1-15-3828/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-3828

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2015. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-3828

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Jugans Grossmann

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu G.M (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 14.09.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.M katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada G.M suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3)

mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. G.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. G.M vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista G.M-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.M-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja G.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 19.08.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 05.06.2015. a kohtuotsusega tunnistati G.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuud ja 18 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 17.07.2015. a 06.03.2016. a.

G.M kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav

vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Käitumise osas tal probleeme täheldatud ei ole, suhtlemisel on korrektne. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda XXX, kindel töökoht puudub, isikul on töövõimetus 40 %.

3

G.M

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, kindlat töökohta ei oma, omab 40 % töövõimetust, isiku elukaaslasel on 100% puue.

G.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on karistatud 2-st raskuseastmest kuriteo eest.

Vanglakaristuse kandmise käigus probleeme käitumisega polnud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel kindel elukoht. Ka vangla toetab isiku vabastamist, leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ei ole suur.

Kaitsja taotleb kohtuistungil G.M tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist, tal on

olemas kindel elukoht ning ta on võimalik saada oma elukaaslase hooldajaks, kes on 100% töövõimetu. Isik on nõus alkoholiprobleemi lahendamiseks pöörduma psühhiaatri poole.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et G.M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kannab korduvat vangistust. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud varguste, raskete kehavigastuste tekitamise ja röövi eest. Väärteokorras on teda karistatud avaliku korra

rikkumise ja alkoholiseaduse alusel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Kinnipeetav vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Käitumise osas tal probleeme täheldatud ei ole, ametnikega suhtlemisel on korrektne, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda XXX, kindel töökoht puudub, isikul on töövõimetus 40 %.

Vanglamaterjalide kohaselt on G.M varasemad kuriteod ja väärteod toime pannud alkoholijoobes. Samuti on ta käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Isik mõistab

alkoholi tarvitamise kahjulikkust ning enda sõnul suudab loobuda alkoholi tarvitamisest. G.M ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, sageli väldib nendega tegelemist, näiteks tarvitades

alkoholi, keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Vestlustel püüab isik oma tegusid õigustada, kuigi saab aru, et kannab vangistust just enda tegude tõttu. Kinnipeetav on arvamusel,

et edaspidi ei tarvita ta enam alkoholi. G.M on varasemalt viibinud korduvalt kriminaalhooldusel, mil pani katseajal toime uue kuriteo.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud

ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38 % ja uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38 %. Uue kuriteo oht on siis kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist.

4

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 2 kuud on pannud G.M mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning

ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Ta on motiveeritud anda oma elule uus suund. Kohus kohustab G.M käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi ning täita korralikult ka teisi käitumiskontrolli nõudeid. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on G.M olemas ka kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik

lähedaste näol. G.M on kriminaalhooldusega nõustunud, saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/