3-15-1788/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedUrmas Tilga esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse väidetavalt Tartu Vangla põrandal kui ka leiva- ja saiakotis. Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli
Legislator headnote
AI generated3-15-1788/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-1788
Haldusasi
Urmas Tilga kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Urmas Tilga määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Urmas Tilga
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Urmas Tilga määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a
määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Urmas Tilga esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse väidetavalt Tartu Vangla
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 25.02.2015 kaebaja kambris toimunud
läbiotsimisega, mille läbiviimisel kasutati koera.
Kaebuse kohaselt olid läbiotsimise tagajärjel kambris koerakarvad nii voodis, kraanikausis,
põrandal kui ka leiva- ja saiakotis. Kaebaja väidab, et koera kasutamine läbiotsimisel oli
õigusvastane, kuna koera võib läbiotsimisel kasutada vaid juhul, kui esineb põhjendatud
kahtlus narkootikumide leidmise osas. Kaebuse kohaselt alandati sellega, et koeral lasti
kaebaja voodis magada, kaebaja inimväärikust ning kuna kaebajal on 25 aastat tagasi
diagnoositud allergia koera karvade suhtes, halvenes pärast seda läbiotsimist kaebaja tervis
järsult. Kaebaja taotles õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel.
Tartu Vangla oli jätnud 06.07.2015. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata,
leides, et kuna Tartu Vangla on oma eksimust tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud, on
tekkinud mittevaraline kahju hüvitatud õigusvastase tegevuse tunnistamise ning
vabandamisega.
Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks
kaebuse esitamisel.
2. Tartu Halduskohus jättis 02.09.2015. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis
kaebajale tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest riigilõivu summas 250 eurot
tasumiseks.
Määruse põhjenduste kohaselt tuleb riigilõivu seaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt tasuda
kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses
märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu 250 eurot. HKMS §
112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot 50
senti. Seega ületavad menetluskulud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning
menetlusabi andmine kaebajale on lubatud.
Halduskohus leidis aga, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest, ei ole menetlusabi andmine
kaebajale põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei ole
olnud suur. Kohtu hinnangul saab teenistusülesannet täitva koera viibimist kambris ja sellest
tingitud võimalikke koerakarvu kaebaja kambris käsitada väheintensiivse riivena, mis ei
tingiks tulevikus vajadust rahalise hüvitise järgi. Tartu Vangla on kaebaja ees õigusvastase
tegevuse eest vabandanud. Halduskohus ei pidanud võimalikuks Tartu Vangla kaevatava
tegevusega kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitatava kahju tekkimist. Kuna
kohtueelses menetluses ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et tal on koerakarvade vastu
allergia, ei laiene antud juhul kaebusele ka RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus.
Halduskohtu hinnangul on kaebuse rahuldamise eduväljavaated vähesed ning kaebaja
menetluses osalemine ebamõistlik, sest kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on
ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3) ning
seega ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivust vabastamine hüvitamisnõude esitamisel.
3. Kaebaja esitas 08.09.2015 Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a määruse peale
määruskaebuse, milles ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tema kaebuse rahuldamise
eduväljavaated on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne. Kaebaja leiab, et
kuna vastustaja on oma tegevuse õigusvastasust tunnistanud, siis ei saa tema kaebuse
eduväljavaated vähesed olla. Määruskaebuse kohaselt saab kohus jätta menetluskulud
vastustaja kanda, kui ta leiab, et kaebaja menetluses osalemine on ebamõistlik, sest kaebajale
asjast tulenev võimalik kasu on väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
Kaebaja leiab, et kohtul on sõltumata rikkumise olemusest kohustus asja menetleda.
Kaebaja märkis määruskaebuses samuti, et ei soovi enam, et kohus määraks hüvitise suuruse
omal äranägemisel, vaid ta taotleb vanglalt mittevaralise kahjuna 500 euro väljamaksmist.
4. Tartu Halduskohus võttis 08.09.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse,
jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
Ühtlasi andis halduskohus kaebajale riigilõivu, summas 15 eurot, tasumiseks 10-päevase
tähtaja Tartu Halduskohtu 02.09.2015. a määruse jõustumisest arvates.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja vaidlustas halduskohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus
vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et
ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu
Halduskohtu 02.09.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid
korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). HKMS § § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 kohaselt võib
riigilõivu tasumise kohustusest vabastada isiku, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi
tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine
on edukas. HKMS § 111 lg 3 ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on
ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast
tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega
või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
7. Halduskohus on jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, sest kohtu hinnangul
on kaebuses toodud asjaolusid arvestades tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega,
kaebuse rahuldamise eduväljavaated on vähesed ja kaebaja menetluses osalemine seetõttu
ebamõistlik, sest kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes
kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
8. Kaebaja ei nõustu määruskaebuses halduskohtu seisukohaga, et kaebuse edulootused on
vähesed, märkides, et talle on esteetilisest seisukohast vastuvõetamatu, et tema
magamisasemel olid koerakarvad, -kirbud ja pori. Halduskohus leidis, et teenistusülesannet
täitva koera viibimist kambris ja sellest tingitud võimalikke koerakarvu kaebaja kambris saab
käsitada kaebaja õiguse väheintensiivse riivena, mille puhul ei ole ka Riigikohtu praktika
kohaselt riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 10). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
sellise seisukohaga.
Kaebaja hinnangul on vangla vaidlusaluse tegevusega alandanud tema väärikust ja tekitanud
tervisekahjustuse. Kumbagi nimetatud õigushüve ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada
iseenesest väheoluliseks, kuid arvestades kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, nõustub
ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on võrreldes
kohtumenetluse eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike. Tartu Vangla on kaebaja kahju
hüvitamise taotluse lahendamise otsuses märkinud, et kaebajal oli pärast läbiotsimist võimalik
nõuda voodipesu vahetamist, kuid ta ei teinud seda ning järgmisel päeval pärast läbiotsimise
teostamist toimus kaebaja elusektsioonis korraline pesuvahetus (tl 10). Seega oli kaebaja
kontakt väidetavate koerakarvade, -kirpude ja poriga minimaalne või oli tal endal võimalik
tagada, et see oleks minimaalne. Peale selle on vangla ka kaebaja ees oma eksimust
tunnistanud ja vabandanud.
9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajale ei ole menetlusabi
andmine HKMS § 111 lg 3 kohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on
õige määruskaebuses esitatud väide, et sõltumata väidetava rikkumise raskusest ning tekkinud
kahju suurusest on kohtul kohustus asja menetleda, kuid samas ei saa kohus HKMS § 111
lg-te 1 ja 3 kohaselt anda isikule menetlusabi, kui kohtu hinnangul on kaebajale asjast tulenev
võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kui isik
ei nõustu kohtu seisukohaga tema menetluses osalemise ebamõistlikkuse osas, on tal võimalik
riigilõiv tasuda ning saavutada seeläbi kaebuse menetlusse võtmine. Seega ei piira riigilõivu
tasumise nõudmine kaebeõigust ülemääraselt.
10. Antud juhul on kaebaja määruskaebuses loobunud kaebuses esitatud taotlusest mõista
välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, mille puhul oli tasumisele kuuluvaks
riigilõivusummaks 250 eurot (RLS § 60 lg 3) ja esitanud taotluse mõista vastustajalt
kahjuhüvitisena välja 500 eurot. Halduskohus on 08.09.2015. a määruses kaebaja
rahalise nõude suuruse täpsustamise avalduse alusel võtnud seisukoha, et kaebajal tuleb
erinevalt 02.09.2015. a kaebuse käiguta jätmise määruses märgitule, tasuda riigilõivu varem
nõutud 250 euro asemel 15 eurot. Tulenevalt kaebaja poolt rahalise nõude suuruse
täpsustamisest ei ole kaebajale menetlusabi andmine nüüd enam lubatud ka HKMS § 112 lg 1
p-s 1 kohaselt, sest kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (14.03.2015-
13.07.2015) sissetuleku alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot
50 senti ((170-119)/4x2), mis on suurem, kui eeldatavad menetluskulud (s. o riigilõiv 15
eurot).
11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 02.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti
jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub
alus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Einar Vene
Maili Lokk