, samas oli PP-il võimalik 26.01.2015 igakülgselt rekonstrueerimisloaga tutvuda. Järelepärimises on märgitud, et täna edastati (GM-le ja PP-le) ka rekonstrueerimisluba numbriga 1412239/00777, 19.11.2014 kuupäevast/…/. Vastustajal ei olnud kohustust edastada kaebajatele haldusmenetluse toimikut, vaid üksnes haldusakt. Järelepärimise tekstist järeldub, et PP-il oli võimalus haldusaktiga igakülgselt tutvuda vähemalt järelepärimise allkirjastamise päevast arvates (26.01.2015). Asjaolu, et kaebaja soovis lisaks ehitusloale tutvuda ka kogu haldusmenetluse toimikuga, ei anna talle õigust esitada kaebus määramata aja jooksul. Kohus

3-15-514 3(6) juba põhjendas, miks on PP teadmine omistatav EP-ile. Samadel põhjendustel on ka PP haldusaktiga tutvumise võimalus omistatav EP-le. 2) Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja rikkumise tõttu kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Kolmandad isikud taotlevad kaebajatelt kummagi kolmanda isiku kasuks menetluskulu (õigusabi kulu) 825 euro, kokku 1650 euro väljamõistmist. Ehkki kohtule ei ole esitatud konkreetseid arveid ja spetsifikatsioonilt ei ilmne konkreetsete arvete numbrid ega haldusasja number, järeldub spetsifikatsioonil kajastatud kuupäevadest ja osutatud teenusest selgelt teenuse seotus praeguse haldusasjaga. Teenuse hind ja ajakulu on põhjendatud. Konto väljavõtete alusel saab kantuks lugeda siiski üksnes 1500 eurot. Kaebajad ei ole 10.08.2015 menetluskulude avaldusele oma 14.08.2015 seisukohtades vastuväiteid esitanud. Põhjendatud, asjakohane ja kantud menetluskulu 1500 eurot tuleb kaebajatelt välja mõista. 6. PP ja EP esitasid 11.09.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 18.09.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. PP ja EP paluvad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 25.08.2015 määrus tühistada tervikuna või alternatiivselt osas, millega kaebajatelt mõisteti kolmandate isikute kasuks välja menetluskulu kokku 1500 eurot. PP 26.01.2015 järelepärimise eesmärk oli välja selgitada lammutustööde õiguslik alus ja võimalik seos rekonstrueerimisloaga. Faktiline olukord ei vastanud rekonstrueerimisloaga lubatud tegevusele ning PP-l puudus järelepärimise esitamise ajal alus eeldada, et just rekonstrueerimisluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Kolmandate isikute tegevus ei olnud suunatud mitte olemasoleva hoone rekonstrueerimisele, vaid selle lammutamisele ja uue hoone püstitamisele. Järelepärimise ajaks ei olnud kolmandad isikud esitanud ka TLPA-le teatist ehitamisega alustamise kohta. Kaebajal puudus mistahes võimalus seostada lammutustöid rekonstrueerimisloaga ja järeldada, et just rekonstrueerimisluba on andnud õigusliku aluse tema õiguste rikkumisele. Järelepärimise ajal esines võimalus, et lammutusja ehitustöid on alustatud omavoliliselt, sõltumata rekonstrueerimisloa väljastamisest. Omavolilise ehitamise korral olnuks kaebaja õiguskaitsevõimalused teistsugused (taotlus TLPA-le ehitusjärelevalve teostamiseks ja õigusvastase ehitustegevuse lõpetamise ettekirjutuse tegemiseks). Seega ei saa väita, et kaebaja pidanuks juba siis esitama just tühistamiskaebuse. Järelepärimise esitamisest kuni TLPA-s toimunud kohtumiseni jääv 6 tööpäeva ei ole ebamõistlik ajakulu. Üllatuslikult avaldas TLPA, et ehitustööde aluseks on just rekonstrueerimisluba. Alles siis sai PP teada, et tema õigusi riivab rekonstrueerimisluba ning halduskohtule tuleb esitada tühistamiskaebus. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema varem, kui mõistlikult käituval kaebajal oleks üldse võimalik leida, et tema õigusi rikutakse. PP ei saanud 26.01.2015 mõista rekonstrueerimisloa sisu ja rolli tema subjektiivsete õiguste rikkumisel. Seetõttu sai PP kaebetähtaeg hakata kulgema alles 03.02.2015 ning kaebus on tähtaegne. Halduskohus on ebaõigesti omistanud PP teadmise EP-le. Ükski tõend ei viita sellele, et EP oleks saanud ehitusloast teada enne 03.02.2015. EP elukohaks ei ole vaidlusalune kinnistu. Ta elab Harjumaal Saku vallas XXXXXXX külas XXXXXX XXXXX. Puudub alus eeldada, et ta oleks pidanud ise märkama või teada saama 2015. a jaanuaris Tallinnas XXXXX XXX XX kinnistul alanud ehitustöödest. PP ega GM ei tegutsenud järelepärimist esitades EP nimel või

3-15-514 4(6) esindajana. Ühe abikaasa osalemine haldusmenetluses ei tekita õigusi ja kohustusi teisele abikaasale, kui see ei tulene otseselt seadusest. Asjaolu, et ehitustegevus valmistas muret PP- le, ei anna alust eelduseks, et ta jagas muret abikaasaga või teavitas teda viivituseta rekonstrueerimisloast. Kaebajate kinnitusel PP seda ei teinud. Haldusaktide andmine ning ehituslikud ja maakasutusega seotud probleemid pole ka sellised asjaolud, mille viivitamatut abikaasaga jagamist peaks eluliselt eeldama. EP sai oma subjektiivseid õigusi rikkuvatest asjaoludest teadlikuks 03.02.2015, kui PP need talle avaldas. Sõltumata menetluse lõpetamisest, ei ole kolmandate isikute menetluskulude kaebajatelt väljamõistmine põhjendatud. Menetluskulude nimekiri ei sisalda viiteid praegusele haldusasjale ning kirjeldatud töid ei ole võimalik haldusasjaga üheselt seostada. Nimekiri ei sisalda viiteid arvetele. Konto väljavõtete kohaselt on 06.03.2015 tasutud arve nr 031 alusel 750 eurot ja 10.03.2015 on tasutud arve nr 032 alusel 750 eurot. Tasutud summa ei kattu menetluskulude nimekirjas kajastatud teenuste mahuga (1650 eurot) ning kuludokumendid pole seostatavad praeguses asjas osutatud õigusteenusega. 8. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. 9. KL ja NP paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, samuti hinnanguga, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ei ole kaebajad esitanud. 11. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebetähtaeg ehitusloa vaidlustamiseks hakkas kulgema 26.01.2015, sest nimetatud kuupäeval oli haldusakt PP-l käes. Asjaolu, et TLPA ei toimetanud haldusakti kätte, ei oma seejuures tähtsust. Kui TLPA oleks haldusakti kättetoimetamise kohustuse täitnud, ei oleks ta toimetanud kätte midagi enamat, kui kaebaja sai näha elektroonilisest ehitisregistrist. Kuna ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei ole ehitusloa kõigist tagajärgedest kellelgi võimalik aru saada ilma projektiga tutvumata. Tutvumiseks tuleb puudutatud isikul aga paratamatult isiklikult või esindaja kaudu haldusorgani poole pöörduda, sest mahuka dokumentatsiooni kättetoimetamine kõigile puudutatud isikutele pole võimalik (vt selle kohta Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-56-02 p 10). 12. Määruskaebuse väide, et 26.01.2015 ei olnud kaebajal üldse võimalik leida, et rikutakse tema õigusi, ei ole kuigi veenev. Sel kuupäeval oli PP-le teada, et toimuvad ehitustööd ja 19.11.2014 on välja antud ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks. Kaebus tugineb muu hulgas aga väitele, et kuna midagi rekonstrueeritavat ei eksisteeri (rekonstrueerimine tähendab olemasolevate konstruktsioonide asendamist), siis oleks hoovimaja taastamiseks vaja taotleda ehitusluba ehitise püstitamiseks, mis omakorda eeldaks vastava detailplaneeringu kehtestamist. Kaebuse kohaselt juhtis kaebaja rekonstrueerimise võimatusele tähelepanu juba oma 07.03.2013 vastuväidetes TLPA-le (vt kaebuse p 2.2.1). Olles juba pikemat aega teadlik ehitusloa taotluse esitamisest ehitise rekonstrueerimiseks, rekonstrueerimise väidetavast võimatusest ja nähes ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks, pidanuks mõistlikul isikul tekkima kahtlus, et rekonstrueerimist lubav haldusakt võib tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et PP ei saanud ilmselgelt mõista rekonstrueerimisloa sisu ja tähendust oma subjektiivsetele õigustele.

3-15-514 5(6) Samas tuleb märkida, et kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru haldusakti tähendusest tema õigustele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-02 p 10). Haldusakti tähendus ning selle andmise aluseks olevad asjaolud tuleb välja selgitada ja kaebus esitada kaebetähtaja jooksul. PP asuski viivitamatult asjaolusid selgitama (26.01.2015 esitas järelepärimise TLPA- le, 03.02.2015 sai TLPA-s kohal käies kinnituse, et ehitustegevuse aluseks on vaidlustatud ehitusluba, samuti ehitusloa aluseks olevatest dokumentidest koopiad), kuid ühtegi objektiivset takistust vaide või kaebuse esitamiseks hiljemalt 25.02.2015 ei ole kaebajad välja toonud. Olukorras, kus kaebuse koostamiseks vajalik info oli kaebajatel 03.02.2015 olemas, ei saa kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks lugeda haldusmenetlusse kaasamata jätmist ja informatsiooni väljanõudmist. 13. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et PP teadmine haldusaktist on omistatav tema abikaasast kaaskaebaja EP-le. Määruskaebuses toonitatud asjaolu, et EP ei ela Tallinnas XXXXX XXX XX, vaid Saku vallas XXXXXX XXXXX, ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale, sest Saku vallas asuva XXXXXX XXXX on kaebuses ja määruskaebuses näidanud oma elukohana ka PP. Seega on kaebajate näol tegemist koos elavate abikaasadega. Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 82-83) kohaselt on XXXXX XXX XX kinnistust 379/5766 mõttelise osa ja reaalosana eluruumi nr XX omanik PP. Kaasomandi teostamine on kitsendatud muu hulgas korteriomandite nr 15205001 ja nr 134750 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega (NP-le reaalosana kuuluv korter nr X ja KL-le reaalosana kuuluv korter nr X). Kaebuse kohaselt on korteriomand abikaasade ühisomand. Ringkonnakohtu arvates on kolmandad isikud asjakohaselt viidanud perekonnaseaduse § 28 lg-le 3, mille kohaselt ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest ning teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Olukorras, kus kaebajate ühisvara on rekonstrueerimisloa tõttu ohus, on ootuspärane, et abikaasa sellest teist abikaasat viivitamatult teavitab. 14. Määruse tühistamiseks ei ole alust ka menetluskulude väljamõistmise osas. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kolmandad isikud esitasid kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja („Kolmandate isikute menetluskulude kindlaksmääramise avaldus haldusasjas nr 3-15-514“, mis sisaldab teenuste loetelu kuupäevade, ajakulu ja hinnaga (tegemist ei ole arve spetsifikatsiooniga), tl 125-126) ja kuludokumendid (konto väljavõtted, tl 127-128). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuludokumentidena arvete esitamata jätmine praeguses asjas kulude asjaga seotuse, vajalikkuse ja põhjendatuse ning kantuse kontrollimist ei takista. Kõrvutades teenuste üksikasjalikku loetelu toimikus olevate menetlusdokumentidega, ei saa tekkida mingit kahtlust selles, et menetluskulude nimekirjas kirjeldatakse nimelt praeguses haldusasjas osutatud teenuseid. NP on 05.03.2015 kinnitanud kaebuse ja halduskohtu 03.03.2015 esialgse õiguskaitse määruse kättesaamist (tl 62) ning samal päeval on teenuste loetelust nähtuvalt alanud kolmandatele isikutele õigusabi osutamine. 06.03.2015 on kolmandate isikute esindaja J. Asari esitanud kohtule volikirjad ja palunud juurdepääsu etoimikusse (tl 63-65). Kulu on KL kandnud 06.03.2015 ja NP 10.03.2015. Kulu ettemaksuna kandmine pole keelatud ning kolmandate isikute esindaja sellekohane kinnitus on usutav. Tulenevalt sellest, et kulu kanti ettemaksuna, on kantud kulu ja teenuse lõpliku mahu erinevus mõistetav. Iseenesest ei saa välistada, et OÜ Jüri Asari Õigusbüroo Invictus osutas täpselt samal ajal kolmandatele isikutele õigusabi ka mingis muus asjas, kuid ringkonnakohus peab seda füüsilistest isikutest kolmandate isikute puhul väga ebatõenäoliseks ning ei pea seetõttu vajalikuks arveid nr 031 ja nr 032 välja nõuda.

3-15-514 6(6) 15. Neil põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 25.08.2015 määrus tervikuna muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

Ruth Plaks

Oliver Kask