4-15-6577/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-6577

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi G.T väärteoasi liiklusseaduse (LS) 239 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a. otsus väärteoasjas 2316,15,008551

Kaebuse esitaja G.T,

isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: XXX OÜ.

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 lg 1, § 132 p 2, § 133 ja § 134 ning KarS § 66 lg 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada G.T kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a. otsus väärteoasjas 2316,15,008551 ja teha uus otsus. 3. Süüdi tunnistada G.T LS § 33 lg 3 rikkumise eest ja karistada LS § 239 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 60 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 2 sätteid

arvesse võttes tasuda kahes võrdses osas kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda väärteoasjas nr 2316,15,008551 tehtud

20.07.2015.a otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides viitenumbriks 10220155133142 ja selgitusse väärteoasja number (2316,15,008551). Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on

õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21. septembrist 2015.

2

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

1.1.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a. otsusega väärteoasjas 2316,15,008551

karistati G.T selle eest, et 29.06.2015.a. kell 13:32, juhtides

Tallinnas aadressil Ristiku 84 mootorsõidukit, ei olnud ta nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

1.2.Harju Maakohtusse saabus G.T kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks, s.o. kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt: 1) tunnistas Kaebuse esitaja oma rikkumist ja kahetses seda, kuigi ta möönab, et

tema seletus rikkumise asjaolude kohta, sh kirjalikult vormistatud kahetsus võisid jõuda kohtuvälise menetlejani liiga hilja, s.t. neid ei saanudki karistuse määramisel arvesse võtta; 2) avaldab arusaamatust, miks kohaldas kohtuväline

menetleja just niisugust karistusmäära – miks mitte rohkem või vähem; 3) kirjeldab rikkumise asjaolusid (oli just sõitu alustanud, kiirus oli väike jne); 4) kaebuse täiendustes palub asi lahendada kirjalikus menetluses.

1.3.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks; 3)

selgitatakse rikkumise ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi; 4) viidatakse

Riigikohtu lahenditele 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07 ja seeläbi põhjendatakse

kohaldatud karistusmäära; samuti selgitatakse, et süü suurusele hinnangu

andmisel lähtuti muuhulgas liiklusrikkumise taunitavusest ja võimalikest tagajärgedest.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kergendatakse menetlusaluse isiku olukorda, s.o. vähendatakse Kaebuse esitajale määratud rahatrahvi.

2.1.Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on

toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud eeskätt Kaebuse esitaja enese ütlustega (sh Kaebuses esitatud andmetega), aga ka

tunnistaja Kristjan Jaaska ütlustega, millest nähtuvalt teostas ta 29.06.2015.a. liiklusjärelevalvet Tallinnas Ristiku tänaval ja nägi, et Kõrre tn suunas liikunud sõiduauto Volvo juht ei olnud nõuetekohaselt turvavööga

kinnitatud. Väärteoprotokollile on Kaebuse esitaja alla kirjutanud ja märkinud selgituseks: „Unustasin“. Teisisõnu – teos ja selles, et teo pani toime Kaebuse esitaja, puudub vaidlus.;

3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 33 lg 3 kohaselt peab

sõidukis, millel on turvavööd, juht olema sõidu ajal turvavööga

3

nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 6 ette nähtud, kõnealuse rikkumise

kontekstis õigusvastasust välistavad asjaolud, käesolevas asjas puuduvad. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalidest nähtub, et Kaebuse esitaja võis väärteo toime panna ettevaatamatusest. Sellele vaatamata on täidetud subjektiivne teokoosseis. G.T-st ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4) karistuse määramisel ei ole kohtu hinnangul korrektselt arvesse võetud

Riigikohtu 24.10.2011 otsuses nr 3-1-1-77-11 obligatoorses vormis

sõnastatud reeglit, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (seejärel tuvastama süü

suuruse ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr). LS § 239

lg 1 p 1 sanktsiooni keskmine määr on 25 trahviühikut. Raskendavaid asjaolusid väärteoasjas tuvastatud ei ole, kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta Kaebuse esitaja kahetsust. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-07 kohaselt

peab puhtsüdamlik kahetsus olema kontrollitav ja nähtuma asja

materjalidest. Kohus leiab, et käesoleval juhul väljendub puhtsüdamlik kahetsus kohtule esitatud kaebuses, millel on kohtu silmis samaväärne jõud

kui kohtuvälises menetluses antud ütlustel. Puutuvalt Kaebuse esitaja eripreventiivse mõjutamise väljavaadetesse, ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust seisukohast, et oleks arvesse võetud Kaebuse esitajal

varasemate (samalaadsete või ligilähedaste) karistuste puudumist. Seega

leiab kohus, et G.T-le 20.07.2015.a. otsusega määratud karistus on põhjendamatult range;

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

8) KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi

tasumise ositi. Kaebuse esitaja on väitnud ja ka tõendanud, et tal puudub „momendil“ (s.o. 2015.aastal) sissetulek. See on kohtu hinnangul piisav alus, kohaldamaks KarS § 66 lg 2 sätteid ja määramaks rahatrahvi tasumine ositi, s.o. kahes võrdses osas.

2.2. Eelöeldust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja teeb uue otsuse, millega määrab G.T-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku, s.o. 60 euro ulatuses, mis tuleb tasuda ositi, kahes võrdses osas, kohtuotsuse resolutsioonis näidatud tingimustel.

Anne Rebane Kohtunik