2-15-8235/25

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom Tsiviilasja number 2-15-8235 Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2015, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 31.07.2015 otsus

Tsiviilasi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS hagi US vastu elatise väljamõistmise nõudes

US 30.08.2015 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXX, e-post: XXX@XXX), lepinguline esindaja RL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXX, e-post: XXXXX@XXXXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): US (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX, XXXXX, e- post: XXXXX@XXXXX )

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Keelduda menetlusse võtmast US (S) 30.08.2015 apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 31.07.2015 otsuse peale. 2. Kuivõrd apellatsioonkaebus koos lisadega esitati elektrooniliselt, ei ole seda vaja ega võimalik tagastada. 3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 4. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

2(4) 5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

3(4)

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. 6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 7. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis elatise tasumist miinimumsummas kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21- aastaseks saamiseni. 8. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihinnaks eeltoodust tulenevalt on 1755 eurot. 9. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lõike 1 tähenduses. 10. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses asjas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Hagis nõudis hageja elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses ja istungi protokollist nähtuvalt jäi hageja selle nõude juurde. Maakohus on otsuses viidanud PKS § 101 lg-le 1, kuid on sellele sättele viitamist põhjendanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus sisuliselt õigesti eeldanud, et vanem tasub täisealiseks saanud, kuid keskharidust omandava, lapse elatiseks vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimumsumma ning sellest vähem tasumine on põhjendatud mõlema poole varalist seisundit arvestades. Kostja väidete kohaselt on tal aastaid olnud sissetulekuks miinimumpalk ja lisaks on tal veel teine ülalpidamist vajav alaealine laps. Kolleegiumi arvates ei ole kostja veenvalt tõendanud, et tal ei ole võimalik oma gümnaasiumis õppivale lapsele elatist tasuda. Kostja juhib toimivat äriühingut. Kuna enne hageja täisealiseks saamist on kostja suutnud tasuda elatist oma mõlemale lapsele, kuigi ka sellel ajal oli tema sissetulekuks väidetavalt miinimumpalk, ning asjast ei nähtu kostja varalise seisundi olulist muutust, siis leiab kolleegium, et kostja on võimeline tasuma elatiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja viited

4(4) sellele, et hageja võiks kooli kõrval tööl käia, ei ole põhjendatud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud tulenevalt PKS §-st 108. 12. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. 13. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Ande Tänav

Tiit Kollom kohtunik

kohtunik

kohtunik