1-14-1782/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.09.2015.a. Kohtuasja number 1-14-1782 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana

Šibajeva Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi D.T enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

D.T, isikukood xxx, kodanik, EV viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.04.2015 26.10.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta D.T vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Välja mõista D.T-lt menetluskuluna riigituludesse 134,64 eurot kaitsetasu v.a . Matti Reinsalu dv poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti

filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 134,64 Matti Reinsalu poolt eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. süüdimõistetu D.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õi

gusabi eest.

2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.T, kaitsjale prokurörile. ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

D.T vangistusest tingimisi

enne tähtaegseks vabanemiseks.

Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega tunnistati D.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Harju Maakohtu 07.01.2015 määrusega pikendati D.T-le

Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega määratud 18 t katseaega 3 kuu võrra -kuulis . Harju Maakohtu 13.05.2015 määrusega pöörati täitmisele D.T-le Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.04.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Viimase kuriteo põhjuseks oli rahalise kasu saamine. Kuritegudel on ühiseks mustriks see, et

nad

muutunud on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuriteo vägivaldsusaste on

kergemaks, sest on varasemalt kasutanud vägivalda kuritegude sooritamisel, kuid seekord

mitte. Praegune kuritegu oli ette planeeritud, varasemad kuriteod on olnud impulsiivsed. Tulenevalt karistuse pikkusest ei ole kinnipeetavale individuaalselt t

äitmiskava koostatud.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus . ed

Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase ja tema lapsega xxxx. On vabanemisejärgseks aadressiks märkinud xxxx. Tegemist on isiku emale kuuluva 2-toalise korteriga, kus elab ka kriminaalkorras karistatud isa, kes äsja vabanes vanglast. Vestlusel nentis kinnipeetav, et tegelikult ta xxxx elama ei plaani minna ning reaalset elukohta ta avaldada ei soovi, sest ta ei ole tingimisi

ennetähtaega vabanemisest huvitatud. Pärast vangistust hakkab

elama koos xxxx xxxx. On vanglas olles elukaaslase ja tema lapsega ning tõenäoliselt või lõpeta põhikooli nud , samuti omandanud -pottsepa eriala. Eesti keele B1- abikoka ja müürsepp taseme eksam on sooritatud, valdab eesti keelt vabalt. ametlikult Enne vangistust töötas fassa xxxx. On leida. aditöölisena olemas erinevad tööoskused, mis võimaldavad tööturul tööd

Kuriteo sooritas d enne, kui sai raske majandusliku olukorra tõttu. Kuritegu on sooritatu ametlikult tööle. Kuriteoga teenitud raha kulus nii elamiseks kui ka sõltuvusainete ostmiseks

. Pärast vabanemist on võimalik tööd saada ning peab töötamist oluliseks. Alaealisena sooritatud vägivalla kuriteod on samuti toime pandud rahalise kasu saamiseks.

Lähedaste hulka kuuluvad ema, isa poolvend oma perega ja elukaaslane. Isa on korduvalt

kriminaalkorras karistatud. Elukaaslane on kriminaalkorras karistamata ning õppis õendust

xxxx kriminaalkorras karistatuid, kui ka seaduskuulekaid. Oli . Sõpru ja tuttavaid on nii

alaealisena vägivalla kuritegude sooritamisel mõjutatav, kuid viimase kuriteo pani

toime üksinda. Soovib elukaaslasega elada seaduskuulekat elu ning kuritegusid mitte sooritada. Ise

enam ennast mõjutatavaks ei pea. Isikul on olnud alkoholiprobleeme juba alaealisena.

V seotud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. Enne vangistust arasemad vägivallaga tarvitas alkoholi 2-3 korda kuus. Probleemi enda sõnul ei ole. Alkoholiseaduse alusel karistatud

3 ei ole. Tunnistas, et tarvitas enne vangistust marihuaanat umbes korra nädalas. Järjepidevalt tarvitanud umbes aastakese. Ise selle tarvitamiseks probleemi ei näe ning ei pea marihuaanat narkootiliseks aineks. Kuritegu narkootikumide ostmise eesmärgil toime ei pannud. Tervislikke probleeme ja psühholoogilisi probleeme ei ole esinenud.

Suhtlemisoskused on eale vastavad, suhtleb viisakalt. On sooritanud alaealisena kaks vägivalla

kuritegu, kuid on

nendest kuritegudest õppinud ning enam mitte mingil juhul vägivalda ei

tarvitaks. Viimane kuritegu on hetke impulsist ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest toime

pandud. On püstitanud eluks reaalsed eesmärgid, mille täitmine on tõenäoline. Eesmärgid seotud eraeluliste teemadega. Kuritegevust ei poolda. Paneb enda alaealisena toime pandud kuriteod vanuse süüks. Viimast kuritegu kahetseb samuti, saab aru, et vanglas toimub

elu raiskamine. Soovib

elada seaduskuulekalt. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu

pöörati viimati mõistetud karistus reaalselt täitmisele. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid vajab selleks tuge, muidu on tagasilanguse oht. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosus 33 sooritamise angla kinnipeetav Juhul tõenäosust, ei toeta v a tingimisi ennetähtaega vabastamist. kui kohus leiab, et D.T tuleb vabastada ennetähtaegselt vangistusest, tuleks kohustada

teda

-des 2, 2 täitma KarS § 75 lg 2 p 1

, 4, 8 sätestatud lisakohustusi ning tulenevalt isiku

ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusest, tuleks määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D.T varasemat

elukäiku iseloomustab see, et teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab ta teist korda. Seega uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, varasemad

karistused ja süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset

eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul ei ole tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi

enne tähtaega karistus niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt e kandmiselt vabanemine

karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja

alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et D.T puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, kelle ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega alandada ning mistõttu tema ei ole ka tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 33%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega,

mida võib samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on kinnipeetava puhul olema Isikut ei ole vangistuse kestel s arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

distsiplinaarkorras karistatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise

oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et

õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle

4

otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur D.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

10.09.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kuigi ta varem ei olnud huvitatud enne tähtaega vabanemisest, siis praeguseks on ta meelt muutnud, kuna vabaduses on tal naine ja laps. Selgitab, et ei ole katseajal toime pannud kuritegu, vaid läks autoga xxxx kauba järele, kus teda kinni peeti, mistõttu auto jäi xxxx, kuid auto omanikule teatada ei saanud, kuna tal ei olnud tema telefoninumbr . Seepeale tegi auto omanik avalduse , it auto ärandamise kohta tegelikult ei toimunud ärandamist, samuti ei ole teda selles süüdi mõistetud. Tunnistab, et rikkus katseajal , tal olid selleks L kontrollnõudeid omad põhjused. ähedastest kõige rohkem suhtleb

naise ja emaga telefoni teel. Peale vabanemist soovib siiski elama minna xxxx, kuigi enne mõtles teistmoodi. Lisab, et tal on palju elukutseid, kuid töötada tahab vabanemisel ehitusfirmas ehitajana, xxxx On kus ka käesoleval hetkel töötab. ülemus on nõus tema töötamisega seal.

teadlik sellest, et kui tähtaegselt vabaneb, siis ei panda talle kohustusi ning kui vabaneb ennetähtaegselt, siis pannakse palju kohustusi nõus kohustusi täitma . On . Avaldab, et kui teda ei vabastata, siis esitada ta ei soovi. määruse peale kaebust

Kaitsja seisukoht

Kuna kaitsealune on avaldanud soovi enne tähtaegselt vabaneda, siis kaitsja toetab t a soovi. em Kinnipeetav on samuti on avaldanud põhjalikult selgitanud soovi minna naise ja lapse juurde, kahetsust, on tulevase töökoha kohta kokkuleppeid sõlminud, puuduvad distsiplinaarkaristused,

tähtaegselt vabaneb ks märkinud 26.10.2015. Vangla on uute kuritegude riski 64% ja 33%, kaistja leiab, et tähtaegsel vabanemisel on riskiprotsendid samad, kuid keegi ei kontrolli tema

käitumist ja ühtlasi ka ei juhenda teda vajadusel. Kui kohus peaks tähtaega isiku enne vabastama, siis vabaneb ta kõigi nende kontrollnõuetega ning tema käitumist oleks võimalik kontrollida ja suunata. Kaitsja palub D.T vabastada tingimisi

enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuigi

kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud kergemaks, kuna sel korral puudub vägivalla element, on kuriteod toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti oli praegune

kurite planeeritud, mis kinnitab seda, et isiku puhul ei ole kuritegude toimepanemin gu e juhuslik, vaid lausa ettekavatsetud.

5 Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht

ja garanteeritud töökoht, mis omakorda tagab kindla igakuise sissetuleku, mis soodustaks

majanduslikku toimetulekut. Samuti iseloomustab kinnipeetavat positiivselt vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine.

Isikul on küll vabanedes garanteeritud töökoht, kuid tema iseloomustusest nähtub, et varasemalt on ta kulutanud raha ka sõltuvusainete ostmiseks. Seega võib töökoha puudumisel või töökoha

kaotamisel majanduslike raskuste ilmnemisel rahalise kasu saamise eesmärgil tekkida uute kuritegude toimepanemise risk. Lisaks oli kinnipeetaval alkoholi kuritarvitamisega probleeme juba alaealisena, kuid ise ta koholiga seonduvaid probleem al e ei näe, samuti nagu ta ise ei näe

narkootikumide tarvitamisega seonduvaid probleeme. Alkoholi tarvitamine on olnud ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Negatiivselt võivad isikut vabaduses mõjutada ka kriminaalkorras karistatud sõbrad ja tuttavad, lisaks kuulub isiku perekonda kriminaalkorras karistatud isik, kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 64%

ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks %, milliste näol on tegemist 33 keskmiselt enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine

käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks

vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on varasemalt olnud

kriminaalhooldusele allutatud ning rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tingimisi

mõistetud vangistus täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks

katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle

mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.T puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.T vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp