Legislator Case Law & Legislation
4-15-4843/4 AI generated

4-15-4843/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-15-4843/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-15-4843

Legislator headnote

AI generated

4-15-4843/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 4-15-4843

Keywords

AI generated
dismissal of fraud charges insufficient threshold value de minimis threshold attempted fraud forfeiture of crime proceeds international fraud investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-15-4843

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-4843 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a , määrus millega jäeti

rahuldamata taotlus S.O-le kohtuvälise menetleja

(ik XXX) määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuvälise menetleja valveameti Lääne Politseija Piiri

Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Kristi Kostenok, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENE

TLUSE KÄIK

1. 17. juunil 2015 esitas kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur -

Harju Maakohtule taotluse S.O-le määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse

kohaldamiseks. Taotluse kohaselt määras Lääne Prefektuur S.O-le väärteoasjas

nr 2670,12,007561 rahatrahvi summas 36 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi

vabatahtlikult, alustas kohtutäitur tema suhtes täitemenetluse. 25. mail a teatas kohtutäitur 2015.

rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüdlasele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.

2. Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrusega jäeti kohtuvälise menetleja taotlus S.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata. s viitas KarS § 47 lg Maakohu -le 1 ja § tele 1 ja 2. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. 72 lg- Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse

rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale ar Maakohus järeldas estile.

sellest, et isikule saab kohaldada asenduskaristusena ühe päeva aresti, kui talle on määratud

4-15-4843

2(3)

karistuseks rahatrahv vähemalt 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. määratud tasumata Kuna S.O-le rahatrahv on kokku 9 trahviühikut, s.o 36 eurot, mis on vähem kui 10 trahviühikut, s.t vähem kui

1

päev aresti, jättis maakohus kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata. Maakohus märkis, et

kuigi KarS § 72 lg 2 kohaselt saaks isikule küll kohaldada üldkasulikku tööd, ei ole sellise

asenduskaristuse liigi kohaldamine antud juhul otstarbekas. Maakohus arvestas, et üldkasulikku

tööd võib süüdlasele määrata üksnes tema nõusolekul ning asja arutamiseks tuleb määrata

kohtuistung. Isegi juhul, kui eeldada, et süüdlane annab nõusoleku üldkasulikuks tööks, ei ole

välistatud selle täitmata jätmine või osaline täitmine (minimaalselt tuleb määrata 5 tundi

üldkasulikku tööd), millele järgneks karistuse täitmisele pööramine, st aresti kohaldamine. 9 ei ole aga trahviühiku asendamine arestiga võimalik ning karistuse täitmisele pööramisel ei oleks

see ka proportsionaalne mõistetud rahatrahvi suurusega. Seda eriti juhul, kui üldkasulikku tööd täidetakse süüdlase poolt osaliselt, mis omakorda tooks kaasa küsitavuse, kuidas täita KarS § 69

lg-s , mille kohaselt 6 sätestatut alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Seega ei ole kohtuvälise menetleja taotlus S.O rahatrahvi asendamiseks põhjendatud.

3. Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud kohtuväline menetleja PPA Lääne

Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist K. Kostenok, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

S.O-le asenduskaristuse määramise menetluse jätkamist. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase

osavõtul, mis tagab isikule võimaluse olla ära kuulatud ning kohtuistungist osa võtta. Sellele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis nr 4-15-4620 ja 4- - 15 5861. Määruskaebuses märgitakse, et kohus ei saa eeldada, et süüdlane ei täida üldkasulikku tööd. KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut,

arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Seadusandja on ette näinud, et väiksemaid trahve, s.o trahve alla kümne trahviühiku on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Seega ei ole antud võimalust kohtule kaaluda, kas üldkasulikku tööd määrata, vaid süüdlasele on antud võimalus üldkasuliku töö tegemiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatu ei anna alust selle tühistamiseks.

5.

Määruskaebuse esitaja on viidanud väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele vastavalt

VTMS § 150 lg-le 2 ja -le 1 VTMS § 211 lg 1

, mille kohaselt lahendab maakohus rahatrahvi

asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viidatud lõike teise lause kohaselt

kutsutakse kohtusse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Isiku

ärakuulamine on vajalik, selgitamaks välja, kas süüdlane on nõus ja valmis üldkasulikku tööd tegema. Samas sätestab VTMS § 211 lg 3, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku

tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö

kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse

rahatrahvi asendamise kohta arestiga . või üldkasuliku tööga rahuldamata Sellest sättest ei nähtu

kohustust süüdlane ära kuulata. Seega olukorras, kus kohus leiab juba asenduskaristuse

kohaldamise taotlusega tutvudes, et asenduskaristuse kohaldamine ei ole võimalik, ei ole menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalik taotluse lahendamine suulises menetluses.

6. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab koh -s 69 us selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §

4-15-4843

3(3)

sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse

rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul, kui tasumata jääb rahatrahv kolmest kuni üheksa päevamäärani, ei saa asendusaresti kohaldada (KarS. Kommenteeri 5). Kuna S.O tud väljaanne. Juura 2015. § 72 komm.

karistatigi 9 päevamäära suuruse rahatrahviga, ei ole võimalik talle asenduskaristusena aresti kohaldada.

7. ele, Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata KarS § 72 lg 2 teise lause sõnastus ei ole 3 kuni 9 trahviühiku suuruseid rahatrahve võimalik asendada aresti ega üldkasuliku tööga,

kuna see suurendaks isikule määratud karistuse raskust ning karistuse ärakandmata jätmisel ei oleks selle täitmisele pööramine sisuliselt võimalik. KarS § 72 lg 1 kohaselt asendatakse tasumata

rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 teise lause -

kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega kuigi KarS § 72 lg 2 esimese lause kohaselt vastab rahatrahvi

kümnele trahviühikule üks päev aresti, vastaks S.O-le määratud 9 trahviühiku suurune rahatrahv asenduskaristuse määramisel 5 tunnile üldkasulikule tööle, mis KarS § 69 lg 1 kohaselt

on sisuliselt võrdsustatav 5 päeva arestiga. Ringkonnakohtu hinnangul raskendab see lubamatult

isikule esialgselt määratud karistust. Nõustuda tuleb maakohtuga selleski, et juhul, kui asendada isikule määratud 3 kuni 9 trahviühiku suurune rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga ning peaksid

ilmnema probleemid üldkasuliku töö tegemi (nt isik ei täida üldkasuliku töö tegemise sel kohustust), puudub võimalus pöörata kandmata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 viimase lause

kohaselt arvestatakse alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral karistusest kantuks

süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud karistusega. KarS § 72 lg 3 kohaselt on rahatrahvi arestiga asendamise korral aresti alammäär üks päev. Seega tuleb nõustuda

maakohtuga, et kui isik teeb talle asenduskaristusena määratud 5 üldkasuliku töö tundidest ära

näiteks 1 tunni tööd, jääb selgusetuks, millises osas võiks kandmata karistus kuuluda täitmisele

pööramisele. Samuti puudub seaduses regulatsioon, mis võimaldaks ärakandmata asenduskaristust teisendada tagasi rahatrahviks.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult jätnud

rahuldamata kohtuvälise menetleja taotluse S.O-le

määratud rahatrahvi suhtes

asenduskaristuse kohaldamiseks. J - - uhindudes VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt VTMS -

§ st 198 on määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.