4-15-7632/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7632 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Andrey Koyvistoyneni kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2590, 14, 001756. Kaebuse esitaja

Vastustaja

Õiguslik alus Andrey Koyvistoynen (isikukood 36807220012), elukoht xxxx Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, e-post menetlus@namm.ee Kohtuväline menetleja: Politsei-ja Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Joel Alla, e-post: ppa@politsei.ee

VTMS § 79 lg 3 p 1

RESOLUTSIOON: Jätta Andrey Koyvistoyneni kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2590, 14, 001756, rahuldamata. Kohtumäärus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja kaebuse sisu

1. Kaebuse esitaja Andrey Koyvistoyneni kaitsja vaidlustas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määruse väärteoasjas nr 2590, 14, 001756. Vaidlustatava 03.09.2015 määrusega jäeti rahuldamata Andrey Koyvistoyneni kaitsja kaebus. 2. 27.05.2015 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulltalituse

avariipolitseinik Eeva Õun väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,14,001756, mille järgi Andrey Koyvistoynen (kaebuse esitaja) rikkus LS § 16 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1, LS § 69 lg 3, LS § 169 lg 7, millega pani toime väärteo LS § 223 lg 1, LS § 224 lg 2, LS § 226 lg 1 järgi.

3. 11.06.2015 esitas kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

4. Tulenevalt 27.05.2015 koostatud väärteoprotokollist, pidi lahend käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja juures olema kättesaadav alates 26.06.2015. Kuivõrd kaebuse esitaja kaitsjale lahendit ei edastatud, palus kaitsja 30.06.2015 lahend endale edastada. Kohtuvälise menetleja ametnik edastas 30.06.2015 kaitsjale määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta.

5. 15.07.2015 esitas kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, millega palus rahuldada kaebus ja tühistada Politseija Piirivalveameti 26.06.2015 määrus lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta.

6. Kohtuväline menetleja jättis kaebuse lahendamise määrusega kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata.

7. Kaebuse esitaja esitas 31.07.2015 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale Viru Maakohtule, milles palus rahuldada kaebus, tähistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue poolt tehtud määrus ning kohustada kohtuvälist menetlejat tegema otsus väärteoasjas nr 2590,14,001756.

8. Viru Maakohus tegi 12.08.2015 kohtumääruse, millega rahuldas kaebuse esitaja kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, tühistas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue määruse ja kohustas kohtuvälise menetleja juhti lahendama kaebuse esitaja kaebus kohtuvälise menetleja 26.06.2015 määrusele lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta väärteoasjas nr 2590,14,001756.

9. Kohtuväline menetleja koostas 03.09.2015 kaebuse lahendamise määruse, millega jättis kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata.

10. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse, esitades kaebuse kohtule.

11. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määrusega väärteoasjas nr 2590, 14, 001756, on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Samuti on kohtuväline menetleja oma tegevusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi.

12. Kohtuväline menetleja jõudis 03.09.2015 määruses seisukohale, et määruse koostamise hetkel ei olnud kohtuväline menetlus läbi kuna kohtuväline menetleja ei olnud lahendit vastu võtnud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnik koostatud määrusega tagas selle, et menetlusaluse isiku õigusi ei rikutaks kuna avariipolitseinik eksis VTMS § 69 lg 2 p 1 suhtes, tutvustades menetlusalusele isikule väärteoprotokolli, milles oli märkimata rikkumise aeg ja koht.

13. Kohtuväline menetleja jõudis määruses ka seisukohale, et asjaolu, et menetlusaluse isiku kaitsja sai kaevatava määruse alles 30.06.2015 ei oma antud asjas tähtsust kuna kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust saata lahendit menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Määruse koostamise hetkel kehtinud VTMS § 70 lg 4 kohaselt kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalune isik või tema kaitsja oleks avaldanud soovi kohtuvälise menetleja lahendit kätte saada teisiti, kuid nähtub, et kohtuväline menetleja on määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta saatnud postiga menetlusalusele isikule posti teel.

14. Kohtuväline menetleja leiab määruses, et olukorras, kus väärteoprotokolli koostas avariipolitseinik Eeva Õun ja määruse vanemväärteomentleja Aulis Vahula, ei ole tegemist rikkumisega kuna lahendi tegemisel avastati puudusi, mille kõrvaldamiseta ei saa lahendit vastu võtta ning sellest tulenevalt lahendit tegev ametnik koostas ka kaevatava määruse, et menetlust läbi viinud ametnik saaks puudused kõrvaldada. Selliselt tagatakse ka olukord, kus menetlus läbi viiv ametnik ei pea samas menetluses lahendit vastu võtma. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jättis kohtuväline menetleja kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata.

15. Kaebuse esitaja ei nõustu kaebuse rahuldamata jätmisega ja vaidlustab selle alljärgnevatel põhjendustel.

16. Kohtuväline menetleja ei ole koostanud kaebuse lahendamise määrust tähtaegselt. VTMS § 77 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.

17. Viru Maakohus tegi 12.08.2015 määruse, millega kohustas kohtuvälise menetleja juhu lahendama kaebuse esitaja kaebus kohtuvälise menetleja 26.06.2015 määrusele lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta väärteoasjas nr 2590,14,001756. Kuna määruse peale ei saanud esitada määruskaebust, jõustus määrus 12.08.2015.

18. Tulenevalt VTMS § 77 lg 1 oleks seega pidanud kohtuvälise menetleja juht lahendama kaebuse esitaja kaebuse kohtuvälise menetleja 26.06.2015 määruse peale hiljemalt 17.08.2015. Kohtuväline menetleja lahendas kaebuse aga alles 03.09.2015, seega on kohtuväline menetleja rikkunud kaebuse lahendamiseks VTMS § 77 lg 1 ettenähtud tähtaega.

19. Kohtuvälise menetleja määrus on põhjendamata.VTMS § 77 lg 3 sätestab, et kaebuse rahuldamata jätmist tuleb põhjendada.

20. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 03.09.2015 määrus ei ole piisavalt põhjendatud, määrus ei ole jälgitav. Samuti ei ole võimalik aru saada, millistele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele kohtuväline menetleja on määruse tegemisel tuginenud ning millest tulenevalt jätnud kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kaebuse lahendamisel kaebuse esitaja poolt toodud põhjenduste ja selgitusega.

21. Kohtuväline menetleja asus 03.09.2015 määruses seisukohale, et määruse koostamise hetkel ei olnud kohtuväline menetlus läbi kuna kohtuväline menetleja ei olnud lahendit vastu võtnud.

22. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et 26.06.2015 koostatud määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta koostamise ajaks oli kohtuväline menetlus lõppenud ja määrust ei olnud võimalik enam teha. 26.06.2015 pidi olema kohtuvälisel menetlejal juba lahend vastu võetud ja kohtuvälise menetleja määruses toodud seisukoht, et määruse koostamisel hetkel ei olnud kohtuväline menetlus läbi kuna kohtuväline menetleja ei olnud lahendit vastu võtnud, ei ole menetluslikult võimalik.

23. VTMS § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada ja või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-43-14 öelnud, et kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis.

24. Protokolli koostas kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas 27.05.2015, selle järgi oli vastulause esitaja tähtaeg esitada vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kaebuse esitaja esitas 11.06.2015 kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. 27.05.2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt pidi lahend olema kättesaadav alates 26.06.2015. Kaebuse esitaja kaitsjale edastati 30.06.2015 määrus lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta, millise määrusega kohtuväline menetleja määras täiendada väärteoprotokolli.

25. Kaebuse esitaja selgitab, et 26.06.2015 oli möödunud väärteoprotokolli koostamise etapp kuna protokolli kohaselt pidi lahend olema 26.06.2015 kättesaadav (sama kuupäev on märgitud ka väärteoprotokolli lahendi kättesaadavuse kuupäevaks). Kaitsja päringu peale lahendi saamiseks, sai kaitsja kohtuvälise menetleja poolt koostatud määruse kätte alles 30.06.2015, s.o. ajal, mil kohtuväline menetlus oli lõppenud.

26. VTMS § 70 lg 4 kohaselt kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.

27. Kaebuse esitaja on seisukohal, et peale vastulause esitamist, ja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev ei ole enam käsitletav väärteoprotokolli koostamise etapina, mistõttu ei ole kohtuvälisel menetlejal enam võimalik väärteoprotokolli täiendada kuna protokolli täiendamine on võimalik üksnes väärteoprotokolli koostamise etapis.

28. Määruse tegemise ajal pidi VTMS § 70 lg 4 kohaselt olema menetlusosalisele kättesaadav juba kohtuvälise menetleja otsus. Kui menetlusalune isik oleks läinud 26.06.2015 kohtuvälise menetleja tööpäeva avamisel koheselt lahendile järgi, siis oleks tal pidanud olema võimalus tutvuda tema kohta tehtud lahendiga. Asjaolu, et menetlusalune isik ei läinud koheselt samal kuupäeval ja näiteks kohe tööpäeva alguses otsusele järgi, ei anna alust mitte lugeda kohtueelset menetlust lõppenuks. Kohtuväline menetleja ei saanud enam 26.06.2015 teha määrust lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta, vaid samasisulise määruse oleks ta saanud teha hiljemalt 25.06.2015 kuivõrd 26.06.2015 tööpäeva alguses koheselt oleks pidanud kaebuse esitajal olema võimalik tutvuda tema kohta tehtud otsusega. Seega oli 26.06.2015 möödunud kohtueelne menetlus ja protokolli parandada ei ole peale seda kuupäeva enam võimalik.

29. Siinkohal soovib kaebuse esitaja tuua välja veel asjaolu, et kohtuvälise menetleja koostatud määrus kannab kuupäeva 26.06.2015, samas aga ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, millal on see tegelikkuses koostatud kuna kaitsja sai määruse alles 30.06.2015 skänneerituna pdf-failis, millest ei nähtu reaalne koostamise ja allkirjastamise aeg (nagu nt digitaalselt allkirjastatud dokumendi puhul). Seega on võimalik ka olukord, et kohtuväline menetleja koostas määruse hiljem kui 26.06.2015. Kohtuväline menetleja ei ole seda kaebuse esitaja väidet ka eelnevas menetluses ümber lükanud, kuigi kaebuse esitaja on nimetatud kahtlust erinevates menetlusdokumentides läbivalt käsitlenud.

30. Kohtuväline menetleja leiab määruses, et olukorras, kus väärteoprotokolli koostas avariipolitseinik Eeva Õun ja määruse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, ei ole tegemist rikkumisega.

31. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on väärteomenetlusõiguse rikkumisega. VTMS § 69 lg 1 p 3 kohaselt väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ja elektronposti aadress. VTMS § 69 lg 8 kohaselt väärteoprotokollile kirjutab alla selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteoprotokolli käesolevas väärteoasjas koostas avariipolitseinik Eeva Õun, 26.06.2015 määruse aga vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, kes ei olnud antud väärteoasjas menetlejaks.

32. Muu isiku õiguste rikkumine. Lisaks eeltoodule on rikutud kaebuse esitaja õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p 1, mis sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtuvälise menetleja 26.06.2015 määrusest ei nähtunud, millises osas väärteoprotokolli soovitakse täiendada.

33. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-80-06 väljendanud seisukohta, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Kriminaalkolleegium on rõhutanud, et vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Käesoleval juhul kohtuväline menetleja 26.06.2015 määruses ei selgitanud, mis asjaoludel ja mis osas on vajalik väärteoprotokolli täiendada. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuväline menetleja rikkus menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p 1. Vaidlustatav määrus

34. PPA Ida Prefektuuri Politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja AulisVahula koostas 26.06.2015 vaidlustatava määruse, kuna väärteoasja menetluses on selgunud, et Andrey Koyvistoynen`le koostatud väärteoprotokollis olevat teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli täiendada ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse.

35. VTMS § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

36. Kaitsja poolt märgitud Riigikohtu lahendis (3-1-1-43-14) on öeldud, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine on VTMS § 68 lg 1 või § 69 lg 3 kohaselt võimalik kohtuvälises menetluses, järgides rangelt isiku õigust teada, millist konkreetset tegu (sh tegevus või tegevusetus) talle ette heidetakse ja millist väärtegu kohtus arutama hakatakse. Määruse koostamise hetkel ei olnud kohtuväline menetlus läbi, kuna kohtuväline menetleja ei olnud lahendit vastuvõtnud.

37. Kaebuse lahendaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnik koostatud määrusega tagas selle, et menetlusaluse isiku õigusi ei rikutaks, kuna avariipolitseinik eksis VTMS § 69 lg

2 p 1 suhte, tutvustades menetlusalusele isikule väärteoprotokolli, milles oli märkimata rikkumise aeg ja koht. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS §19 lg 1 ps 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt RKKKo 3-1-1-45-11, p 9).

38. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma 13.04.2015 lahendis 3-1-1-20-15 asunud seisukohale, et VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 tähenduses.

39. Asjaolu, et menetlusaluse isiku kaitsja sai kaevata määruse alles 30.06.2015 ei oma antud asjas tähtsust, kuna kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust saata lahendit menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Määruse koostamise hetkel kehtinud VTMS § 70 lg 4 ütles, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalune isik või tema kaitsja oleks avaldanud soovi kohtuvälise menetleja lahendit kätte saada teisiti, kuid nähtub, et kohtuväline menetleja on Määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta saatnud postiga menetlusalusele isikule posti teel.

40. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokolli on koostanud avariipolitseinik Eeva Õun, määruse aga vanemväärteomenetleja Aulis Vahula.

41. Kaebuse lahendaja leiab, et tegemist ei ole rikkumisega, kuna lahendi tegemisel avastati puudusi mille kõrvaldamiseta ei saa lahendit vastu võtta ning sellest tulenevalt lahendit tegev ametnik koostas ka kaevatava määruse, et menetlust läbi viinud ametnik saaks puudused kõrvaldada. Selliselt tagatakse ka olukord, kus menetlust läbi viib ametnik ei pea samas menetluses lahendit vastu võtma. Tuginedes eeltoodule jäeti Andrey Koyvistoynen kaebuse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused

42. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja määrusega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2590, 14, 001756, tuleb jätta rahuldamata.

43. Tulenevalt VTMS §-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetlusõigust üksnes sellisel juhul, kui väärteomenetluses pole mõnda küsimust reguleeritud.

44. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS §-st 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas esmalt märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk asetleidnud asjaolude väljatoomise abil saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Seega on seaduse kohaselt võrdselt oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi VTMS § 150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes ( lahendi 3-2-1-119-12 p 6).

45. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-21-12 p 6 kohaselt ei ole väärteoprotokolli täiendamine iseenesest vastuolus VTMS § 68 lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid enne otsuse tegemist.

46. Riigikohus ei ole lugenud menetlusnormi oluliseks rikkumiseks väärteoprotokoll täiendamist VTMS § 68 lg 2 alusel VTMS §-s 70 lg.4 tähtaega rikkudes. Oluline on isiku kaitseõiguse tagamine, talle uue täiendatud väärteoprotokolli esitamine ja VtMS-§ 69 lg 6 vastulause esitamine (3-1-1-21-12 p-d 3.1. ja 6.4). Eeltoodu tõttu ei ole õige kaebuse esitaja seisukoht, et otsuse teatavakstegemise päeval ei või kohtuväline menetleja koostada VTMS § 68 lgs 2 ettenähtud määrust lahendi edasilükkamise kohta. Kohus leiab, et sel alusel kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud.

47. Kaebuse esitaja on välja toonud, et menetleja koostatud määrus kannab kuupäeva 26.06.2015, samas aga ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, millal on see tegelikkuses koostatud kuna kaitsja sai määruse alles 30.06.2015 skänneerituna pdf-failis, millest ei nähtu reaalne koostamise ja allkirjastamise aeg (nagu nt digitaalselt allkirjastatud dokumendi puhul). Seega on võimalik ka olukord, et kohtuväline menetleja koostas määruse hiljem kui 26.06.2015. Kohtuväline menetleja ei ole seda kaebuse esitaja väidet ka eelnevas menetluses ümber lükanud, kuigi kaebuse esitaja on nimetatud kahtlust erinevates menetlusdokumentides läbivalt käsitlenud.

48. Kohus leiab, et ei ole asjakohane kaebuse esitaja seisukoht, et pole võimalik kindlalt väita, mis kuupäeval on määrus vormistatud. Määrus kannab kuupäeva 26.06.2015. Kohtu hinnangul ei ole määruse elektrooniline allkirjastamine kohustuslik. Kohus leiab, et sel alusel kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud.

49. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus väärteoprotokolli koostas avariipolitseinik Eeva Õun ja määruse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, on tegemist rikkumisega. Kaebuse esitaja hinnangul pidi edasilükkamise määruse vormistama sama väärteoprotokolli koostanud isik.

50. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetlusnorimi rikkumisega. VTMS § 9 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning vallaja linnavalitsus. Vastavalt VTMS § 10 lg-le 1 osaleb kohtuväline menetleja väärteomenetluses ametniku kaudu. Sellise ametniku volitused tulenevad kohtuvälise menetleja otsustusest, millega kinnitatakse nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalema (VTMS § 10 lg 2). Kohtuväliselt menetlejalt saadud volituse alusel on pädev ametnik õigustatud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel tegema menetlustoiminguid, koostama menetlusdokumente, neid allkirjastama ja täitma muid väärteomenetluse läbiviimiseks vajalikke ülesandeid (Riigikohtu lahend 3-1- 199-10).

51. Eeltoodu alusel on kohtuvälise menetleja ametnikul õigus teha menetlustoiminguid, sealhulgas vormistada lahendi edasilükkamise määrust, kui ta avastab lahendi tegemisel puudusi mille kõrvaldamiseta ei saa lahendit vastu võtta. Kohtuvälise menetleja juht on 03.09.2105 määruses leidnud õigesti, et kohtuvälise menetleja määrusega lahendi edasilükkamiseks tagatakse ka olukord, kus menetlust läbi viib ametnik ei pea samas menetluses lahendit vastu võtma. Kohtu hinnangul ei ole menetlust rikutud, kuna VTMS § 9 pde 1 ja 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, mitte konkreetne isik.

52. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et kohtuväline menetleja ei ole koostanud kaebuse lahendamise määrust tähtaegselt. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja rikkus VTMS §-

77 lg 1 ettenähtud tähtaega, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.09.2015 kaebuse lahendamise määrus on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata.

53. Vastavalt VTMS § 191 p 12 kohtumäärust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel käesoleva seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik