Legislator Case Law & Legislation
3-15-1788/8 AI generated

3-15-1788/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-1788/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Urmas Tilga esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse väidetavalt Tartu Vangla põrandal kui ka leiva- ja saiakotis. Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli

Legislator headnote

AI generated

3-15-1788/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition substantial change in health expulsion despite health conditions over-provision of medical care symptom exaggeration Uruguay Round
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1788

Haldusasi

Urmas Tilga kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Urmas Tilga määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Urmas Tilga

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Urmas Tilga määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmas Tilga esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse väidetavalt Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 25.02.2015 kaebaja kambris toimunud

läbiotsimisega, mille läbiviimisel kasutati koera.

Kaebuse kohaselt olid läbiotsimise tagajärjel kambris koerakarvad nii voodis, kraanikausis,

põrandal kui ka leiva- ja saiakotis. Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli

õigusvastane, kuna koera võib läbiotsimisel kasutada vaid juhul, kui esineb põhjendatud

kahtlus narkootikumide leidmise osas. Kaebuse kohaselt alandati sellega, et koeral lasti

kaebaja voodis magada, kaebaja inimväärikust ning kuna kaebajal on 25 aastat tagasi

diagnoositud allergia koera karvade suhtes, halvenes pärast seda läbiotsimist kaebaja tervis

järsult. Kaebaja taotles õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel.

Tartu Vangla oli jätnud 06.07.2015. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata,

leides, et kuna Tartu Vangla on oma eksimust tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud, on

tekkinud mittevaraline kahju hüvitatud õigusvastase tegevuse tunnistamise ning

vabandamisega.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 02.09.2015. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest riigilõivu summas 250 eurot

tasumiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt tuleb riigilõivu seaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt tasuda

kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses

märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu 250 eurot. HKMS §

112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot 50

senti. Seega ületavad menetluskulud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning

menetlusabi andmine kaebajale on lubatud.

Halduskohus leidis aga, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest, ei ole menetlusabi andmine

kaebajale põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei ole

olnud suur. Kohtu hinnangul saab teenistusülesannet täitva koera viibimist kambris ja sellest

tingitud võimalikke koerakarvu kaebaja kambris käsitada väheintensiivse riivena, mis ei

tingiks tulevikus vajadust rahalise hüvitise järgi. Tartu Vangla on kaebaja ees õigusvastase

tegevuse eest vabandanud. Halduskohus ei pidanud võimalikuks Tartu Vangla kaevatava

tegevusega kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitatava kahju tekkimist. Kuna

kohtueelses menetluses ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et tal on koerakarvade vastu

allergia, ei laiene antud juhul kaebusele ka RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus.

Halduskohtu hinnangul on kaebuse rahuldamise eduväljavaated vähesed ning kaebaja

menetluses osalemine ebamõistlik, sest kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3) ning

seega ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivust vabastamine hüvitamisnõude esitamisel.

3. Kaebaja esitas 08.09.2015 Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a määruse peale

määruskaebuse, milles ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tema kaebuse rahuldamise

eduväljavaated on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne. Kaebaja leiab, et

kuna vastustaja on oma tegevuse õigusvastasust tunnistanud, siis ei saa tema kaebuse

eduväljavaated vähesed olla. Määruskaebuse kohaselt saab kohus jätta menetluskulud

vastustaja kanda, kui ta leiab, et kaebaja menetluses osalemine on ebamõistlik, sest kaebajale

asjast tulenev võimalik kasu on väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.

Kaebaja leiab, et kohtul on sõltumata rikkumise olemusest kohustus asja menetleda.

Kaebaja märkis määruskaebuses samuti, et ei soovi enam, et kohus määraks hüvitise suuruse

omal äranägemisel, vaid ta taotleb vanglalt mittevaralise kahjuna 500 euro väljamaksmist.

4. Tartu Halduskohus võttis 08.09.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse,

jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ühtlasi andis halduskohus kaebajale riigilõivu, summas 15 eurot, tasumiseks 10-päevase

tähtaja Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a määruse jõustumisest arvates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustas halduskohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et

ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu

Halduskohtu 02.09.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). HKMS § § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 kohaselt võib

riigilõivu tasumise kohustusest vabastada isiku, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi

tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine

on edukas. HKMS § 111 lg 3 ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast

tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega

või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. Halduskohus on jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, sest kohtu hinnangul

on kaebuses toodud asjaolusid arvestades tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega,

kaebuse rahuldamise eduväljavaated on vähesed ja kaebaja menetluses osalemine seetõttu

ebamõistlik, sest kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega.

8. Kaebaja ei nõustu määruskaebuses halduskohtu seisukohaga, et kaebuse edulootused on

vähesed, märkides, et talle on esteetilisest seisukohast vastuvõetamatu, et tema

magamisasemel olid koerakarvad, -kirbud ja pori. Halduskohus leidis, et teenistusülesannet

täitva koera viibimist kambris ja sellest tingitud võimalikke koerakarvu kaebaja kambris saab

käsitada kaebaja õiguse väheintensiivse riivena, mille puhul ei ole ka Riigikohtu praktika

kohaselt riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 10). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

sellise seisukohaga.

Kaebaja hinnangul on vangla vaidlusaluse tegevusega alandanud tema väärikust ja tekitanud

tervisekahjustuse. Kumbagi nimetatud õigushüve ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada

iseenesest väheoluliseks, kuid arvestades kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike. Tartu Vangla on kaebaja kahju

hüvitamise taotluse lahendamise otsuses märkinud, et kaebajal oli pärast läbiotsimist võimalik

nõuda voodipesu vahetamist, kuid ta ei teinud seda ning järgmisel päeval pärast läbiotsimise

teostamist toimus kaebaja elusektsioonis korraline pesuvahetus (tl 10). Seega oli kaebaja

kontakt väidetavate koerakarvade, -kirpude ja poriga minimaalne või oli tal endal võimalik

tagada, et see oleks minimaalne. Peale selle on vangla ka kaebaja ees oma eksimust

tunnistanud ja vabandanud.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajale ei ole menetlusabi

andmine HKMS § 111 lg 3 kohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on

õige määruskaebuses esitatud väide, et sõltumata väidetava rikkumise raskusest ning tekkinud

kahju suurusest on kohtul kohustus asja menetleda, kuid samas ei saa kohus HKMS § 111

lg-te 1 ja 3 kohaselt anda isikule menetlusabi, kui kohtu hinnangul on kaebajale asjast tulenev

võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kui isik

ei nõustu kohtu seisukohaga tema menetluses osalemise ebamõistlikkuse osas, on tal võimalik

riigilõiv tasuda ning saavutada seeläbi kaebuse menetlusse võtmine. Seega ei piira riigilõivu

tasumise nõudmine kaebeõigust ülemääraselt.

10. Antud juhul on kaebaja määruskaebuses loobunud kaebuses esitatud taotlusest mõista

välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, mille puhul oli tasumisele kuuluvaks

riigilõivusummaks 250 eurot (RLS § 60 lg 3) ja esitanud taotluse mõista vastustajalt

kahjuhüvitisena välja 500 eurot. Halduskohus on 08.09.2015. a määruses kaebaja

rahalise nõude suuruse täpsustamise avalduse alusel võtnud seisukoha, et kaebajal tuleb

erinevalt 02.09.2015. a kaebuse käiguta jätmise määruses märgitule, tasuda riigilõivu varem

nõutud 250 euro asemel 15 eurot. Tulenevalt kaebaja poolt rahalise nõude suuruse

täpsustamisest ei ole kaebajale menetlusabi andmine nüüd enam lubatud ka HKMS § 112 lg 1

p-s 1 kohaselt, sest kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (14.03.2015-

13.07.2015) sissetuleku alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot

50 senti ((170-119)/4x2), mis on suurem, kui eeldatavad menetluskulud (s. o riigilõiv 15

eurot).

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 02.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti

jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub

alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk