4-15-4477/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-4477

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-4477 Kohtukoosseis Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrus, millega jäeti PPA Lääne prefektuuri taotlus Lääne prefektuuri 11.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2570,12,002620 Rene Nõgule määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piiriivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Kristi Kostenok, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti 11.07.2012 kiirmenetluse otsusega karistati Rene Nõgu liiklusseaduse (LS) § 207 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot.

2. 08.06.2015 esitas Politseija Piiriivalveameti Lääne Prefektuur Harju Maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks. Esitatud taotluse kohaselt pole R. Nõgu rahatravi õigeaegselt tasunud. Kohtutäitur Mati Roodes alustas 21.09.2012 antud väärteoasjas täitemeneltust, mille käigus ei ole isikult õnnestunud raha saada. 25.05.2015 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatravi täitmise võimatusest.

Maakohtu määrus 3. Harju Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti kohtuvälise menetleja taotlus rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et KarS § 47 lg-st 1 ja § 72 lg-st 2 tulenevalt saab kohaldada isikule asenduskaristusena 1 päeva aresti üksnes juhul, kui isikule on mõistetud karistuseks rahatrahv vähemalt 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kuna R. Nõgule määratud tasumata rahatrahv on 3

4-15-4477

trahviühikut, s.o 12 eurot, mis on vähem kui 10 trahviühikut, st vähem kui 1 päev aresti, jättis kohus PPA Lääne prefektuuri taotluse Lääne Prefektuuri 11.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2570,12,002620 R. Nõgule määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kuigi KarS § 72 lg 2 kohaselt saaks isikule küll kohaldada üldkasulikku tööd, leidis kohus, et sellise asenduskaristuse liigi kohaldamine ei ole antud juhul otstarbekas. Kohus arvestas, et üldkasulikku tööd võib süüdlasele määrata üksnes tema nõusolekul ning asja arutamiseks tuleb määrata kohtuistung. Isegi juhul, kui eeldada, et süüdlane annab nõusoleku üldkasulikuks tööks, ei ole välistatud selle täitmata jätmine või osaline täitmine (minimaalselt tuleb määrata 5 tundi üldkasulikku tööd), millele järgneks karistuse täitmisele pööramine, st aresti kohaldamine. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole 3 trahviühiku asendaminearestiga võimalik ning karistuse täitmisele pööramisel ei oleks see mõistetud rahatrahvi suurusega proportsionaalne. Seda eriti juhul, kui üldkasulikku tööd täidetakse süüdlase poolt osaliselt, mis omakorda tooks kaasa küsitavuse, kuidas täita KarS § 69 lg-s 6 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus PPA Lääne prefektuuri taotluse Lääne Prefektuuri 11.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2570,12,002620 Rene Nõgule määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.

Määruskaebus 4. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Kristi Kostenok, kes palub maakohtu määrus tühistada ja jätkata menetlust asenduskaristuse taotluse osas. Kaebaja hinnangul rikkus maakohus VTMS § 150 lg 2 tähenduses väärteomenetlusõigust. VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab maakohus sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul, mis tagab isikule võimaluse olla ära kuulatud ning kohtuistungist osa võtta. Samuti ei saa kohus eeldada, et süüdlane ei täida üldkasulikku tööd. KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik ka trahve alla 10 trahviühiku asendada üldkasuliku tööga. Seega ei ole antud kohtule võimalust kaaluda, kas üldkasulikku tööd määrata, vaid süüdlasele on antud võimalus üldkasuliku töö tegemiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

5.1. VTMS § 211 lg 3 kohaselt teeb maakohus juhul, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Viidatud sättest ei nähtu, et selle määruse tegemiseks tuleks süüdlane ära kuulata. Vastavalt VTMS § 211 lg 11 lahendatakse süüdlase osavõtul rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga. See on ringkonnakohtu arusaama kohaselt vajalik eelkõige selle kontrollimiseks, kas süüdlane on nõus ja võimeline tegema üldkasulikku tööd. Juhul, kui on ilmne, et rahatrahvi ei ole taotletud moel võimalik asendada, puudub vajadus süüdlase ärakuulamiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada VTMS § 211 lg 11 moel, et see puudutab olukordi, kus kohtul on võimalik otsustada rahatrahvi asendamine. Seega sõltub küsimus sellest, kas maakohus võis teha määruse ilma süüdlast ära kuulamata, sellest, kas Rene Nõgule määratud 3 trahviühiku suuruse rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga on välistatud.

4-15-4477

5.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et KarS § 47 lg-st 1 ja § 72 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik kohaldada asenduskaristusena aresti isikule, kellele on mõistetud rahatrahv alla 10 trahviühiku. Nimelt näeb KarS § 72 lg 2 ette, et üks päev aresti vastab

10 trahviühikule, sellest väiksem trahv (3 kuni 9 trahviühikut ) on võrdsustatud ühe arestipäevaga ainult rahatrahvi asendamisel üldkasuliku tööga. Sellisest sõnastusest tulenevalt on ka õiguskirjanduses asutud seisukohale, et asendusaresti ei kohaldata, kui tasumata jääb rahatrahv kolmest kuni üheksa päevamäärani (KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015. § 72 komm. 5; autor J. Sootak). Kuivõrd R. Nõgule määratud tasumata rahatrahv on 3 trahviühikut, s.t vähem kui 1 päev aresti, siis ei ole võimalik temale asenduskaristusena aresti kohaldada.

5.2.2. Kuigi KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik isikule mõistetud kolme kuni üheksa trahviühiku suurust rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul R. Nõgule määratud rahatrahvi üldkasuliku tööga asendada. Nimelt esineb ringkonnakohtu hinnangul vastuolu KarS § 72 lg 2 ja KarS § 69 lg 1 teise lause vahel. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud sätet on võimalik tõlgendada mitmeti: a) juhul, kui karistust üldkasuliku tööga asendades jääks töötundide arv alla 5, peab isik tegema ära 5 töötundi; b) kui töötundide arv jääks alla 5, ei ole võimalik rahatrahvi või aresti üldkasuliku tööga asendada. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduskonformne tõlgendus nõuab lähtumist viimasest alternatiivist, kuna vastasel juhul rikutakse meetme proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise nõuet. Nimelt tuleb arvestada sellega, et käesoleval juhul tähendaks rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga kahte teisendust, mis mõlemad raskendavad olulisel määral (kordades) R. Nõgule esialgselt määratud karistust. Esiteks näeb KarS § 72 lg 2 ette, et R. Nõgu 3 trahviühiku suurune rahatrahv tuleb võrdsustada ühe arestipäevaga. Samas tuleb arvestada, et tavaline asendussuhe on sama sätte esimese lause kohaselt 10 trahviühikut 1 arestipäeva kohta. Seega raskeneb selle sammuga R. Nõgu karistus ümardatult kolm korda. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab ühele arestipäevale 1 tund üldkasulikku tööd. Samas ei võimalda sama säte asendada ühepäevast aresti 1 tunni üldkasuliku tööga, sest minimaalne üldkasuliku töö maht on 5 tundi. Seega tähendaks ühe arestipäeva asendamine üldkasuliku tööga seda, et juba 3-kordseks suurendatud karistust suurendatakse veel

5 korda. See tähendab, et kokkuvõttes tähendaks R. Nõgu 3 trahviühiku suuruse trahvi asendamine üldkasuliku tööga tema karistuste karmistamist 15 korda. Eeldada tuleb seda, et isikule määratud karistus vastab tema süüle, mistõttu ei saa sellisel viisil tekkinud asenduskaristust pidada proportsionaalseks. Samuti viitas maakohus põhjendatult sellele, et kui ka eeldada, et R. Nõgu annaks nõusoleku rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, ei ole välistatud selle täitmata jätmine või osaline täitmine. Juhul, kui süüdlane täidaks üldkasulikku tööd osaliselt, toob see omakorda kaasa küsimuse, kuidas täita KarS § 69 lg 6 teises lauses sätestatut, mille kohaselt alla kümne päeva aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Samas, nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole üldkasuliku tööd võimalik täitmisele pöörata, kuna 3 trahviühiku asendamine arestiga ei ole ülaltoodud põhjendustel võimalik.

6. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

kohtunik