3-15-2348/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated17. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus kriminaalasjas nr 12760000149 29. augustil 2014 koostatud süüdistusakti peale ning
Legislator headnote
AI generated3-15-2348/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 17. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus kriminaalasjas nr 12760000149 29. augustil 2014 koostatud süüdistusakti peale ning
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-15-2348
Määruse kuupäev
21. september 2015
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus kriminaalasjas nr
12760000149 29. augustil 2014 koostatud süüdistusakti peale ning
samuti prokuröri tegevuse peale nimetatud kriminaalasjas
Resolutsioon
Tagastada Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse
kättesaamisest.
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1. 17. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova ja Igor Makarevichi
kaebus kriminaalasjas nr 12760000149 29. augustil 2014 koostatud süüdistusakti peale ning
samuti prokuröri tegevuse peale nimetatud kriminaalasjas.
2. Seega on kaebajad esitanud kohtule nõuded, mis puudutavad kriminaalasja nr 12760000149
kohtueelset menetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et
halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus
ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest
avalik-õiguslik. Samas on kohtu hinnangul kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamine
reguleeritud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ning juhul, kui
kriminaalmenetluse toimingu vaidlustamist KrMS ette ei näe, tuleb üldjuhul asuda seisukohale,
et tegemist on seadusandja teadliku valikuga. Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib
kriminaalasjade menetlust eestkätt KrMS. Kuigi KrMS § 2 p 3 võimaldab põhimõtteliselt
kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina
niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud
menetlustoimingu
peale
esitatud
kaebust.
Üldjuhul
peaks
olema
välistatud,
et
kriminaalmenetluse toimingu õiguspärasust hindab kriminaalasju lahendava kohtu asemel
halduskohus. Analoogilist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-
1-11-13 punktis 12
3. KrMS § 53 lg 1 näeb ette võimaluse kriminaalmenetluses prokuröri taandamist taotleda.
Süüdistusakti vaidlustamist KrMS ette ei näe. Samas on süüdistusakti näol tegemist
kriminaalkohtumenetlust alustava ning selle eset kindlaks määrava dokumendiga
(analoogiliselt näiteks kaebusega halduskohtumenetluses). Süüdistusakti vastavust KrMS § 154
nõuetel kontrollib kohus kriminaalmenetluses KrMS § 262 p 2 alusel. Seega on käesoleval juhul
kaebus esitatud kriminaalmenetluse toimingute peale, millega seonduvat reguleerib
ammendavalt KrMS, mistõttu puudub halduskohtul pädevus käesoleva kaebuse menetlemiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel
tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik