3-15-2177/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2177 Haldusasi Prügimees OÜ kaebus MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit kohustamiseks viia riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Hiiumaa omavalitsuste haldusterritooriumil“ (viitenumber 164043) hanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla osas, milles olmejäätmete esmase käsitlemise õigus on antud Hiiumaa jäätmejaamale, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.08.2015 otsuse nr 173-15/164043 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Prügimees OÜ (registrikood 10083286), volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (registrikood 80187610), volitatud esindajad advokaadid Veiko Vaske ja Kadri Härginen RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu Prügimees OÜ kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada menetlus. 2. Mõista Prügimees OÜ-lt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot. 3. Tagastada Prügimees OÜ tasutud riigilõiv summas 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Määruse punktidele 1-2 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Prügimees OÜ kaebus MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit kohustamiseks viia riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Hiiumaa omavalitsuste haldusterritooriumil“ (viitenumber 164043) hanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla osas, milles olmejäätmete esmase käsitlemise õigus on antud Hiiumaa jäätmejaamale, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.08.2015 otsuse nr 173-15/164043 osaliseks tühistamiseks.

2(4) Kaebaja tasus 28.08.2015 kaebuse esitamisel maksekorraldusega nr 182 riigilõivu summas 655 eurot. Lisaks tasus kaebaja 28.08.2015 maksekorraldusega nr 183 riigilõivu 655 eurot.

2. Prügimees OÜ esitas 16.09.2015 Tallinna Halduskohtule teate kaebusest loobumise kohta ning taotluse menetluse lõpetamiseks. Prügimees OÜ kinnitas taotluses, et ta on teadlik kaebusest loobumisega kaasnevatest tagajärgedest. Prügimees OÜ taotleb poole kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist, so 320 eurot. Et kaebaja lepinguline esindaja tasus kaebuse e-toimiku kaudu esitamise nurjumise tõttu riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kaks korda, palub kaebaja ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv, kokku summas 655 eurot, tagastada. Kaebaja palub tagastada riigilõiv ja ka enammakstud riigilõiv OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co kontole nr EE072200221013864232.

3. Vastustaja (hankija) esitas kohtule 18.09.2015 oma menetluskulude nimekirja koos menetluskulude tasumist tõendava arve ja maksekorraldusega. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 25,7 töötunni eest. Vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane ja palub tasutud õigusabikulud välja mõista koos lisatud käibemaksuga summas 4972,80. Vastustaja kinnitab, et kõik taotluses nimetatud kulud on õigusvaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning seotud käeoleva vaidlusega. Välise õigusabiga seoses kantud kulude väljamõistmine vastustaja kasuks on põhjendatud, kuna vaidluse spetsiifika väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamest.

4. Prügimees OÜ esitas 21.09.2015 kohtule oma seisukoha, milles vaidleb vastustaja menetluskulude taotlusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. 1. Vastustaja ei ole isikuks, kelle välise õigusabi kulud tuleks kaebajalt kaebusest loobumise korral välja mõista. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit sõlmib jäätmeveoteenuse hankeid ja hankelepinguid Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 2 lg 3 järgi riigihangete seaduses sätestatud korras. Sama eeskirja § 3 lg 1 p 2 kohaselt on hankijaks vastustaja, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele, ning § 17 lg 1 alusel korraldab hankija korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Seega täitis vastustaja korraldatud jäätmeveo hanget läbi viies oma põhiülesannet (vt ka haldusasjad nr 3-12-1994, 3-14-36 ja 3-15-872). 2. Vastustaja menetluskulude summa on põhjendamatult suur. Vastustaja esitatud menetlusdokumendid (01.09.2015 vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, 09.09.2015 vastus kaebusele ja 11.09.2015 vastus määruskaebusele) on olulises osas samasisulised vastustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidega (31.07.2015 vastus vaidlustusele). Seega taotleb vastustaja tegelikult vaidemenetluses kantud menetluskulude välja mõistmist kaebajalt. Selgusetu on ka see, miks on vastustajat esindanud kaks advokaati, kui vaidlustusmenetluses esindas üks advokaat. Mitme advokaadi kasutamine ühes ja samas asjas on põhjendatud vaid asja mahu ja suuruse või keerukusega. Ka vastustaja esitatud menetluskulude nimekiri kinnitab õigusabikulude põhjendamatust. Arusaamatuks jäävad kirjed vastuse koostamisel osalemise kohta ning advokaadid on mitmel erineval päeval kulutanud tunde ühe ja sama kaebuse korduvale analüüsile.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kaebuse esitaja esitas 16.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebusest loobumise avalduse. Kohus võtab HKMS § 155 lg 4 alusel vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-15-2177 menetluse vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 3.

3(4) 6. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Vastustaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning taotleb kaebajalt menetluskulude välja mõistmist kokku summas 4972 eurot ja 80 senti. Taotlusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kulunud vastustajat esindanud advokaadil Veiko Vaskel 31.08.2015 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse analüüsile 0,70 tundi. 01.09.2015 on advokaat Kadri Härginen kulutanud kaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele esialgse õiguskaitse taotlusele kokku 6 tundi ning advokaat Veiko Vaske on osalenud esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel 1,50 tundi. 02.09.2015 on advokaat Kadri Härginen kulutanud kohtumääruse analüüsile ning kliendi teavitamisele koos juhistega hankemenetluses tähtaja pikendamiseks 0,30 tundi. 09.09.205 on kaebusele vastuse koostamisele ja tõendite analüüsile kulutanud advokaat Veiko Vaske kokku 9,00 tundi ning Kadri Härginen 0,80 tundi. 10.09.2015 on advokaat Veiko Vaske kulutanud kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsile 3,00 tundi ning 11.09.2015 määruskaebusele vastuse koostamisele 3,50 tundi. Advokaat Kadri Härginen on osalenud 11.09.2015 määruskaebusele vastuse koostamises 0,20 tundi ning ringkonnakohtu 14.09.2015 määruse analüüsimisele ja kliendile e-kirja koostamisele on kulunud 0,20 tundi. 16.09.2015 on menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamisele kulunud advokaat V. Vaskel 0,50 tundi. Koos taotlusega on esitatud kohtule ka arve nr 2525/15EE, mille kohaselt on arve koostatud 17.09.2015 teenuse eest ajavahemikul 31.08.2015 – 16.09.2015 seoses ülesandega 15-44157-003 Prügimees vs HOL 3-15-2177. Maksekorralduselt nr 91 nähtuvalt on arve nr 2525/15EE eest tasutud 17.09.2015.

Riigikohus leidis 15.01.2015 otsuses nr 3-3-1-68-14, et riigihanke asjadest võrsunud vaidluseid, sh korraldatud jäätmeveo hankevaidlusi, ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Kohus möönab, et vastav kohtupraktika on hetkel osaliselt vastuoluline, kuna ka pärast seda lahendit on Riigikohus keeldunud menetlusse võtmast määruskaebust, kus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vaidlustas menetluskulude välja mõistmata jätmise põhjusel, et kohus luges sarnases vaidluses osalemise vastustaja põhitegevuseks (haldusasi nr 3-14-36).

Kohus leiab, et tuleb lähtuda konkreetses vaidluses osaleva hankija põhitegevustest. Ühekordselt 5 aasta jooksul jäätmevedaja või jäätmekäitleja leidmiseks riigihanke korraldamist ei saa pidada ei kohaliku omavalitsuse ega ka KOVi poolt loodud hankija põhiülesandeks, kui muidu hankija igapäevane tegevus pidevalt jäätmehooldust ei puuduta. Käesolevas asjas on hankija põhikirja kohaselt hankija ülesanneteks omavalitsusüksuste ülesannete täitmine, mille hankija kaudu ühiselt täitmise on otsustanud üldkoosolek omavalitsusüksuste volikogude vastavasisulisest otsusest lähtudes; koostöö korraldamine ja koordineerimine omavalitsusüksuste vahel jne. Hankijale antud ülesannetest ei nähtu, et tema esmaseks ja peamiseks ülesandeks oleks jäätmemajanduse korraldamine. Ühekordselt jäätmehooldusega tegelemist ei saa lugeda hankija põhitegevuseks. Seetõttu tuleb käesolevat vaidlust käsitleda vastustaja kõrvalfunktsioonina, mille välise õigusabikulud on põhimõtteliselt lubatavad.

Kohus leiab, et hankija taotletavad õigusabikulud ei ole sellises ulatuses põhjendatud ega vajalikud (HKMS § 109 lg 6). Hankijal on tulnud käesolevas asjas esitada vastus esialgsele õiguskaitse taotlusele, kaebusele ja määruskaebusele. Sealjuures on vastuses kaebusele korratud juba varasemalt esitatud seisukohti. Arvestades asja vähest keerukust, ei saa lugeda põhjendatuks esialgse õiguskaitse vastuse koostamist ca 8 tunni jooksul, kaebuse vastuse koostamist ca 10 tunni jooksul ja määruskaebuse vastuse koostamist ca 7 tunni jooksul. Kõigi nende menetlusdokumentide koostamisel olid läbivad poolte ühed ja samad argumendid, mistõttu võib sellist ajakasutust pidada ülemääraseks. Samuti ei ole asi olnud sedavõrd keeruline, et sellega pidanuks tegelema samaaegselt mitu advokaati. Kohus peab asja keerukust ja menetluslikku seisu arvestades põhjendatuks ca 13 tunni eest õigusabiteenuse kulude ehk ümardatuna 2600 euro kaebajalt väljamõistmist.

4(4) 7. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Seega kuulub kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 320 eurot tagastamisele. Juba tehtud toimingu (esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine) eest tasutud riigilõivu ei tagastata.

HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kahel korral nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse eest (vastavalt maksekorraldused nr 182 ja 183). Kuna seega on kaebaja tasunud riigilõivu ettenähtust 655 euro võrra rohkem, tuleb enamtasutud osas riigilõiv kaebajale tagastada.

Kokku tagastab kohus riigilõivu summas 975 (320+655) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin